Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-50

UJehova Ukunikela Itjhaphuluko

UJehova Ukunikela Itjhaphuluko

Nimemezele ukusulwa kwesikolodo enarheni yoke kizo zoke izakhamuzi.’LEV. 25:10.

INGOMA 22 UmBuso KaZimu Uyabusa—Sithi Awuze!

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. (a) Uyini umnyaka wokubuyisela? (Qala ibhoksi elithi “ Bewuyini umnyaka wokubuyisela?”) (b) UJesu wakhuluma ngani kuLukasi 4:16-18?

EZINYE iinarha ziba nezehlakalo ezikhethekileko ezigidingwako ezitshwaya iminyaka ema-50 yokubusa kwekosi namkha kwendlovukazi. Yeke, iminyanya ebeyikhambisana nokugidingwa komnyaka wokubuyisela beyithatha ilanga, iveke, namkha ngaphezulu. Kodwana ekukhambeni kwesikhathi ukugidingokho bekuphela begodu abantu bebakulibala.

2 Sizokufunda ngomnyaka wokubuyisela ongcono khulu, odlula umnyanya wokubuyisela ebewugidingwa kwa-Israyeli ngemva kweminyaka ema-50. Umnyaka wokubuyisela loyo wanikela ama-Israyeli itjhaphuluko. Kubayini kufuze sifunde ngawo? Ngombana usikhumbuza ngelungiselelo elihle uJehova asenzele lona. Lizosilethela itjhaphuluko ezokuhlala ngokungapheliko leyo uJesu akhuluma ngayo.—Funda uLukasi 4:16-18.

3. Ngokomtlolo kaLevitikusi 25:8-12, umnyaka wokubuyisela bewuwazuzisa njani ama-Israyeli?

3 Singazwisisa ngcono ukuthi uJesu bekatjho ukuthini nakakhuluma ngetjhaphuluko, ngokufunda bona bewuyini umnyaka wokubuyisela uJehova awulungiselela abantu bekadeni. UJehova wakhuluma nama-Israyeli wathi: “Nihloniphe umnyaka wamatjhumi amahlanu welimo, niwucwengise ngokumemezela ukusulwa kwesikolodo enarheni yoke kizo zoke izakhamuzi. Kuzakuba mnyaka wokubuyisela kini, lapha omunye nomunye wenu azakutjhaphuluka khona abuyele elifeni lakhe nemndeninakhe.” (Funda uLevitikusi 25:8-12.) Esihlokweni esidlulileko, sifunde ngokuthi ama-Israyeli bewazuza njani elangeni leSabatha laqobe veke. Alo ama-Israyeli bewazuza njani emnyakeni wokubuyisela? Ngokwesibonelo, um-Israyeli nakanesikolodo bekakateleleka bona athengise inarhakhe bona akghone ukubhadela. Yeke, ngomnyaka wokubuyisela bekufuze athole inarhakhe godu. Nje-ke, um-Israyeli loyo ‘bekabuyela elifeni lakhe’ ukwenzela bona nabantwana bakhe balifumane ilifelo. Kobunye ubujamo, mhlamunye indoda inesikolodo esikhulu esingenza bona izinikele yona namkha abantwana bayo ebugqileni, ukwenzela bona ibhadele isikolodo. Ngomnyaka wokubuyisela, isigqila ‘besibuyela emndeninaso.’ Lokho bekutjho ukuthi akekho ozokuba sigqila ngokungapheliko angabi nethemba! Ilungiselelwelo belitjengisa indlela uJehova abacabangela ngayo abantu!

4-5. Kubayini kuqakathekile ukufunda ngomnyaka wokubuyisela wakwa-Israyeli?

4 Umnyaka wokubuyisela bewuzuzisa ngani godu? UJehova wahlathulula wathi: “Akuzukuba nesichaka phakathi kwenu ngombana uSomnini uzonibusisa enarheni aniphe yona kobana ibe lilifa lenu.” (Dut. 15:4) Lokho kuhlukile kunalokho okwenzeka ephasini namhlanjesi, lapho umuntu onjingileko, unjinga khulu kuthi otlhagileko, atlhage khulu!

5 Njengombana simaKrestu, asisaphili ngaphasi komThetho kaMosi. Lokho kutjho ukuthi asisabambeleli emthethweni womnyaka wokubuyisela ebewutjhaphulula iingqila, usule iinkolodo bewubuyisele abantu eenarheni zemakhabo. (Rom. 7:4; 10:4; Efe. 2:15) Nanyana kunjalo, kuqakathekile ukufunda ngomnyaka wokubuyisela. Kubayini? Ngombana singathabela itjhaphuluko esikhumbuza ngalokho uJehova akwenzela ama-Israyeli.

UJESU WAMEMEZELA ITJHAPHULUKO

6. Abantu batlhoga ukutjhatjhululwa kuphi?

6 Soke sitlhoga ukutjhatjhululwa ngombana siziingqila zesono. Imiphumela yokuba zizoni kuguga, kugula nokufa. Abanengi babona imiphumela yalokho nabaziqala esibonibonini nofana nabaya kudorhodera bona abalaphe. Siyadana nalokha nasenze isono. Umpostoli uPowula wavuma ukuthi ‘ubanjwe mthetho wesono osemzimbenakhe.’ Wabe wathi: “Maye mina muntu otlhuwisako! Ngubani ozongihlenga emzimbeni oqalene nokufokhu?”—Rom. 7:23, 24.

7. Khuyini u-Isaya ayibikezela malungana netjhaphuluko?

7 Kuyasithabisa ukwazi ukuthi, uZimu wenze ilungiselelo lokusitjhaphulula esonweni. UJesu nguye owenze ilungiselelweli laphumelela. Ekhulwini lobu-8 ngeenkhathi zabapostoli, umphorofidi u-Isaya wabikezela ngengomuso letjhaphuluko ekulu, itjhaphuluko leyo beyizokufeza okukhulu kunaleyo ebeyibakhona ngomnyaka wokubuyisela wama-Israyeli. Watlola wathi: “UMoya kaSomnini uSomandla uphezu kwami ngombana ungizesile ukuze ngitjhumayele iindaba ezihle kabadududu. Ungithume kobana ngibophe abaneenhliziyo ezaphukileko, ukumemezela ikululeko kabathunjiweko nokukhupha iimbotjhwa.” (Isa. 61:1) Isiphorofidwesi sisebenza kibobani?

8. Sisebenza kibobani isiphorofido saka-Isaya esimalungana netjhaphuluko?

8 Isiphorofido esiqakathekilekwesi esimalungana netjhaphuluko sithome ukuzaliseka lokha uJesu nakathoma umsebenzakhe wokutjhumayela. Nakazakuya esinagogeni lendaweni yekhabo eNazaretha, uJesu wafundela amaJuda ebewalapho amezwi ka-Isaya la. UJesu wakhuluma naka amezwi: “Ummoya kaJehova uphezu kwami, ngombana ungizesile bona ngitjhumayele iindaba ezimnandi kwabatlhagileko. Ungithumele bona ngimemezele ukutjhatjhululwa kwabathunjiweko nokubona kwabangaboniko, ukutjhaphulula abagandelelekileko. nokutjhumayela umnyaka wokwamukelwa nguJehova.” (Luk. 4:16-19) UJesu wasizalisa njani isiphorofidwesi?

ABATJHATJHULULWA KOKUTHOMA

9. Ngiyiphi itjhaphuluko abanengi ngesikhathi sakaJesu egade bayilindele?

9 Itjhaphuluko nofana ikululeko leyo u-Isaya akhuluma ngayo noJesu wafunda ngayo yathoma ukudluliselwa ngekhulu lokuthoma. UJesu wakufakazela lokho nakazakuthi: “Umtlolo eniqeda ukuwuzwa lo uzalisekile namhlanjesi.” (Luk. 4:21) Abanengi ebebalalele lokho uJesu akufundako bebalindele ukubona amatjhuguluko amakhulu kezepolotiki, itjhaphuluko ekugandelelweni maRoma. Bebangazizwa njengamadoda amabili athi: “Besinethemba lokobana indoda le ngiyo ezokutjhaphulula u-Israyeli.” (Luk. 24:13, 21) Kodwana siyazi uJesu akhenge abawe abalandeli bakhe bona bazihlukanise nombuso weRoma. Kunalokho wabalayela ukuthi ‘babuyisele izinto zakaKhesari kuKhesari.’ (Mat. 22:21) UJesu wayiletha njani itjhaphuluko esikhathineso?

10. UJesu wayivula kuphi indlela yetjhaphuluko?

10 Indodana kaZimu yasiza abantu bathola itjhaphuluko nofana ikululeko ngeendlela ezimbili. Yokuthoma, uJesu wavula indlela yetjhaphuluko eemfundisweni ezigandelelako egade zifundiswa badosiphambili bezekolo. AmaJuda amanengi ngesikhatheso gade agqilazwe masiko neenkolelo ezingasiliqiniso. (Mat. 5:31-37; 15:1-11) Labo ebebathi babafundisi, ngibo ebebaziimphofu. Ngokwala kwabo uMesiya nephazimulo engokommoya, bahlala ebumnyameni nesonweni. (Jwa. 9:1, 14-16, 35-41) Ngeemfundiso zakhe eziliqiniso nangesibonelo sakhe esihle, uJesu wayenza yakhanya itjhaphuluko engokommoya kilabo abathobekileko.—Mar. 1:22; 2:23–3:5.

11. Ngiyiphi indlela yesibili uJesu aletha ngayo itjhaphuluko?

11 Indlela yesibili, uJesu aletha ngayo itjhaphuluko ibandakanya ukutjhatjhululwa kwabantu ebugqilini besono esasizuzako. Ngesisekelo somhlatjelo kaJesu, uZimu ukghona ukulibalela izono zabantu abathembekileko nabamukela umhlatjelo wesihlengo. (Heb. 10:12-18) UJesu wathi: “Nangabe iNdodana iyanitjhaphulula, nizokutjhaphuluka kwamambala.” (Jwa. 8:36) Kwamambala itjhaphuluko le idlula itjhaphuluko ebeyifunyanwa ma-Israyeli ngesikhathi somnyaka wokubuyisela. Ngokwesibonelo, umuntu obekatjhatjhululwa ngesikhathi somnyaka wokubuyisela bekangabuya abe sigqila godu, kesinye isikhathi bekangafa nokufa.

12. Bobani abantu bokuthoma abazuza etjhaphulukweni eyamemezelwa nguJesu?

12 Ngelanga lePentekoste laka-33 esikhathini sabapostoli, uJehova wazesa abapostoli, amadoda nabafazi ngommoya ocwengileko. Wabenza babamadodanakhe ukwenzela bona esikhathini esizako bakghone ukuvukela ezulwini bayokubusa noJesu. (Rom. 8:2, 15-17) Lezi bekuziinzuzo zokuthoma zetjhaphuluko uJesu amemezela ngazo esinagogeni leNazaretha. Amadoda nabafazi laba besele bangaseseziingqila zeemfundiso zamala zekolo yamaJuda nabadosiphambili bawo kunye namasiko angaveli eliZwini lakaZimu. UZimu ubaqala njengabantu abatjhaphulukileko esonweni nekufeni. Umnyaka wokubuyisela ongokomfanekiso owathoma ngokuzeswa kwabalandeli bakaKrestu ngo-33 esikhathini sabapostoli, uzokuphela ekupheleni kokuBusa kwakaJesu kwemiNyaka eyiKulungwana. Ngiziphi izinto ezihle ezizokwenzeka kusukela nje bekube sekupheleni kokuBusa kwakaJesu kwemiNyaka eyiKulungwana?

IINGIDI ZIZOKUTJHATJHULULWA

13-14. Ngaphandle kwamaKrestu azesiweko, bobani abanye abafumana itjhaphuluko uJesu ayimemezelako?

13 Namhlanjesi, iingidi zabantu ezithembekileko eziphuma kizo zoke iintjhaba zakha isiqubuthu ‘sezinye izimvu.’ (Jwa. 10:16) Azikakhethwa nguZimu bona ziyokubusa ezulwini noJesu. Kunalokho, iBhayibheli lithi zinethemba lokuphila ngokungapheliko ephasina. Kghani nawe unalo ithembeli?

14 Ngitjho nanje ufumana iinzuzo ezifunyanwa ngilabo abazokuba yingcenye yomBuso kaZimu wezulwini. Nawukholelwa eengazini zakaJesu ezaphalakako ungakghona ukubawa uJehova bona akulibalele izono zakho. Lokho kuzokwenza bona ukghone ukwamukelwa nguZimu begodu uzokuba nokuthula. (Efe. 1:7; IsAm. 7:14, 15) Cabanga godu nangeembusiso ozithabelako ngebanga lokuthi sele utjhaphulukile eemfundisweni zamala ezingaveli eBhayibhelini. UJesu wathi: “Nizolazi iqiniso, begodu iqiniso lizonitjhaphulula.” (Jwa. 8:32) Kuyasithabisa ukwazi amaqiniso la.

15. Ngiziphi iimbusiso netjhaphuluko esizilindeleko esikhathini esingaphelisi ihliziyo?

15 Kuseza itjhaphuluko engeziweko. Esikhathini esingaphelisi ihliziyo, uJesu uzokurhayila ikolo yamala aqede nababusi abambi. UZimu uzokuvikela “isiqubuthu esikhulu” esimlotjhako, ngemva kwalokho uzosivumela bona sithabele iimbusiso zokuphila ngokungapheliko epharadesi elizokuba sephasina. (IsAm. 7:9, 14) Inengi labantu lizokuvuswa begodu lizokufumana ithuba lokutjhatjhululwa emiphumeleni emimbi yesono esalethwa ngu-Adamu.—IzE. 24:15.

16. Abantu balindele yiphi itjhaphuluko?

16 Hlangana neminyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakaJesu, yena nababusi akunye nabo bazokusiza ekuvuseni abantu basuse isono begodu abantu bazokuthabela ubuhlobo obuhle noZimu. Isikhathi sokubuyisela nesetjhaphulukwesi sizokufana nesikhathi sokubuyisela sakwa-Israyeli. Umphumela walokho uzokuba kukuthi boke abasephasina abalotjha uJehova ngokuthembeka bazokuba babantu abapheleleko, abatjhatjhululwe esonweni.

17. U-Isaya 65:21-23, uthi esikhathini esizako ukuphila kuzokuba njani ebantwini bakaZimu? (Qala isithombe esingaphandle.)

17 U-Isaya 65:21-23. (Ufunde.) uhlathulula indlela ukuphila okuzokuba ngayo esikhathini esizako. Ukuphilokho angeze kwaba kuphila okunganamnqopho. Kunalokho, iBhayibheli liveza ukuthi ngesikhatheso abantu bakaZimu bazokwenza umsebenzi owanelisako. Ekupheleni kwesikhatheso, “indalo ngokwayo nayo izokutjhatjhululwa ekugqilazweni kukonakala, ibe netjhaphuluko ephazimulako yabantwana bakaZimu.”—Rom. 8:21.

18. Kubayini sikholelwa ukuthi sizokuba nengomuso elithabisako?

18 Njengombana uJehova aqinisekisa ukuthi ama-Israyeli afumana isikhathi sokusebenza nesokuphumula, uzokwenza soneso ebantwini bakhe esikhathini esizako sokuBusa kwakaKrestu kwemiNyaka eyiKulungwana. Sizokuba khona isikhathi sokulotjha uZimu. Nasifuna ukuthaba, ukulotjha uZimu kuqakathekile begodu kuzokuba njalo nephasini elitjha. Iye, boke abantu abathembekileko bazokuthaba hlangana nokuBusa kwakaKrestu kwemiNyaka eyiKulungwana ngombana soke sizokwenza imisebenzi eyanelisako begodu soke sizokulotjha uJehova ndawonye.

INGOMA 142 Asingalilahli Ithemba

^ isig. 5 UJehova wenza ilungiselelo elikhethekileko lokutjhaphulula ama-Israyeli. Ilungiselelwelo bekumnyaka wokubuyisela. AmaKrestu awasekho ngaphasi komThetho kaMosi, kodwana kuqakathekile bona sifunde ngomnyaka wokubuyisela lo. Esihlokwenesi sizokufunda ngokuthi umnyaka wokubuyisela wekadeni usikhumbuza njani ngento eqakathekileko uJehova asenzele yona, sizokufunda nokuthi sizuza njani kiwo.

^ isig. 61 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ngomnyaka wokubuyisela iingqila bezitjhatjhululwa bona zibuyela emindeninazo neenarheni zazo.