Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-31

Uzimisele Na Ukulinda UJehova?

Uzimisele Na Ukulinda UJehova?

‘Ngizakulinda.’—MIK. 7:7.

INGOMA 128 Bambelelani Bekube Sekupheleni

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

UZIZWA njani nawulindele iphasela kodwana solo iyariyada ukufika? Kghani udanile? Izaga 13:12 zithi: “Ithemba eliriyadiswako ligulisa ihliziyo.” Kuthiwani nangabe ufumana amabanga azwakalako wokuthi kubayini iphaselakho iriyada? Nangabe kunjalo, kungabalula ukuthi ukghone ukubekezela nokulinda.

2 Esihlokwenesi sizokuqala iinkambisolawulo ezingasisiza sikghone ‘ukulinda.’ (Mik 7:7) Sizokuhlola neengcenye ezimbili la kufuze silinde uJehova ngokuthobeka ukuthi athathe amagadango. Emaswapheleni, sizokukhuluma ngeembusiso ezizokufunyanwa ngilabo abazimisele ukulinda uJehova.

IINKAMBISOLAWULO ZEBHAYIBHELI EZISIFUNDISA UKUBEKEZELA

3. Ikambisolawulo esencwadini yezAga 13:11, isifundisa ini?

3 Isibonelo esitjengisa ukuthi kuqakatheke kangangani ukubekezela sitlolwe encwadini yezAga 13:11. Sithi: “Umnono ozuzwa ngokuphanga uyaphela, kodwana obuthelelwa kancani kancani uyanda.” Sifundani emtlolweni lo? Kukuhlakanipha ukubekezela, senze izinto kancanikancani.

4. Ikambisolawulo esencwadini yezAga 4:18, iveza ini?

4 IzAga 4:18 zithi “Umzila wabalungileko ufana nomkhanyo welanga: Ukusukela ekuphumeni kwalo, umkhanyo lo ukhanya ukuya ngokuya bekube semini.” Amagama la asebenza kuhle endleleni uJehova eveze ngayo umnqophwakhe, kancanikancani ebantwini. Nanyana kunjalo, iveseli lingabuye lisebenze khudlwana endleleni umKrestu athuthukisa ngayo itjhebiswano lakhe noZimu. Ukuthuthukisa itjhebiswano lethu noZimu, akukafuzi kube yinto esiyirhabako. Kuthatha isikhathi. Nasifuna ukuba nobuntu obufana nebakaKrestu, kufuze silifunde kuhle iBhayibheli, besisebenzise zoke iinqophiso zakaZimu esizifumana eliZwini lakhe nehlanganwenakhe. Ilwazi lethu ngoZimu lizokukhula. Cabanga ukuthi uJesu waliveza njani iphuzweli.

Njengombana isitjalo sikhula kancanikancani, unjalo-ke nomuntu ozwa bekamukele umlayezo womBuso, itjhebiswano lakhe noZimu likhula kancanikancani (Funda isigaba 5)

5. UJesu wayifanekisa njani ituthuko eyenziwa mumuntu etjhebiswaneni lakhe noZimu?

5 UJesu wasebenzisa umfanekiso ukuhlathulula indlela umlayezo woMbuso esiwutjhumayelako ofana ngayo nembewu encani, ekhula kabuthaka eenhliziyweni zabalungileko. Wathi: “imbewu iyatlhurha ikhule—ukuthi lokho kwenzeka njani, [umtjali] akazi. Ihlabathi ngokwayo iveza iinthelo kancanikancani, ithoma ngokuveza ihlanga, bese kuza isiqwambi, iswaphelise ngokuveza iinthoro ngesiqwanjini.” (Mar. 4:27, 28) Bekatjho ukuthini uJesu la? Bekahlathulula ukuthi, njengombana isitjalo sikhula kancanikancani, nomuntu owamukela umlayezo woMbuso, ukhula kancanikancani etjhebiswaneni lakhe noZimu. Ngokwesibonelo, njengombana abantu esibafundelako batjhidelana noJehova, sithoma ukubona benza amatjhugululo amanengi ekuphileni kwabo. (Efe. 4:22-24) Nanyana kunjalo, kufuze sikhumbule ukuthi nguJehova owenza imbewu encani ikhule.—1 Kor. 3:7.

6-7. Sifundani endleleni uJehova adale ngayo iphasi?

6 Koke uJehova akwenzako, uyabekezela bekathathe soke isikhathi asitlhogako ukuthi aqede umsebenzakhe. Lokho, ukwenzela kokubili iphazimulo yegama lakhe nokuzuzisa abanye. Ngokwesibonelo, cabanga ngendlela uJehova alungise ngayo iphasi kancanikancani, ukuthi abantu bakghone ukuhlala kilo.

7 Nalikhuluma ngokuthi uJehova walidala njani iphasi, iBhayibheli lithi wahlela “ubukhulu bakhona,” ‘ukunzinziswa’ kwalo ‘nelitje lalo elisisekelo.’ (Job. 38:5, 6) Wabe wathatha nesikhathi sokuqala kuhle koke akwenzileko. (Gen. 1:10, 12) Akhucabange ukuthi iingilozi zazizwa njani nazibona koke lokho uJehova akudalileko. Zathaba khulu zabe zathoma ‘ukurhuwelela ngethabo.’ (Job 38:7) Khuyini esiyifundako? Koke uJehova akudalileko, kwathatha imnyaka ukuthi akuqede kodwana kwathi nakakuqalako, wathi ‘kuyakarisa.’—Gen. 1:31.

8. Khuyini esizokucoca ngayo nje?

8 Njengombana sibonile eembonelweni ezingehla, singafumana iinkambisolawulo ezinengi eliZwini lakaZimu eziveza ukuthi sitlhoga ukubekezela. Nje, sizokuqala iingcenye ezimbili, la ekufuze sizimisele ukulinda uJehova khona.

KUNINI LA EKUFUZE SILINDE UJEHOVA KHONA?

9. Kunini la ekutlhogeka silinde uJehova khona?

9 Nasisalinde ukuthi uJehova aphendule imithandazwethu. Nasithandazela ukufumana amandla wokuqalana neentjhijilo namkha ukuhlula ukubogaboga okuthileko, singazizwa ngasuthi kuthatha isikhathi ukudlula ngendlela ebesicabanga ngayo ukufumana isizo esilitlhogako. Kubayini ngezinye iinkhathi uJehova angayiphenduli msinyana yoke imithandazwethu?

10. Kubayini kufuze sibekezele nasisalinde uJehova ukuthi aphendule imithandazwethu?

10 UJehova uyilalelisisa kuhle imithandazwethu. (Rhu. 65:3) Uqala imithandazwethu njengobufakazi bokuthi siyakholelwa kuye. (Heb. 11:6) Nasithandaza kuJehova simbawa isizo, ufuna ukubona ukuthi sizimisele na ukuphila ngokuvumelana nemithandazwethu besenze nentandwakhe. (1 Jwa. 3:22) Yeke-ke, kungatlhogeka ukuthi sibekezele besenze ngokuvumelana nemithandazwethu, nasifuna ukuhlula umukghwa omumbi namkha ukubogaboga okuthileko. UJesu wasisiza sazwisisa ukuthi eminye imithandazwethu kungenzeka ingaphenduleki msinyana. Wathi: “Phikelelani nibawa, nizakuphiwa; phikelelani nifuna, nizakufumana; phikelelani nikokoda, nizakuvulelwa; ngombana woke umuntu obawako uyaphiwa, woke umuntu ofunako uyafumana, nawo woke umuntu okokodako, uzokuvulelwa.” (Mat. 7:7, 8) Nasilandela iselulekwesi ‘besiphikelele emthandazweni,’ singaqiniseka ukuthi uBabethu wezulwini uyasizwa begodu uzoyiphendula imithandazwethu.—Kol. 4:2.

Njengombana sisalindele uJehova, asirageleni phambili sithandaza besikholwe kuye (Funda isigaba 11) *

11. Umtlolo webeHebheru 4:16, usisiza njani nasibona ngathi iimpendulo zemithandazwethu ziyariyada?

11 Nanyana kungabonakala ngathi uJehova uyariyada ukuphendula imithandazwethu kodwana uthembisa ukuyiphendula “ngesikhathi esifaneleko.” (Funda yebeHebheru 4:16.) Kungebangelo kungakafuzi sigijimele ukukhomba uJehova ngomuno nangabe izinto azenzeki ngokurhabako ngendlela esicabanga ngayo. Ngokwesibonelo, sekusikhathi eside silokhu sithandazela ukuthi umBuso kaZimu ufike bewuqede iphasi elimbeli. NoJesu wathi sikuthandazele lokhu. (Mat. 6:10) Qala ukuthi kungaba budlhadlha kangangani nangabe umuntu angavumela ukukholwa kwakhe kuZimu kubogaboge, ngebanga lokuthi isiphelo asikafiki ngesikhathi yena asilindele ngaso. (Rhab. 2:3; Mat. 24:44) Kukuhlakanipha ukuthi silinde uJehova besithandaze kuye sinokukholwa okuqinileko. Isiphelo sizokufika ngesikhathi esifaneleko ngombana uJehova sele alikhethile ‘ilanga ne-iri’ lokufika kwesiphelo. Ilangelo lizokuba sikhathi esihle khulu kithi soke.—Mat. 24:36; 2 Pit. 3:15.

Ngisiphi isifundo esingasifunda kuJosefa malungana nokubekezela? (Funda iingaba 12-14)

12. Kunini la kungaba budisi ukuthi sibekezele?

12 Nasisalinde ubulungiswa. Abantu abanengi ephasineli baphathwa kumbi ngebanga lobulili obuhlukileko, ubuhlanga, isitjhaba nalapha abavela khona. Abanye baphathwa kumbi ngebanga lokurholophala namkha ukulimala emkhumbulweni. Abantu abanengi bakaJehova bakghodlhelelele ukuphathwa kumbi ngebanga leenkolelo zabo ezisekelwe eBhayibhelini. Nakungenzeka nathi siqalene nobujamo obunjalo, kuhle sikhumbule amezwi kaJesu nakathi: “loyo okghodlhelele bekwaba sekupheleni uzokusindiswa.” (Mat. 24:13) Kuthiwani nangabe ulemuka ukuthi omunye ebandleni wenze isono esimbi khulu? Ngemva kokuthi sele kubikelwe abadala ngendaba le, kghani uzoyitjhiyela ezandleni zabo, ubekezele bewubalinde ukuthi bayirarulule ngendlela kaJehova? Khuyini okungenziwa badala lokha omunye nakenze isono esimbi khulu?

13. Khuyini ebandakanyekileko nakurarululwa iindaba zebandla ngendlela kaJehova?

13 Abadala nabafumana ukuthi kunomuntu owenze isono ebandleni, bathandazela “ukuhlakanipha kwaphezulu” ukuthi bafumane umbono kaJehova ngendaba leyo. (Jak. 3:17) Umnqophwabo ‘kubuyisa isoni endlelenaso’. (Jak. 5:19, 20) Bafuna nokwenza koke okusemandlenabo ukuvikela ibandla nokududuza labo abezwe ubuhlungu. (2 Kor. 1:3, 4) Abadala nabakhulumisana ngendaba yomuntu owenze isono esimbi, kokuthoma kufuze bafumane yoke imininingwana, okungaba yinto ethatha isikhathi. Ngemva kwalokho, bayathandaza bebanikele iseluleko esivela emiTlolweni bese balungisa isoni “ngeswazi elincani.” (Jor. 30:11) Nanyana bangekhe balinde isikhathi eside kangako, abarhabi ukuthatha isiqunto. Iindaba zebandla nazirarululwa ngendlela efaneleko, ibandla lizokuthaba. Nanyana kungenziwa koke okusemandleni ukusingatha iindaba zebandla ngendlela efaneleko, kungenzeka kube khona osazokuzwa ubuhlungu. Nakungezeka lokhu kuwe, ungenzani ukwehlisa ubuhlungu obuzwako?

14. Ngisiphi isibonelo esiseBhayibhelini esingakusiza ukghodlhelele nangabe omunye umKrestu ukuzwise ubuhlungu?

14 Kghani kunomuntu owakhe wakuphatha kumbi, mhlamunye umfowethu namkha udadwethu? Ungafunda okunengi eembonelweni eziseliZwini lakaZimu, ezisifundisa ukulinda uJehova ukuthi kube nguye olungisa ubujamo. Ngokwesibonelo, nanyana abafowabo bakaJosefa bangakhenge bamphathe kuhle, lokho akhenge kumenze abe nehliziywembi. Kunalokho, wahlala adzimelele kilokho angakghona ukukwenza begodu uJehova wamvuza khulu ngokubekezela kwakhe. (Gen. 39:21) Ngokukhamba kwesikhathi, uJosefa wakghona ukudlulisa ubuhlungu abuzwako bewazibonela iimbusiso zakaJehova. (Gen. 45:5) NjengoJosefa, siyaduduzeka nasitjhidelana noJehova, simlinde ngokutjhiyela koke ezandleni zakhe.—Rhu. 7:18; 73:28.

15. Khuyini eyasiza omunye udade wadlulisa ukungaphathwa kuhle aqalana nakho?

15 Iqiniso kukuthi, angekhe saqalana nobujamo obufana patsi nebakaJosefa kodwana lokha omunye nakangakasiphathi kuhle, sizwa ubuhlungu. Nasinomraro nomuntu, kuhlanganise nalabo esingalotjhi nabo uJehova, sizokuzuza khulu ngokusebenzisa iinkambisolawulo eziseBhayibhelini. (Fil. 2:3,4) Cabanga ngesibonelo esilandelako. Udade othileko, wezwa ubuhlungu khulu nakafumana ukuthi umuntu asebenza naye umkhuluma kumbi bewuleya amala ngaye. Kunokurhabela ukulwa naye, udade lo wacabanga ngesibonelo sakaJesu sokuthi nabamthukako, akhenge azibuyiselele. (1 Pit. 2:21, 23) Isibonelo sakaJesu samsiza ukuthi angenzi indaba leyo ibe yikulu. Ngokukhamba kwesikhathi, wafumana ukuthi umuntu obekamkhuluma kumbi loya, uqalene nokugula okumasikizi begodu ugandelelekile. Udade lo waphetha ngokuthi umuntu asebenza naye lo, bekangakahlosi ukukhuluma kumbi ngaye. Lokho, kwamenza wathaba bewaba nokuthula ngokuthi akhenge ayiwalazelele indaba le.

16. Singaduduzeka njani nangabe sikghodlhelelela ukungaphathwa kuhle? (1 Pitrosi 3:12)

16 Nangabe ukghodlhelelele ukungaphathwa kuhle namkha kunenye into ekuzwisa ubuhlungu, khumbula ukuthi uJehova useduze “nabanehliziyo ephukileko.” (Rhu. 34:19) Uyakuthanda ngombana uyabekezela bewuphosa woke umthwalwakho kuye. (Rhu. 55:23) Nguye umaHluleli wephasi loke. Ayikho into angayiboniko. (Funda yoku-1 kaPitrosi 3:12.) Nangabe uqalene nobudusi ohluleka ukuburarulula, uzimisele na ukulinda uJehova?

IIMBUSISO EZINGAPHELIKO EZILINDELWE NGILABA ABALINDA UJEHOVA

17. Ngisiphi isiqinisekiso uJehova asinikela sona emtlolweni ka-Isaya 30:18?

17 Ingasikade, uBabethu wezulwini uzosibusisa nakufika umBuswakhe. U-Isaya 30:18 uthi: ‘USomnini ulindele ukuba nomusa kini, yeke, uzakuphakama abe nesisa kini, ngombana uSomnini unguZimu wokulunga. Babusisiwe boke abaqalelela kuye.’ Labo abaragela phambili balinda uJehova, bazokufumana iimbusiso ezinengi nje nesikhathini esizako ephasini elitjha.

18. Ngiziphi iimbusiso esizilindeleko?

18 Nabangena ephasini elitjha, abantu bakaZimu angeze kusatlhogeka ukuthi bakghodlhelele ukugandeleleka neentjhijilo abaqalana nazo namhlanjesi. Ukungabi nabulungiswa nobuhlungu, angekhe kusaba khona. (IsAm. 21:4) Angeze kusatlhogeka ukuthi silinde izinto esizitlhogako ngombana sizabe sinazo zoke izinto. (Rhu. 72:16; Isa. 54:13) Qala ukuthi leso kuzabe kusibusiso esihle kangangani!

19. Khuyini uJehova asilungiselela yona nje?

19 Okwanje, yoke imikghwa emimbi esilwisana nayo nokuthi silwele ukuba nobuntu obufana nebakaZimu, uJehova usilungiselela ukuphila ngaphasi kombuswakhe. Ungapheli amandla bewulahle itewu. Kunengi okuhle okuzako! Njengombana siqale phambili engomusweni elihle esililindeleko, kwangathi singaragela phambili sizimisele ukulinda uJehova ngokubekezela njengombana aphetha umsebenzakhe!

INGOMA 118 ‘Sandisele Ukukholwa Kwethu’

^ isig. 5 Ukhe wamuzwa umuntu omdala, ekukade alotjha uJehova athi, ‘Bengingacabangi ukuthi ngizabe ngiluphale iphaseli lisesekhona.’ Soke siqale ngabovu ukuthi uJehova aliqede nya iphaseli, khulukhulu iinkhathi ezibudisi esiphila kizwezi. Nanyana kunjalo, kufuze sifunde ukulinda. Esihlokwenesi, sizokuqala iinkambisolawulo ezingasisiza sikghone ukulinda. Sizokubuye sihlole neengcenye la kufuze silinde khona uJehova ngokuthobeka. Emaswapheleni, sizokukhuluma ngeembusiso ezilindelwe ngilabo abazimisele ukulinda.

^ isig. 56 IHLATHULULO YESITHOMBE: Udadwethu nakasakhulako, bekathandaza kuJehova. Nakamncani, ababelethi bakhe bamfundisa ukuthandaza. Njengombana sele amumuntu omutjha, uthoma ukuba liphayona begodu ubawa uJehova ukuthi abusise ikonzwakhe. Ngemva kweminyaka ethileko, lokha indodakwakhe nayigulako, ubawa uJehova ngomthandazo ukuthi amuphe amandla wokuqalana nesitjhijilwesi. Nje, sele amhlolokazi, uragela phambili nokuthandaza, anesiqinisekiso sokuthi uBabakhe wezulwini uzoyiphendula imithandazwakhe, njengombana bekayiphendula ekuphileni kwakhe koke.