Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-30

Ragela Phambili Ukhamba Eqinisweni

Ragela Phambili Ukhamba Eqinisweni

“Alikho ithabo elikhulu enginalo ukudlula leli: ukuzwa ukuthi abantwabami baragela phambili bakhamba eqinisweni.”—3 JWA 4.

INGOMA 54 “Nasi Indlela”

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Njengombana kuvezwe kweyesi-3 kaJwanisi 3, 4, khuyini esithabisako?

KGHANI Ungacabanga bona kwamthabisa kangangani umpostoli uJwanisi ukuzwa ukuthi laba abasiza bona bafunde iqiniso bebasaragela phambili balotjha uJehova ngokuthembeka? Baqalana neentjhijilo ezinengi begodu uJwanisi bekasebenza budisi bona aqinise ukukholwa kwabo njengombana bekabaqala njengabantwana bakhe abamaKrestu. Nathi ngendlela efanako, kuyasithabisa ukubona abantwana bethu esibafundise iqiniso bazinikela kuJehova begodu bakgodlhelela ekumlotjheni.—Funda yesi-3 kaJwanisi 3, 4.

2. Bewuyini umnqopho weencwadi ezatlolwa nguJwanisi?

2 Ngo-98 ngesikhathi sangaphambi kwakaJesu. Kungenzeka ukuthi uJwanisi bekahlala e-Efesu namkha hlanu kwayo. Kungenzeka wafudukela lapho ngemva kokutjhatjhululwa ekuthunjweni esihlengeleni sePhatmose. Hlangana nesikhatheso, uJehova wamnikela ummoya ocwengileko owamsiza bona atlole iincwadi ezintathu. Umnqopho weencwadezo bekukukhuthaza amaKrestu athembekileko bona aqinise ukukholelwa kwawo kuJesu begodu aragele phambili akhamba eqinisweni.

3. Ngimiphi imibuzo esizoyiphendula?

3 UJwanisi bekunguye kwaphela umpostoli obekasaphila begodu beyimtshwenya imiphumela yeemfundiso zamala emabandleni. * (1 Jwa. 2:18, 19, 26) Iinhlubuki ebezisemabandleni ngeenkhathezo bezithi ziyamazi uZimu kodwana bezingayilaleli imithetho kaJehova. Akhesicoce ngesiluleko umpostoli uJwanisi asikhuphako. Njengombana sizokucoca ngaso, sizokuphendula imibuzo emithathu: Kutjho ukuthini ukukhamba eqinisweni? Ngiziphi iintjhijilo esiqalana nazo? Begodu singasizana njani bona siragele phambili sikhamba eqinisweni?

KUTJHO UKUTHINI UKUKHAMBA EQINISWENI?

4. Ngokweyoku-1 kaJwanisi 2:3-6 neye-2 kaJwanisi 4; 6, khuyini ebandakanyekileko nasizakukhamba eqinisweni?

4 Nasizakukhamba eqinisweni, kutlhogeka sazi iqiniso elifumaneka eliZwini lakaZimu iBhayibheli. Ngaphezu kwalokho, ‘kufuze silalele imiyalwakhe.’ (Funda yoku-1 kaJwanisi 2:3-6 neye-2 kaJwanisi 4, 6.) UJesu usibonelo esihle sokulalela uJehova. Yeke indlela eqakathekileko yokulalela uJehova kukobana silandele isibonelo sakaJesu ngendlela esingakghona ngayo.—Jwa. 8:29; 1 Pit. 2:21.

5. Khuyini ekufuze siqiniseke ngayo?

5 Nasizakukhamba eqinisweni kufuze sikholelwe ukuthi mbala uJehova unguZimu weqiniso nokuthi koke asitjela khona eliZwini lakhe iBhayibheli kuliqiniso. Kufuze sikukholelwe nokuthi uJesu unguMesiya owathenjiswako. Inengi labantu namhlanjesi liyakuzaza ukuthi uJesu nguye iKosi yomBuso kaZimu. UJwanisi wayelelisa ukuthi kuzokuba ‘nabakhohlisi abanengi’ abazokudurhisa labo abangakazilungiseleli ukuvikela ukukholelwa kwabo iqiniso elimalungana noJehova noJesu. (2 Jwa. 7-11) Watlola wathi: “Ngubani umleyimala nakungasingiloyo ophika ukuthi uJesu unguKrestu?” (1 Jwa. 2:22) Okukuphela kwendlela yokubalekela ukukhohliswa kukobana sifunde iliZwi lakaZimu. Kungaleyo ndlela kwaphela esizokwazi ngayo uJehova noJesu. (Jwa. 17:3) Kungesikhatheso kwaphela lasizokukholelwa khona ukuthi sikhamba eqinisweni.

NGIZIPHI IINTJHIJILO ESIQALANA NAZO?

6. Ngisiphi isitjhijilo amaKrestu asesematjha aqalana naso?

6 Woke amaKrestu kufuze atjheje bona angakhohliswa mafilosofi wabantu. (1 Jwa. 2:26) AmaKrestu asesematjha kufuze asitjheje khulu isitjhijilwesi. U-Alexia, * udadwethu oneminyaka ema-25 omFrench, uthi: “Nangisafunda isikolo, ngafunda ngokuziphendukela kwemvelo nezinye iimfundiso zabantu, iimfundiswezi zangitjharaganisa, zangenza ngangaqiniseki ngeqiniso. Ngezinye iinkhathi imfundiswezi bezizwakala zinengqondo. Ngalemuka ukuthi akukafuzi ngilalele engikufundiswa esikolweni kwaphela, kunalokho bekufuze nginikele uJehova ithuba lokukhuluma nami ngendaba le.” U-Alexia wafunda incwadi ethi, Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation? Ngemva kweemveke ezimbalwa akhenge asangabaza. Uthi: “Ngazibonela ngokwami ukuthi iBhayibheli likhuluma iqiniso begodu ngalemuka nokuthi ukuphila ngeenkambiso zalo kuzongilethela ithabo nokuthula.”

7. Khuyini ekufuze sitjheje bona singayenzi begodu kubayini?

7 Woke amaKrestu abadala nabancani kufuze atjheje bona angalotjhi uJehova, kuthi ngakelinye ihlangothi enze izinto ezimbi. UJwanisi wasiyelelisa ngokuthi angeze sakhamba eqinisweni kuthi ngesikhathi esifanako siphile ukuphila okusilapheleko. (1 Jwa. 1:6) Nasifuna ukwamukelwa nguZimu nje nesikhathini esizako, kufuze sihlale sikhumbula ukuthi uJehova ubona koke esikwenzako. Yeke, kungakhathaliseki bona koke esikwenzako abantu bayakubona namkha abakuboni, uJehova ubona koke esikwenzako.—Heb. 4:13.

8. Khuyini ekufuze sikubalekele?

8 Kufuze sibalekele umbono wephasi ngendlela eliqala ngayo isono. Umpostoli uJwanisi wathi: “Nasithi, ‘asinasono’ siyazikhohlisa begodu iqiniso alikho kithi.” (1 Jwa. 1:8) Ngesikhathi sakaJwanisi iinhlubuki bezithi nanyana umuntu angenza izinto ezimbi ngamabomu, umuntu loyo angaragela phambili alotjha uZimu. Nanamhlanjesi abantu esiphila nabo banombono ofana naloyo. Abanengi bathi bakholelwa kuZimu kodwana abavumelani nendlela kaJehova yokubona isono, khulukhulu nakuziwa eendabeni zomseme. Lokho uJehova akuqala njengesono bakubiza ngokuthi yindlela yomuntu yokuzikhethela indlela afuna ukuphila ngayo.

Bantu abatjha qinisani ukukholelwa kwenu kilokho okutjhiwo yiBhayibheli malungana nokulungileko nokungakalungi endabeni yokuziphatha, ukwenzela bona nikghone ukuvikela ukukholwa kwenu (Qala isigaba 9) *

9. Abantu abatjha bangazuza njani ngokunamathela eemfundisweni zeBhayibheli?

9 Kusitjhijilo emaKrestwini asesematjha bona abe nombono kaZimu eendabeni zomseme, khulukhulu nangabe abantu abafunda namkha abasebenza nabo bangakwamukeli lokho okufundiswa liBhayibheli malungana nezomseme. Lokho khekwenzeka ku-Aleksandar. Nakakhumbulako uthi: “Abanye abantazana esikolweni balinga ukungigandelela bona ngiye nabo emsemeni, ngathi nangalako bathi kimi ngombana anginayo intombi kubayini ngingathandani nabanye abesana?” Nangabe uqalene nesitjhijilo esifanako, khumbula ukuthi ukunamathela kwakho eenkambisweni zeBhayibheli kuzokuvikela, kuvikele ipilwakho, kuvikele imizwakho, khulukhulu kuzokuvikela ubuhlobo bakho noJehova. Qobe nawuhlula isitjhijilo kuzokuba lula bona wenze okulungileko. Godu khumbula ukuthi umbono omumbi wephaseli ngezomseme uvela kuSathana. Yeke, nawuhlula isilingo sokwenza okumbi, qiniseka ngokuthi ‘umhlulile omumbi.’—1 Jwa. 2:14.

10. Umtlolo ka-1 kaJwanisi 1:9 usisiza njani bona silotjhe uJehova ngonembeza ohlanzekileko?

10 Siyakwamukela ukuthi uJehova nguye kwaphela onelungelo lokutjho ukuthi ngikuphi ukuziphatha okumbi. Sifuna ukwenza koke esingakghona ukukwenza bona singasenzi isono. Nakwenzekileko sasenza isono, sifuna ukusivuma phambi kwakaJehova ngomthandazo. (Funda yoku-1 kaJwanisi 1:9.) Lokha nasenze isono esikhulu, kuzokufuze sifune isizo kubadala uJehova ababeke bona basitlhogomele. (Jak. 5:14-16) Nanyana kunjalo, akukafuzi sizizwe kabuhlungu ngemitjhapho esayenza esikhathini esidlulileko. Kubayini sitjho njalo? Ngombana uBabethu olithando usiphe umhlatjelo wesihlengo oyiNdodanakhe bona ngawo izono zethu zilitjalelwe. UJehova nakathi uzozilibalela izoni, usuke aqinisile, ngalokho akunalitho ekufuze lisikhandele bona silotjhe uJehova ngonembeza ohlanzekileko.—1 Jwa. 2:1, 2, 12; 3:19, 20.

11. Singazivikela njani iingqondo zethu eemfundisweni ezingalimaza ukukholwa kwethu?

11 Kufuze singazilaleli iimfundiso zeenhlubuki. Kusukela ekuthomeni kwebandla lobuKrestu, uDeveli bekasolo asebenzisa iinhlubuki bona zikhohlise iinceku zakaZimu ezithembekileko. Yeke nathi kufuze sikwazi ukuhlukanisa okuliqiniso nokumamala. * Iinhlubuki zingalinga ukusebenzisa i-Inthanethi namkha ithungelelwano lezokuthintana bona lisenze singasathembeli kuJehova begodu singasabathandi abafowethu. Qobe lokho nakwenzekako, khumbula bona ngubani obangele amala lawo begodu zimisele ukungawalaleli!—1 Jwa. 4:1, 6; IsAm. 12:9.

12. Kubayini kufuze siqinise ukukholwa kwethu ngamaqiniso esiwafundileko?

12 Nasizakuhlula uSathana, kufuze siqinise ukuthembela kwethu kuJesu nendimeni ayidlalako emnqophweni kaZimu. Kufuze sithembe indlela uJehova ayisebenzisako namhlanjesi. (Mat. 24:45-47) Okhunye esingakwenza nasizakuthembela kuZimu kukuthi sifunde iliZwi lakhe qobe lilanga. Nasenza njalo ukukholwa kwethu kuzokuqina kufane nomuthi onemirabho etjhinga phasi. UPowula waveza iphuzu elifanako nakatlolela ibandla leKolose, wathi: “Nje-ke, njengombana namukele uKrestu Jesu iKosi, ragelani phambili nikhamba ebunyeni naye, nidzimelele, nakhelwe kuye, niqine ekukholweni.” (Kol. 2:6, 7) Nasisebenza budisi bona siqinise ukukholwa kwethu, kuzokuba budisi ngoSathana nalabo abamsekelako bona basenze silise ukukhamba eqinisweni.—2 Jwa. 8, 9.

13. Khuyini ekufuze siyilindele begodu kubayini?

13 Kufuze silindele ukuthi iphasi lizosihloya. (1 Jwa. 3:13) UJwanisi wasikhumbuza ngokuthi “iphasi loke lisemandleni womumbi.” (1 Jwa. 5:19) Njengombana iphaseli liya ekupheleni, ilaka lakaSathana livutha amalangabi. (IsAm. 12:12) Usebenzisa iindlela ezingaphezu kwezingabonakaliko bona asihlasele, njengokusidosela eemfisweni zokuziphatha kumbi nemangeni weenhlubuki. Okhunye azokusebenzisa kukuthi asihlunguphaze. USathana uyazi ukuthi uselelwe sikhathi esincani, yeke uzokulinga ngakho koke okusemandleni bona aqede umsebenzethu wokutjhumayela namkha aqede ukukholwa kwethu. Yeke, akusirari ukwazi ukuthi umsebenzethu ukhandelwe kwezinye iinarha, nanyana kunjalo abafowethu nabodadwethu eenarhenezo bayakghodlhelela, batjengisa ukuthi nanyana yini uSathana angasiphosa ngayo, sizokuhlala sithembekile.

SIZANANI OMUNYE NOMUNYE BONA NIHLALE EQINISWENI

14. Singabasiza njani abafowethu nabodadwethu bona bahlale eqinisweni?

14 Nasizakusiza abafowethu nabodadwethu bona bahlale eqinisweni, kufuze sibathande. (1 Jwa. 3:10, 11, 16-18) Akukafuzi sithandane kwaphela izinto nazikhamba kuhle, kodwana kufuze sithandane nalokha nasiqalene neentjhijilo. Ngokwesibonelo, ukhona na umuntu omaziko otlhoga ukududuzwa ngebanga lokuhlongakalwela mumuntu amthandako namkha otlhoga ukusizwa ngezinye iindlela? Bakhona na abafowethu nabodadwethu obaziko abalahlekelwe zizinto zabo ngebanga leenhlekelele zemvelo namkha abatlhoga ukwakhelwa iWolo lomBuso namkha imizabo? Sitjengisa bona sibathanda kangangani abafowethu nabodadwethu ngalokho esikwenzako, ingasi ngalokho esikutjhoko kwaphela.

15. Njengombana kutjho umtlolo woku-1 kaJwanisi 4: 7, 8, khuyini ekufuze siyenze?

15 Silingisa uBabethu wezulwini nasithandanako. (Funda yoku-1 kaJwanisi 4:7, 8.) Enye indlela eqakathekileko yokutjengisa abanye bona siyabathanda kukubalibalela. Ngokwesibonelo, umuntu angasiphatha kumbi, ngemva kwalokho asibawe bona simlibalele. Sizokutjengisa bona siyamthanda ngokuthi simlibalele begodu sikhohlwe mtjhaphwakhe. (Kol. 3:13) Umfowethu ibizo lakhe lingu-Aldo kwamzwisa ubuhlungu ukuzwa omunye umfowethu abekamhlonipha khulu atjho into embi ngenarha u-Aldo abuya kiyo. U-Aldo uthi: “Bengithandaza qobe kuJehova ngimbawa bona angisize ngingabi nemicabango emimbi ngomfowethu lo.” Kunokhunye godu u-Aldo akwenzako, wabawa umfowethu lo bona asebenze naye esimini yomuzi ngomuzi. Njengombana bebasebenza ndawonye, u-Aldo wahlathululela umfowethu lo bona kwamziwsa ubuhlungu kangangani lokho akutjhoko. U-Aldo uthi: “Umfowethu lo nakezwa bona amezwakhe angiphatha kabuhlungu kangangani, wabawa bona ngimlibalele, ngamuzwa emezwini awatjhoko bona uzisola kangangani ngamezwi awakhulumako. Sahlukana sele sibangani begodu sakhohlwa zizinto azitjhoko.”

16-17. Khuyini ekufuze sizimisele ukuyenza?

16 UMpostoli uJwanisi bekabathanda abafowabo kangangobana bekafuna baqinise ukukholwa kwabo, ukubathanda kwakhe nokutshwenyeka ngabo kwabonakala kuhle eselulekweni asitlola eencwadini zakhe ezintathu. Kukhuthaza khulu ukwazi ukuthi amadoda nabafazi abazokubusa noJesu ezulwini bathanda abantu begodu batlhogomela njengoJwanisi!—1 Jwa. 2:27.

17 Kwangathi singasamukela iseluleko esicoce ngaso. Asizimiseleni ukukhamba eqinisweni, silalele uJehova kizozoke iingcenye zokuphila kwethu. Funda iliZwi lakhe begodu ulithembe, qinisa ukukholelwa kwakho kuJesu. Balekela amafilosofi wabantu begodu ungazamukeli iimfundiso zeenhlubuki, kubalekele ukwenza ngasuthi ulotjha uJehova kube ngakelinye ihlangothi wenza izinto ezimbi. Ungavumi ukuhlulwa sisono, phila ngeenkambiso zakaJehova eziphakemeko. Kwangathi soke singasizana, siqinise ukukholwa kwethu begodu silibalele nalabo abasiphathe kumbi, sisize abatlhogako. Nasenza njalo, ngitjho naphezu kweentjhijilo esiqalene nazo, sizokuragela phambili sikhamba eqinisweni.

INGOMA 49 Asithabise Ihliziyo KaJehova

^ isig. 5 Siphila ephasini elibuswa ngubaba wamala, uSathana. Yeke siqalana neentjhijilo nakufuze sikhambe eqinisweni. AmaKrestu ebewaphila ngeenkhathi zakaJesu nawo aqalana neentjhijilo ezifanako. UJehova wasebenzisa uJwanisi bona atlole iincwadi ezintathu ukusiza amaKrestu lawo kunye nathi. Okuseencwadinezo kuzosisiza bona siqalane neentjhijilo begodu sibone neendlela esingazihlula ngazo iintjhijilwezo.

^ isig. 3 Qala ibhoksi elithi “ Umlando Weencwadi ZakaJwanisi.”

^ isig. 6 Amanye amagama atjhugululiwe

^ isig. 11 Funda isihloko esithi, “Unabo Na Ubufakazi?” esifumaneka esiThaleni saka-Arhostesi 2018.

^ isig. 59 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udade osesemutjha nakasesikolweni ubona begodu uzwa izinto ezenza kube ngasuthi ukuthandana kwabantu bobulili obufanako kuyamukeleka. (Amanye amasiko athi imibala yezungu lekosi itjho ukuthi ukuthandana kwabantu bobulili obufanako kuvumelekile.) Ngokukhamba kwesikhathi uhlala phasi aqinise ukukholelwa kwakhe kilokho akwaziko bona kulungile nakilokho uJehova athi kulungile. Ukwenza njalo kumsiza bona athathe isiqunto esifaneleko.