Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SESI-4

‘Ummoya Ngokwawo Uyafakaza’

‘Ummoya Ngokwawo Uyafakaza’

“Ummoya ngokwawo ufakazelana nommoya wethu ukuthi sibantwana bakaZimu.”ROM. 8:16.

INGOMA 25 Isitjhaba Esikhethekileko

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

Ngelanga lePentekoste uJehova wathululela ummoyakhe ocwengileko ngokusimangaliso esiqhemeni samaKrestu ali-120 (Funda iingaba 1-2)

1-2. Ngimuphi umkarisomraro owenzeka ngelanga lePentekoste langomnyaka ka-33 ngesikhathi sabapostoli?

BEKUNGOSONDO ekuseni eJerusalema. Bekulilanga lePentekoste langomnyaka ka-33 ngesikhathi sabapostoli. Isiqhema sabafundi abali-120 sihlangene ngekumbeni ephezulu. (IzE. 1:13-15; 2:1) Emalangeni ambalwa adlulileko, uJesu wahlangana nabo wabatjela ukuthi bahlale eJerusalema bazokufumana isipho esiqakathekileko. (IzE. 1:4, 5) Khuyini eyalandela ngemva kwalokho?

2 “Kungakalindeleki kwezwakala itjhada livela ezulwini, linjengelomoya obetha ngamandla lazala indlu yoke ebebahlezi ngakiyo. Kwabonakala amalimu anjengomlilo ngalinye lahlala phezu komunye nomunye wabo boke bazala ummoya ocwengileko.” (IzE. 2:2-4) Ngokusebenzisa umkarisomraro lo uJehova wabanikela ummoya ocwengileko. (IzE. 1:8) Babasiqhema sokuthoma esakhethwa ngommoya ocwengileko * begodu sabanethemba lokubusa noJesu ezulwini.

KHUYINI EYENZEKAKO UMUNTU NAKAZESWAKO?

3. Kubayini labo abazeswa ngePentekoste baqiniseka ngokuthi bazeswa ngommoya ocwengileko?

3 Ngathana bewuphakathi kwabafundi ebebasekumbeni ephezulu ngelangelo, siyaqiniseka ukuthi bengeze wakukhohlwa okwenzeka ngelangelo. Into ebeyibonakala njengomlilo iza phezu kwehlokwakho uthome ukukhuluma amalimi ahlukahlukeneko. (IzE. 2:5-12) Bewuzokuqiniseka ngokuthi mbala uzeswe ngommoya ocwengileko. Inga-kghani boke abazeswe ngommoya ocwengileko, bazeswa ngesikhathi nangendlela efanako? Awa. Sazi njani?

4. Inga-kghani boke abazeswa ngommoya ocwengileko ngesikhathi sabapostoli, bazeswa ngesikhathi nangendlela efanako? Hlathulula.

4 Akhesikhulume ngendaba yesikhathi. Isiqhema samaKrestu ali-120 bekungasiso kwaphela esazeswa ngommoya ngelanga lePentekoste langomnyaka ka-33, ngesikhathi sabapostoli. Ngelangelo kwabakhona abazii-3000 abafumana ummoya ocwengileko. Ukuzeswa kwabo kwenzeka nababhajadiswako. (IzE. 2:37, 38, 41) Kodwana eminyakeni eyalandelako akusiwo woke amaKrestu azeswa nawabhajadiswako. AmaSamariya azeswa ngemva kwesikhathi esithileko abhajadisiwe. (IzE. 8:14-17) Enye indaba ebeyingakajayeleki yindaba kaKorneliyasi, yena nomndenakhe bazeswa ngaphambi kokubhajadiswa.—IzE. 10:44-48.

5. NgokomTlolo wesi-2 kwebeKorinte 1:21, 22, khuyini eyenzekako umuntu nakazeswa ngommoya ocwengileko?

5 Akhesicoce godu ngokhunye okwenzekako umuntu nakazeswa ngommoya ocwengileko. Abanye abazesiweko bangakufumana kubudisi ukwamukela ukuthi uJehova ubakhethile. Bangazibuza ukuthi, ‘Kubayini abakhethile?’ Abanye kungenzeka bangazizwa ngendlela efanako. Kungakhathaliseki ukuthi bangazizwa njani, umpostoli uPowula wahlathulula okwenzekako umuntu nakazeswako, wathi: “Kuthe nasenikholiwe, uZimu wanibeka itshwayo * ngommoya ocwengileko othenjisiweko, okukuqinisekiswa kusesengaphambili.” (Efe. 1:13, 14; ftn.) Yeke uJehova usebenzisa ummoyakhe ocwengileko ukubakhanyisela boke abazesiweko ukuthi bakhethwe nguye. Ngendlela le ummoya ocwengileko usiqinisekiso sokuthi esikhathini esizako bazokuphila ukuphila okungapheliko ezulwini ingasi ephasini.—Funda yesi-2 kwebeKorinte 1:21, 22.

6. Khuyini umKrestu ozesiweko ekufuze ayenze bona afumane umvuzwakhe wezulwini?

6 UmKrestu nakazesiweko, kghani lokho kutjho ukuthi uzokuya ezulwini ngitjho nanyana kungenzekani? Awa. Uyaqiniseka ngokuthi ukhethelwa ukuyokuphila ezulwini. Nanyana kunjalo kufuze akhumbule iselulekwesi: “Nje-ke, bafowethu, yenzani koke enikukghonako bona niqinisekise ukubizwa nokukhethwa kwenu, ngombana naniragela phambili nenza izintwezi, angeze nabhalelwa.” (2 Pit. 1:10) Yeke ngitjho nanyana umKrestu ozesiweko uzokufumana umvuzwakhe nangabe uzokuhlala athembekile.—Flp. 3:12-14; Heb. 3:1; IsAm. 2:10.

UMUNTU WAZI NJANI UKUTHI UZESIWE?

7. Abantu abazesiweko bazi njani bona bayokubusa ezulwini?

7 Umuntu wazi njani nakazokuyokubusa ezulwini? Ipendulo siyithola emezwini kaPowula akhanyako nakakhuluma namaKrestu weRoma nakathi ‘abizwe bona abe ngacwengileko.’ Wathi: “Akhenge nifumane ummoya wobugqila obangela ukusaba godu, kodwana nifumene ummoya wokumbelekelwa njengamadodana, ummoya esirhuwelela ngawo sithi: “Abha, Baba!” Ummoya ngokwawo ufakazelana nommoya wethu ukuthi sibantwana bakaZimu.” (Rom. 1:7; 8:15, 16) Yeke uZimu usebenzisa ummoya ocwengileko bona akwenze kukhanye ebantwini abazesiweko bona bazokuyokubusa ezulwini.—1 Thes. 2:12.

8. Umtlolo woku-1 kaJwanisi 2:20, 27, utjengisa njani bona amaKrestu azesiweko awatlhogi ukuqinisekiswa babanye bona azesiwe?

8 UJehova wenza abantu abazesiweko baqiniseke eenhliziyweni neengqondweni zabo bona bamenyelwe ukuyokubusa ezulwini. (Funda yoku-1 kaJwanisi 2:20, 27.) Iye, khona kuliqiniso bona amaKrestu azesiweko nawo atlhoga ukufundiswa nguJehova njengawo woke umuntu ebandleni, kodwana abatlhogi bona kube nomuntu obaqinisekisako bona bazesiwe, uJehova usebenzise ummoyakhe ocwengileko bona abaqinisekise ukuthi bazesiwe.

‘BABELETHWA KABUTJHA’

9. Umuntu nakazeswako, ngimaphi amatjhuguluko abakhona njengombana umtlolo webe-Efesu 1:18 uhlathulula?

9 Abantu abanengi abalotjha uZimu namhlanjesi abazwisisi bona kwenzekani uZimu nakazesa umuntu. Lokho kanengi kubangelwa kukuthi bona abakazeswa. UZimu wadala abantu bona baphile ngokungapheliko ephasini ingasi ezulwini. (Gen. 1:28; Rhu. 37:29) Kodwana ukhethe abanye bona baphile ezulwini. Yeke nakabazesako, utjhugulula ithemba abanalo nendlela abacabanga ngayo, abenze bakuqale ngabovu ukuyokuphila ezulwini.—Funda yebe-Efesu 1:18.

10. Kutjho ukuthini ‘ukubelethwa kabutjha?’ (Qala umtlolo ongenzasi.)

10 AmaKrestu nakazeswa ngommoya ocwengileko, ‘abelethwa kabutjha,’ namkha singathi ‘abelethwa ngokwaphezulu.’ * UJesu wathi akukghonakali ukuhlathululela umuntu ongakazeswa bona uzizwa njani ‘nawubelethwa kabutjha’ namkha ‘ubelethwe ngommoya.’—Jwa. 3:3-8.

11. Hlathulula amatjhuguluko abakhona umuntu nakazeswako.

11 Ngikuphi ukutjhuguluka okubakhona endleleni umuntu acabanga ngayo nasele azesiwe? Ngaphambi kobana uJehova abazese ngommoyakhe bebathabela ithemba lokuphila ephasini ngokungapheliko. Basuke basiqale ngabomvu isikhathi lapho uJehova ayokususa boke ubumbi ephasini begodu enze iphasi libe yipharadesi. Kungenzeka sekhebazibona bamukela ilunga lomndeni namkha umngani ovuswe kwabafileko. Kodwana ngemva kobana bazesiwe, sebabona izinto ngenye indlela, kwenziwa yini lokho? Akusikukuthi abasaneliseki ngethemba lokuphila ephasini. Abakatjhugululi ingqondwabo ngebanga lokutlhaga khulu, ukugandeleleka, namkha bacabanga ukuthi angekhe bathabe nabaphila ephasini. Kunalokho, uJehova usebenzise ummoya ocwengileko bona atjhugulule indlela abacabanga ngayo nethemba abanalo.

12. Ngokuya ngokomtlolo weyoku-1 kaPitrosi 1:3, 4, amaKrestu azesiweko azizwa njani ngethemba analo?

12 Umuntu ozesiweko kungenzeka azizwe ilungelweli lingamfaneli. Kodwana uyaqiniseka bona uJehova umkhethile. Uyathaba bekathokoze nakacabanga ngethemba lokuphila ezulwini.—Funda yoku-1 kaPitrosi 1:3, 4.

13. AmaKrestu azesiweko azizwa njani ngokuphila kwawo kwephasini?

13 Kghani lokho kutjho ukuthi abazesiweko bafuna ukuhlongakala? Umpostoli uPowula uyawuphendula umbuzo loyo. Wamadanisa umzimbawo netende wathi, “Kuhlekuhle, thina abasetendeneli siyabubula, sidisibezekile, ngombana asifuni ukuyihlubula le, kodwana sifuna ukumbatha leya enye, ukuze lokho okufako kuginywe kuphila.” (2 Kor. 5:4) Lokho akutjho ukuthi amaKrestu la anesizungu begodu afuna ukuhlongakala. Kunalokho, ayakuthabela ukuphila begodu afuna ukusebenzisa ilanga elinye nelinye alotjha uJehova nomndenawo nabangani. Kungakhathaliseki ukuthi enzani ahlala acabanga ngethemba lawo lokuphila ezulwini.—1 Kor. 15:53; 2 Pit. 1:4; 1 Jwa. 3:2, 3; IsAm. 20:6.

KGHANI UJEHOVA UKUZESILE?

14. Khuyini engasibufakazi bokuthi umuntu uzeswe ngommoya ocwengileko?

14 Mhlamunye nawe uyazibuza ukuthi uzesiwe na. Nangabe kunjalo, cabanga ngemibuzo eqakathekileko le: Kghani unesifiso esinamandla sokwenza intando kaJehova? Ucabanga ukuthi uyatjhiseka emsebenzini wokutjhumayela? Kghani uyakuthanda ukufunda iBhayibheli, ufunde ‘ngezinto ezidephileko zakaZimu?’ (1 Kor. 2:10) Kghani ucabanga ukuthi uJehova ukubusisile emsebenzini wokutjhumayela? Kghani uzizwa unomthwalo omkhulu wokusiza abanye bafunde ngoJehova? Ububonile ubufakazi obutjengisa ukuthi uJehova bekakusiza ekuphileni kwakho? Nangabe ipendulwakho ngu-iye emibuzweni le, kghani lokho kutjho ukuthi unethemba lokuyokuphila ezulwini? Awa, akusinjalo. Kubayini sitjho njalo? Ngombana zoke iinceku zakaZimu zingazizwa njalo kungakhathaliseki ukuthi zizesiwe namkha awa. Ngommoyakhe ocwengileko uJehova angasiza iinceku zakhe bona zenze izintwezi kungakhathaliseki ukuthi zinaliphi ithemba. Yeke nangabe uyazibuza ukuthi uzeswe ngommoya ocwengekileko namkha awa, ukuzibuza kwakho umbuzo loyo kutjho khona ukuthi awukakazeswa. Labo abakhethwe nguJehova abazibuzi ukuthi bazesiwe namkha abakazeswa, bayaqiniseka.

UJehova wasebenzisa ummoyakhe ocwengileko bona anikele u-Abrahama, uSara, uDavida noJwanisi uMbhabhadisi amandla wokwenza izinto ezikarisako kodwana akhenge asebenzise ummoyakhe bona ubakhethele ukuyokuphila ezulwini (Funda iingaba 15-16) *

15. Sazi njani ukuthi akusibo boke abafumene ummoya ocwengileko abakhethelwe ukuyokuphila ezulwini?

15 IBhayibheli ineembonelo ezinengi zamadoda athembekileko afumana ummoya ocwengekileko kodwana ebewanganalo ithemba lokuphila ezulwini. UDavida bekanqotjhiswa mummoya ocwengileko. (1 Sam. 16:13) Ummoya ocwengileko wamsiza wazwisisa izinto ezidephileko ngoJehova bewamnqophisa bona atlole ezinye iincwadi zeBhayibheli. (Mar. 12:36) Nanyana kunjalo umpostoli uPitrosi wathi uDavida “akhenge akhuphukele ezulwini.” (IzE. 2:34) UJwanisi uMbhabhadisi ‘wanikelwa ummoya ocwengileko.’ (Luk. 1:13-16) UJesu wathi akekho umuntu omkhulu kunoJwanisi. Nanyana kunjalo, wabuye wathi angekhe abe yingcenye yomBuso wezulwini. (Mat. 11:10, 11) UJehova wasebenzisa ummoyakhe ocwengileko bona abanikele amandla wokwenza izinto ezikarisako, kodwana akhenge asebenzise ummoya lowo bona ubakhethe bayokuphila ezulwini. Kghani bebangakathembeki njengalabo abayokuphila ezulwini? Awa. Kunalokho, kutjho ukuthi uJehova uzobavusela epharadesi ephasini.—Jwa. 5:28, 29; IzE. 24:15.

16. Ngiwuphi umvuzo olindelwe ziinceku ezinengi zakaZimu namhlanjesi?

16 Namhlanjesi iinceku zakaJehova ezinengi ezisephasini azinalo ithemba lokuphila ezulwini. Njengo-Abrahama, uSara, uDavida noJwanisi uMbhabhadisi, amanye amadoda nabafazi abathembekileko okukhulunywa ngabo eBhayibhelini baqale phambili ekuphileni ephasini ngaphasi komBuso kaZimu.—Heb. 11:10.

17. Ngimiphi imibuzo esizoyiphendula esihlokweni esilandelako?

17 Ngebanga lokuthi kusesekhona abazesiweko ephasini, kungenzeka sibe neminye imibuzo esizibuza yona. (IsAm. 12:17) Nangabe umuntu uthi uzesiwe, kufuze simqale njani? Nangabe omunye uthoma ukudla isikwa asele newayini ngesiKhumbuzo, kufuze simqale njani umuntu loyo? Alo kuthiwani nangabe isibalo sabantu abazesiweko siragela phambili nokwanda? Kghani kufuze utshwenyeke ngalokho? Esihlokweni esilandelako sizokuphendula imibuzo leyo.

^ isig. 5 Kusukela ngePentekoste lango-33 ngesikhathi sabapostoli, uJehova wanikela amanye amaKrestu ithemba elikarisako. Ithemba lokubusa noJesu ezulwini. Kodwana amaKrestu la azi njani bona akhethelwe isabelo esikarisakwesi? Isihlokwesi sisaragela phambili nendaba leya ekwakhulunywa ngayo esiThaleni sangoJanabari 2016. Sizokuphendula imibuzo leyo.

^ isig. 2 IHLATHULULO YAMAGAMA: Abakhethwe ngommoya ocwengileko: UJehova usebenzisa ummoyakhe ocwengileko bona akhethe abantu abayokubusa noJesu ezulwini. Ngommoyakhe ocwengileko ubanikela ithemba lokubusa esikhathini esizako ‘njengesiqinisekiso kusesengaphambili.’ (Efe. 1:13, 14) AmaKrestu la angatjho ukuthi ummoya ocwengileko ‘ufakazelana nawo’ ukuthi azokufumana umvuzo wokuya ezulwini.—Rom. 8:16.

^ isig. 5 IHLATHULULO YAMAGAMA: Itshwayo. Itshwayo aliqinisekiswa bekube ngaphambi kokuhlongakala komuntu loyo athembekile namkha ngaphambi kokufika kwesizi elikhulu.—Efe. 4:30; IsAm. 7:2-4; qala “Imibuzo Evela Ebafundini” esiThaleni saka-Apreli 2016.

^ isig. 10 Nawufuna ilwazi elingeziweko ngokuthi kutjho ukuthini ‘ukubelethwa kabutjha,’ funda isiThala saka-Apreli 1, 2009, kk. 3-12.

INGOMA 27 Ukwambulwa Kwamadodana KaZimu

^ isig. 57 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Kungakhathaliseki bona sibotjhelwe ukukholwa kwethu namkha sitjhaphulukile bona sitjhumayele besifundise iqiniso soke singaqala phambili ekuphileni ephasini nasele kubusa umBuso kaZimu.