Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-30

Yiqale Njengeligugu Indawakho Emndenini KaJehova

Yiqale Njengeligugu Indawakho Emndenini KaJehova

“Mbala umenze waba ngaphasana kweendalwa zezulu wamthwesa ukuhlonitjhwa nobukhosi!”—RHU. 8:6.

INGOMA 123 Siyazithoba Ehlelweni LakaZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Singaba namiphi imibuzo nasicabanga ngendalo kaJehova?

NASICABANGA ngazo zoke izinto uJehova azibumbileko, singazizwa njengomrhubi uDavida, owathandaza kuJehova wathi: “Nangiqala isibhakabhaka sakho okumsebenzi weminwakho inyezi neenkwekwezi, ozinameke eendaweni zazo, ngithi uyini-ke obhubhako bona ungabe umtjheje, ubayini umuntu wephasinapha bona ungambeka abe mphathi na?” (Rhu. 8:4, 5) NjengoDavida, singazibona sibancani khulu kuneenkwekwezi uJehova azidalileko kodwana kubuye kusirare godu ukuthi uJehova unendaba nathi. Njengombana sizokucoca ngabantu bokuthoma, u-Adamu no-Eva, sizokubona nokuthi uJehova bekanganandaba nabo kwaphela kodwana wabenza namalunga wondenakhe.

2. Bowuyini umnqopho kaJehova ngo-Adamu no-Eva?

2 U-Adamu no-Eva bekubantwana bakaJehova bokuthoma ephasini, kuthi uJehova abe nguBababo wezulwini obathandako. Bekalindele ukuthi abatjhadikazaba babe mndeni owenza imisebenzi eminengi. UZimu wathi kibo: “Belethani nande, nizalise iphasi nilibuse.” (Gen. 1:28) Bekafuna babe nabantwana bebabatlhogomele. Ngathana baphila ngokuvumelana nomnqopho kaJehova, bona nabentwana babo, bebazokuhlala bamalunga womndeni kaJehova unomphela.

3. Kubayini singathi uJehova bekanikele u-Adamu no-Eva indima ehloniphekileko emndeninakhe?

3 U-Adamu no-Eva bebanendawo ehloniphekileko emndenini kaJehova. Njengombana kutloliwe kumaRhubo 8:6, uDavida wathi ngendalo kaJehova ebabantu: “Mbala umenze waba ngaphasana kweendalwa zezulu wamthwesa ukuhlonitjhwa nobukhosi.” Liqiniso khona ukuthi uJehova akhenge anikele abantu amandla, ukuhlakanipha namakghono afana neweengilosi. (Rhu. 103:20) Nanyana kunjalo, abantu ubenze baba “ngaphasana” kuneendalwa zommoya ezinamandlezi. Cabanga ukuthi uJehova wanikela ababelethi bethu bokuthoma ipilo ehle kangangani!

4. Kwenzekani endaweni ka-Adamu no-Eva emndenini kaJehova begodu sizokucoca ngani esihlokwenesi?

4 Ngokudanisako, u-Adamu no-Eva balahlekelwa yindawabo emndenini kaJehova. Lokho kwaba nomphumela omumbi khulu eenzukulwaneni zabo, njengombana sizokubona esihlokwenesi. Nanyana kunjalo, umnqopho kaJehova awukatjhuguluki. Usafuna abantu abamlalelako ukuthi babe bantwana bakhe unomphela. Kokuthoma, akhesicoce ngokuthi uJehova utjengise njani ukuthi siqakathekile kuye. Sizokubuye sicoce nangokuthi singatjengisa njani ukuthi sifuna ukuba yingcenye yomndeni kaZimu. Emaswapheleni, sizokucoca ngeembusiso ezizokuthabelwa bantwana bakaJehova abasephasini unomphela.

UJEHOVA USITJENGISE NJANI UKUTHI SIQAKATHEKILE KUYE

UJehova usitjengise njani ukuthi siqakathekile kuye? (Funda iingaba 5-11) *

5. Singatjengisa njani ukuthi siyamthokoza uZimu ngokuthi usidale ngomfanekiswakhe?

5 UJehova usenze ngomfanekiswakhe. (Gen. 1:26, 27) Ngebanga lokuthi senziwe ngomfanekiso kaZimu, sikghona ukwakha besibe nobuntu bakhe obuhle, obunjengethando, umusa, ukuthembeka nobulungiswa. (Rhu. 86:15; 145:17) Njengombana sakha ubuntobu, siphazimulisa uJehova besiyatjengisa ukuthi siyamthokoza. (1 Pit. 1:14-16) Nasiziphatha ngendlela ethabisa uBabethu wezulwini, siyathaba besaneliseke. Ngokusidala ngomfanekiswakhe, uJehova usinekele nekghono lokuba babantu abafunako emndeninakhe.

6. Indlela uJehova alungiselele ngayo iphasi, itjengisa njani ukuthi abantu baqakathekile kuye?

6 UJehova usilungiselele ikhaya elikhethekileko. Kusasele iminyaka eminengi ngaphambi kokuthi adale umuntu wokuthoma, uJehova walungiselela iphasi ukuthi lizokuhlalwa babantu. (Job. 38:4-6; Jor. 10:12) Ngebanga lokuthi uyasicabangela bewunomusa, uJehova usinikele izinto ezinengi ukuthi sizithabele. (Rhu. 104:14, 15, 24) Kwathi lokha uJehova nakaqala umsebenzakhe, “wabona lokho kukuhle.” (Gen. 1:10, 12, 31) Utjengise abantu ukuthi baqakathekile kuye ngokuthi ‘abaphathise’ yoke indalwakhe ehle esephasini. (Rhu. 8:7) Umnqopho kaJehova kukuthi abantu abanganasono bathabele ukutlhogomela indalwakhe ehle unomphela. Kghani uhlala umthokoza uJehova ngomnqophwakhe omuhle lo?

7. UJotjhuwa 24:15, uthini ngelungelo lokuzikhethela?

7 UJehova usinikele ilungelo lokuzikhethela. Singazikhethela thina ukuthi ukuphila kwethu sifuna ukwenzani ngakho. (Funda uJotjhuwa 24:15.) Ikghono lokuzikhethela libizwa ngokuthi yikululeko. UZimethu onethando uyathaba nasikhetha ukumlotjha. (Rhu. 84:12; IzA. 27:11) Singakghona ukusebenzisa ilungelo lethu lokuzikhethela ngendlela ehle eengcenyeni ezinengi zokuphila kwethu. Akhesicabange ngesibonelo esabekwa nguJesu.

8. Ngiyiphi indlela uJesu asebenzise ngayo ilungelo lakhe lokuzikhethela?

8 Singalingisa isibonelo sakaJesu ngokubeka iindingo zabanye phambili kunezethu. Kwakhe kwaba nelanga uJesu nabafundi bakhe badiniwe, bakhamba baya endaweni ethulileko la bebacabanga ukuthi bazakuphumula khona. Akhenge baphumule. Isiqubuthu ebesomele ukufundiswa nguJesu, sabalandela. Nanyana kunjalo, uJesu akhenge kumsilinge lokho. Kunalokho, wasirhawukela isiqubuthweso. Yeke, wenzani ngendaba le? “Wathoma ukusifundisa izinto ezinengi.” (Mar. 6:30-34) Nasilingisa uJesu ngokuthi sidele isikhathi sethu namandlethu sisize abanye, siphazimulisa uBabethu wezulwini. (Mat. 5:14-16) Nasenza njalo, sitjengisa uJehova ukuthi sifuna ukuba malunga womndenakhe.

9. Khuyini ababelethi ekufuze bayikhumbule?

9 UJehova unikele abantu ikghono lokuba nabantwana, babafundise ukumthanda nokumlotjha. Nangabe umbelethi, uyathokoza na ngesipho esikhethekilekwesi? Nanyana uJehova azibusise khulu iingilosi kodwana akakazinikeli ilungelweli. Yeke-ke, labo abakhulisa abantwana kufuze bakuqale njengelungelo elihle khulu ukukhulisa abantwana. Ababelethi banikelwe umthwalo okhethekileko wokuthi bakhulise abantwana “ngesiyalo nangesinqophiso sakaJehova.” (Efe. 6:4; Dut. 6:5-7; Rhu. 127:3) Ihlangano kaZimu yenze amathulusi asekelwe eBhayibhelini, ahlanganisa iincwadi, umvumo, amavidiyo nezinye izinto ezifumaneka kuzinzolwazi yethu, ukuthi kusizeke ababelethi endleleni abakhulisa ngayo abantwana. Kuyakhanya ukuthi uBabethu wezulwini neNdodanakhe, babathanda khulu abantwana. (Luk. 18:15-17) Lokha ababelethi nabasama kuJehova bebenze koke okusemandlenabo ukuthi batlhogomele abantwababo abaligugu, kuyamthabisa uJehova lokho. Ababelethi abenza njalo, banikela abantwababo ithuba elihle lokuthi babe malunga wondeni kaJehova unomphela!

10-11. Isihlengo esisiphiwe nguJehova, sivule maphi amathuba?

10 UJehova unikele ngeNdodanakhe eligugu ukuthi sikwazi ukuba malunga wondenakhe godu. Njengombana sifundile esigabeni 4, u-Adamu no-Eva bazilahlekisela bona nabantwababo indawo emndenini kaJehova. (Rom. 5:12) Bakhetha ukungalaleli uZimu ngamabomu, yeke bekufanele ukuthi bangasaba yingcenye yomndenakhe. Kuthiwani-ke ngabantwababo? Ngethando, uJehova wenze ilungiselelo lokuthi boke abamthandako bamukeleke emndeninakhe. Lokhu ukwenze ngokuthi anikele ngeNdodanakhe ebelethwe yodwa, uJesu Krestu. (Jwa. 3:16; Rom. 5:19) Ngebanga lesihlengo sakaJesu, uZimu wamukele abantu abathembekileko abazii-144 000 njengamadodanakhe.—Rom. 8:15-17; IsAm. 14:1.

11 Ukungezelela kilokho, kunabantu abanengi abathobekileko, abenza intando kaZimu. Banethemba lokuthi bazokuba malunga womndeni kaZimu ngokupheleleko, ngemva kwesilingo samaswaphela ekupheleni kweemnyaka eyiKulungwana. (Rhu. 25:14; Rom. 8:20, 21) Ngebanga lalokho, babiza uJehova uMdalabo ngokuthi ‘Baba.’ (Mat. 6:9) Abavusiweko bazokuba nethuba lokufunda ukuthi uJehova ulindeleni kibo. Boke abazokulalela hlangana neemnyaka eyiKulungwana leyo, bazokugcina sele bamalunga wondenakhe.

12. Ngimuphi umbuzo esizowuphendula?

12 Njengombana sele sibonile, uJehova utjengise ngeendlela ezinengi ukuthi abantu baqakathekile kuye. Wamukele abazesiweko njengamadodanakhe begodu unikele “isiqubuthu esikhulu” ithuba lokuba madodanakhe ngokupheleleko ephasini elitjha. (IsAm. 7:9) Khuyini esingayenza nje ukutjengisa uJehova ukuthi sifuna ukuba malunga womndenakhe isikhathi esingapheliko?

TJENGISA UJEHOVA UKUTHI UFUNA UKUBA LILUNGA LOMNDENAKHE

13. Khuyini esingayenza ukuthi sibe malunga womndeni kaZimu? (Markosi 12:30)

13 Tjengisa ukuthi uthanda uJehova ngokuthi umlotjhe ngehliziywakho yoke. (Funda uMarkosi 12:30.) Kizo zoke izinto uZimu asiphe zona ngomusakhe, ephuma phambili, sisipho sokumlotjha. Sitjengisa uJehova ukuthi siyamthanda ngokuthi “silalele imiyalwakhe.” (1 Jwa. 5:3) Akhulumela uBabakhe, uJesu wasiyala ukuthi senze abafundi besibabhabhadise. (Mat. 28:19) Wabuye wasiyala nokuthi sithandane. (Jwa. 13:35) Labo abathobekileko, uJehova uzobamukela njengamalunga wondenakhe wephasi loke.—Rhu. 15:1, 2.

14. Singatjengisa njani ukuthi siyabathanda abanye? (Matewu 9:36-38; Roma 12:10)

14 Thanda abanye. Ithando yifanelo kaJehova ephuma phambili. (1 Jwa. 4:8) UJehova wasithanda ngaphambi kokuthi simazi. (1 Jwa. 4:9, 10) Nathi singamlingisa ngokuthi sithande abanye. (Efe. 5:1) Indlela ephuma phambili yokuthanda abantu kukuthi sibasize bafunde ngoJehova kusesenesikhathi nje. (Funda uMatewu 9:36-38.) Ngokwenza njalo, sibanikela ithuba elihle lokuba malunga womndeni kaZimu. Ngemva kokuthi umuntu abhabhadiswe, kufuze siragele phambili simthanda besimhloniphe. (1 Jwa 4:20, 21) Singakwenza njani lokho? Okhunye esingakwenza, kumtjengisa ukuthi siyamthemba, nasivulekelwa mathuba wokwenza njalo. Ngokwesibonelo, nasingazwisisiko ukuthi kubayini enze okuthileko, angeze sigijimele ukuphetha ngokuthi umarhamaru. Kunalokho, sizomhlonipha, simthathe njengomkhulu kunathi.—Funda yebeRoma 12:10; Flp. 2:3.

15. Bobani ekufuze sibatjengise isirhawu nomusa?

15 Tjengisa umusa nesirhawu. Nasifuna ukuba hlangana nabantu ababiza uJehova ngoBababo, kufuze sisebenzise lokho esikufunda eliZwini lakaZimu ekuphileni kwethu. Ngokwesibonelo, uJesu wafundisa ukuthi kufuze sitjengise umusa besizwele boke abantu, kuhlanganise namanabethu. (Luk. 6:32-36) Singakufumana kubudisi ngezinye iinkhathi ukukwenza lokho. Nangabe kunjalo, kufuze sifunde ukucabanga nokwenza njengoJesu. Nasenza koke okusemandlenethu ukulalela uJehova besilingise uJesu, sitjengisa uBabethu wezulwini ukuthi sifuna ukuba malunga womndenakhe wesikhathi esingapheliko.

16. Singasivikela njani isithunzi somndeni kaJehova?

16 Vikela isithunzi somndeni kaJehova. Emndenini, kulula ukuthi umsanyana alingise isibonelo somfowabo omdala. Akhesithi umfowabo omdala usebenzisa iinkambisolawulo zeBhayibheli ekuphileni kwakhe, lokho kuzokuba sibonelo esihle khulu kumsanyana wakwabo. Nangabe umfowabo omdala uthoma ukuphuma endleni, umfowabo omcani kungenzeka amlandele. Kunjalo nemndenini kaJehova. Nangabe umKrestu obekathembekile angathoma ukuba nomukghwa weenhlubuki, aphile ngendlela engakalungi namkha ekhohlakeleko, abanye bangalingeka ukuthi balingise isibonelo sakhe. Labo abenza njalo, balimaza isithunzi somndeni wabantu bakaJehova. (1 Thes. 4:3-8) Kufuze sibalekele ukulandela iimbonelo ezimbi begodu singavumeli litho lisitjhideze kude noBabethu wezulwini.

17. Ngikuphi ukucabanga ekufuze sikubalekele begodu kubayini?

17 Themba uJehova kunokuthembela ezintweni eziphathekako. UJehova uthembisa ukuthi uzosinikela ukudla, izembatho nendawo yokufihla ohloko, ikani nasiragela phambili sibeka uMbuswakhe kokuthoma besiphile ngeenkambisolawulo zakhe ezilungileko. (Rhu. 55:23; Mat. 6:33) Yeke-ke, asikubalekele ukucabanga ukuthi izinto eziphathekako zephaseli, zingasilethela ukuvikeleka nokuthula okungapheliko. Siyazi ukuthi indlela esingafumana ngayo ukuthula kwamambala, kukwenza intando kaJehova. (Flp. 4:6, 7) Nanyana kungaba kukuthi singakghona ukuthenga izinto ezinengi, kusafuze sizibuze ukuthi sizokuba naso isikhathi namkha amandla wokuzitlhogomela na? Kghani angekhe sizinamathele khulu? Kufuze sikhumbule bona uZimu usalindele ukuthi sisebenze budisi njengamalunga womndenakhe. Lokho kutjho ukuthi kufanele singavumi ukuphazanyiswa yinanyana yini. Asifuni ukufana nendoda eyala ithuba lokusebenzela uJehova nelokuba ngenye yamadodanakhe ngebanga lokuthanda khulu izinto ebekanazo!—Mar. 10:17-22.

LOKHO ABANTWANA BAKAJEHOVA ABAZOKUTHABELA UNOMPHELA

18. Ngiliphi ilungelo neembusiso ezizokuthabelwa unomphela ngilabo abathembekileko?

18 Abantu abalalelako bazokuthabela ilungelo lokuthanda nokulotjha uJehova unomphela! Labo abanethemba lokuphila ephasini, bazokuthabela ukutlhogomela iplanethi ehle le uJehova ayibumbela abantu bona ibe liyakhaya labo. Kungasikade, iphaseli nazo zoke izinto eziphila kilo, zizokuvuselelwa ngaphasi koMbuso kaZimu. UJesu uzokususa woke umonakalo owenziwe ngu-Adamu no-Eva lokha nabatjhiya umndeni kaZimu. UJehova uzokuvusa amamiliyoni wabantu bekabanikele nethuba lokufumana ukuphila okungapheliko, njengabantu abanganasono ephasini eliyipharadesi. (Luk. 23:42, 43) Njengombana umndeni kaJehova ozabe usephasini uthuthukela ekubeni babantu abanganaso, umuntu ngamunye uzokuba ‘nokuhlonitjhwa nobukhosi’ njengombana kwatjho uDavida.—Rhu. 8:6.

19. Khuyini ekufuze sihlale siyicabanga?

19 Nangabe ulilunga ‘lesiquthu esikhulu,’ unethemba elihle khulu. UZimu uyakuthanda, ufuna ube lilunga lomndenakhe. Yeke, yenza koke okusemandlenakho ukumthabisa. Phila qobe langa uqabanga ngeenthembiso zakaZimu bewuzibulunge ehliziywenakho. Thabela ukulotjha uBabethu wezulwini bewulithathe njengegugu ilungelo lokumlotjha unomphela!

INGOMA 107 UZimu Usifundisa Ithando Lamambala

^ isig. 5 Bona umndeni usebenzisane kuhle, ilunga ngalinye kufuze lazi indimalo belisebenzisane kuhle namanye amalunga wondeni. Ubaba udosa phambili ngethando, umma amsekele kuthi abantwana balalele ababelethi babo. Unjalo nomndeni kaJehova. UZimethu unomnqopho ngathi begodu nangabe siphila ngokuvumela nomnqopho loyo, sizokuba malunga womndenakhe unomphela.

^ isig. 55 IHLATHULULO YESITHOMBE: Ukwenziwa ngomfanekiso kaZimu, kwenza abatjhadikazi namadodanabo bona bathandane bebabe nesirhawu komunye nomunye. Abatjhadikazi abathanda uJehova. Isipho sokuba nabantwana sibanikele ithuba lokukhulisa amadodanabo ukuthi athande bekalotjhe uJehova. Ababelethi basebenzisa ividiyo ukuhlathulula ukuthi kubayini uJehova anikele ngoJesu njengesihlengo. Babuye babafundise ukuthi ephasini eliyiPharadesi elizako, sizokutlhogomela iphasi neenlwana unomphela.