Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-25

“Mina Ngokwami Ngizokufuna Izimvu Zami”

“Mina Ngokwami Ngizokufuna Izimvu Zami”

“Mbala, uSomnini uSomandla wathi; Qalani, mina ngokwami ngizokufuna izimvu zami, ngizelusele zona.”—HEZ. 34:11.

INGOMA 105 “UZimu Ulithando”

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Singamfanisa njani uJehova nomma omunyisako?

“UMMA angakhohlwa isana lakhe” elimunyako na? Lo mbuzo owabuzwa nguJehova ngesikhathi sakamphorofidi u-Isaya. UZimu wathi ebantwini bakhe: “Nanyana angakhohlwa umma loyo, kodwana mina angeze ngakukhohlwa wena.” (Isa. 49:15) Akakajayeli ukuzimadanisa nomma, kodwana ebujamwenobu, uzimadanise nomma. UJehova wasebenzisa ukutjhidelana phakathi kwakamma nomntwanakhe bona aveze indlela asithanda ngayo njengeenkhonzi zakhe. Abomma abanengi bazizwa njengoJasmin othi: “Nawumunyisa umntwanakho, nitjhidelana khulu ukuphila kwenu koke.”

2. UJehova uzizwa njani lokha incekwakhe nanyana iyinye iphola begodu ilisa ukutjhumayela nokuya esifundweni?

2 UJehova uyazi lokha incekwakhe, ngitjho nanyana ingaba yinye, ilisa ukuya esifundweni nokutjhumayela. Cabanga-ke bona kumzwisa ubuhlungu kangangani ukubona iinkulungwana zeenceku zakhe, ziphola begodu zilisa ukuya esifundweni nesimini * qobe minyaka.

3. Khuyini uJehova ayifunako?

3 Inengi labafowethu nabodadwethu abapholilekwaba liyabuya ebandleni begodu siyalamukela. UJehova ufuna babuye, nathi sizizwa ngendlela efanako. (1 Pit. 2:25) Singasiza njani? Ngaphambi kokuphendula umbuzo lo kuzokuba kuhle ukwazi bona kubayini abanye balisa ukuza esifundweni nokutjhumayela.

KUBAYINI ABANYE BALISA UKULOTJHA UJEHOVA?

4. Umsebenzi ubangela abanye bona benzeni?

4 Abanye bangene ngehloko emsebenzini. UHung, * umfowethu ohlala e-Asia uthi: “Ngangena ngehloko emsebenzinami wokuziphilisa ngenza ubudlhadlha ngazitjela ukuthi nangingaba nemali enengi ngizomlotjha ngcono uJehova. Besele ngihlala ngingekho esifundweni, ngagcina ngalisa. Kubonakala kwangathi iphaseli lenzelwe ukudedisela kude abantu kuZimu kancanikancani.”

5. Iintjhijilo u-Anne aqalana nazo zamenza wenzani?

5 Abanye abafowethu nabodadwethu bagandelelekile. U-Anne weBrithani ungumma wabantwana abahlanu. Uthi: “Omunye wabantwana bami usirhole, ngokukhamba kwesikhathi indodakazami yasuswa kwathi indodanami yabanjwa kugula komkhumbulo. Ngagandeleleka kangangobana ngalisa ukuya esifundweni nesimini, ngokukhamba kwesikhathi ngaphola ngazihlalela.” Sibazwela ubuhlungu abantu abafana no-Anne nomndenakhe kuhlanganise nabanye abaqalene nemiraro enjalo!

6. Ukungasebenzisi umtlolo webeKolose 3:13 kungamenza njani umuntu bona azihlukanise nabantu bakaJehova?

6 Funda KwebeKolose 3:13. Ezinye iinceku zakaJehova zazwiswa ubuhlungu ngamanye amaKrestu. Umpostoli uPowula wathi ngezinye iinkhathi: ‘Singaba nesizathu sokunghonghoyila’ ngabafowethu namkha abodadwethu. Kungenzeka khesaphathwa kumbi. Nasingakatjheji singagcina sesibahloya abafowethu nabodadwethu. Ukuba nehloyo kungasenza sizihlukanise nabantu bakaJehova. Cabanga ngokwehlela uPablo, umfowethu weSouth America. Omunye umuntu wamthomelela amanga wathi wenze into embi, umphumela walokho waba kukuthi uPablo alahlekelwe malungelo ebandleni. Wazizwa njani? uPablo uthi: “Ngasilingeka khulu begodu ngathoma ukuzihlukanisa nebandla kancanikancani.”

7. Unembeza ungaba namuphi umphumela emuntwini?

7 Umuntu nange enza isono esimbi esikhathini sangaphambili angazizwa amlandu isikhathi eside begodu umuntu loyo angazizwa angakafaneli ukuthandwa nguJehova. Nanyana atjhuguluka bewalitjalelwa, angazizwa angakakufaneli ukubizwa ngokuthi ungomunye wabantu bakaZimu. Umfowethu ibizo lakhe linguFrancisco wazizwa ngendlela le, uthi: “Ngasolwa ngebanga lokuziphatha kumbi ngokwamabhayi, nanyana ekuthomeni bengiya emihlanganweni, kodwana ngokukhamba kwesikhathi ngagandeleleka ngazizwa ngimlandu, ngazizwa ngingakafaneli ukuba hlangana nabantu bakaZimu. Unembezami wangitshwenya khulu begodu ngakukholelwa ukuthi mbala uJehova bekangakangilibaleli.” Uzizwa njani ngabafowethu nabodadwethu abaqalene nobujamo esicoce ngabo nje? Kghani uyabazwela? UJehova uzizwa njani ngabo?

UJEHOVA UYAZITHANDA IINCEKU ZAKHE

Umalusi omIsrayeli bekatshwenyeka khulu ngemvu elahlekileko (Funda iingaba 8-9) *

8. Kghani uJehova akanandaba neenceku zakhe ebezimlotjha? Hlathulula.

8 UJehova akazikhohlwa iinceku zakhe ebezimlotjha kodwana zalisa ukumlotjha okwesikhatjhana. Akayikhohlwa nemisebenzazo emihle ezimenzele yona. (Heb. 6:10) Umphorofidi u-Isaya watlola umfanekiso omuhle otjengisa bona uJehova uzithanda kangangani iinceku zakhe. U-Isaya watlola wathi: “Welusa umhlambakhe njengomelusi, ubuthelela iimvana ngemikhonwakhe, azisingathe esifubeni sakhe.” (Isa. 40:11) UJehova uMelusi oMkhulu uzizwa njani lokha enye yezimvu zakhe ilisa ukumlotjha? UJesu waveza indlela uJehova azizwa ngayo lokha nakabuza abafundi bakhe, athi: “Nicabangani? Nangabe umuntu unezimvu ezili-100 bese kulahleke yinye, angekhe na atjhiye ezima-99 entabeni, ayokufuna leya elahlekileko? Nakungenzeka ayifumane, kwamambala ngiyanitjela ukuthi uzokuthaba khulu ngayo, ukudlula leza ezima-99 ezingakalahleki.”—Mat. 18:12, 13.

9. Abelusi beenkhathi zeBhayibheli abanetjhejo bebaziphatha njani izimvu zabo? (Qala isithombe esingaphandle.)

9 Kubayini kufaneleka ukufanisa uJehova nomalusi? Kungombana umalusi onetjhejo ngeenkhathi zeBhayibheli bekazitlhogomela kuhle izimvu zakhe. Ngokwesibonelo, uDavida walwa nebhubesi nebhere, avikela umhlambakhe. (1 Sam. 17:34, 35) Umalusi onetjhejo uzokubona lokha izimvu zakhe nazitjhoda, ngitjho nanyana kutjhoda eyodwa. (Jwa. 10:3, 14) Umalusi lo uzokuqinisekisa bona izimvu zakhe ezima-99 ziphephile, ngemva kwalokho akhambe ayokufuna yinye elahlekileko. Ngomfanekiso lo, uJesu bekafuna ukusifundisa into eqakathekileko, ukuthi, “NoBaba osezulwini akafisi bona namunye wabancanaba alahleke.”—Mat. 18:14.

Umalusi omIsrayeli bekatshwenyeka khulu ngemvu elahlekileko (Funda isigaba 9)

UJEHOVA UFUNA IINCEKU ZAKHE

10. Ngokomtlolo kaHezekiyeli 34:11-16, khuyini uJehova ayithembise ukuyenzela iinceku zakhe ezitjhiye ibandla?

10 UJehova usithanda soke, uthanda ngitjho, ‘nabancanaba’ abatjhiye umhlambakhe. NgoHezekiyeli, uJehova wathembisa bona uzokufuna iinceku zakhe ezilahlekileko azibuyisele kuye. Uvezile bona uzokwenzani bona azifune. Uzokwenza lokho ebekwenziwa belusi abama-Israyeli nabalahlekelwe zizimvu. (Funda uHezekiyeli 34:11-16.) Kokuthoma, umelusi bekakhamba ayokufuna imvu, ngitjho nanyana lokho bekutlhoga isikhathi namandla. Bekuthi nasele ayifumene ukuthi ikuphi, ayilande ayibuyise emhlambini, ngaphezu kwalokho, bekuthi nakwenzekile imvu ilimele namkha ilambile, umalusi onethando bekayisekela imvu ebogabogako leyo, ayibophe amanceba, ayisingathe bekayifunze. Abadala abelusa “umhlambi kaZimu” kufuze benze okufanako nabasiza abantu abatjhiye ibandla. (1 Pit. 5:2, 3) Abadala bayabafuna, babasize babuyele emhlambini, babanikele abakutlhogako bona bakhe ubuhlobo babo noZimu. *

11. Khuyini umalusi otjhejako ebekayizwisisa?

11 Umalusi otjhejako uyazi bona kuyenzeka izimvu zilahleke. Nakwenzekile imvu yakhambela kude nomhlambi, umalusi ngekhe ayikhahlameze. Akhesiqale isibonelo uZimu asibekileko nakazakusiza iinceku zakhe ezamtjhiyako.

12. UJehova wamphatha njani uJona?

12 Umphorofidi uJona wabalekela isabelo sakhe. Nanyana kunjalo, uJehova khenge amlahlele izandla. Lokho kungombana unguMalusi omuhle, uJehova wamsindisa bewamsiza, wamnikela amandla awatlhogako bona afeze isabelo sakhe. (Jona 2:7; 3:1, 2) Ngokukhamba kwesikhathi, uZimu wasebenzisa umrarela bona asize uJona abone ukuqakatheka kokuphila komuntu. (Jona 4:10, 11) Sifundani? Abadala akukafuzi babalahlele izandla labo abapholako namkha abangasayi emihlanganweni begodu bangasatjhumayeli, kunalokho kufuze bazwisise bona kubayini bangasazenzi izintwezo bese kuthi nababuyela kuJehova, abadala kufuze babamukele begodu babathande.

13. Khuyini esingayifunda endleleni uJehova aphatha ngayo umtloli weRhubo 73?

13 Umtloli weRhubo 73 wadana khulu nakabona abantu abambi baphumelela. Wazibuza bona kuyazuzisa na ukwenza intando kaZimu. (Rhu. 73:12, 13, 16) UJehova wazizwa njani? Khenge abahlulele, ekhabolakhona wenza bona amezwi wendoda le atlolwe eBhayibhelini. Esikhathini esingaphelisihliziyo, umrhubi lo wabona bona ubuhlobo obuhle noJehova bebuqakatheke ukudlula nanyana yini, bekwenza ukuphila kuthabise. (Rhu. 73:23, 24, 26, 28) Sifundani? Abadala akukafuzi babemsinya ekwahluleleni labo abathome ukuzibuza ukuthi kuqakatheke kangangani ukulotjha uJehova. Kunokubahlulela, abadala kufuze bazwisise bona kubayini bakhuluma ngendlela le namkha benza ngendlela abenza ngayo. Nabenza njalo, abadala bazokukghona ukubona ukuthi ngimiphi imitlolo abangayisebenzisa bona bakhuthaze abantu abanjalo.

14. Kubayini u-Eliya bekatlhoga ukusizwa begodu uJehova wamsiza njani?

14 Umphorofidi u-Eliya wabalekela iNdlovukazi uJezebheli. (1 Kho. 19:1-3) Bekacabanga bona akakho omunye umphorofidi ngaphandle kwakhe olotjha uJehova, bekacabanga nokuthi isabelo sakhe asikaqakatheki. U-Eliya wagandeleleka kangangobana wafuna ukufa. (1 Kho. 19:4, 10) Kunokobana amsole, uJehova wamqinisekisa ukuthi akasiyedwa, wamqinisekisa nokuthi angathembela emandlenakhe nokuthi usesemnengi umsebenzi ekufuze awenze. UJehova waba nomusa walalelisisa ukuthi khuyini etshwenya u-Eliya, wamnikela isabelo esitjha. (1 Kho. 19:11-16, 18) Kilokhu sifunda ukuthi soke, khulukhulu abadala kufuze babenomusa nabaphatha izimvu zakaJehova. Nakungenzeka umuntu akhulume indlela azizwa ngayo, mhlamunye atjho nokuthi akukafuzi uJehova amlibalele, abadala kufuze bamlalele njengombana akhuluma. Ngemva kokumlalelisisa, kufuze bamqinisekise ukuthi uqakathekile kuJehova.

KUFUZE SIZIZWE NJANI NGEZIMVU ZAKAZIMU EZITJHIYE IBANDLA?

15. Ngokomtlolo kaJwanisi 6:39, uJesu bekazizwa njani ngezimvu zakaYise?

15 UJehova ufuna sizizwe njani ngeenceku zakhe ezitjhiye ibandla? Kunengi esingakufunda esibonelweni sakaJesu. Bekazi ukuthi izimvu zakaJehova ziligugu emehlwenakhe, yeke wenza koke angakwenza bona asize ‘izimvu ezilahlekileko zendlu ka-Israyeli’ zibuyele kuJehova. (Mat. 15:24; Luk. 19:9, 10) Njengomelusi otlhogomelako, uJesu wenze koke akghona ukukwenza bona kungalahleki neyodwa imvu kaJehova.—Funda uJwanisi 6:39.

16-17. Abadala kufuze bazizwe njani ngokusiza labo abatjhiye uJehova? (Qala ibhoksi elithi,  “Indlela Ongasiza Ngayo Abantu Ababuyela KuJehova.”)

16 Umpostoli uPowula wakhuthaza abadala bebandla le-Efesu bona balingise isibonelo sakaJesu. “Kufuze nisize ababogabogako nikhumbule namezwi weKosi uJesu, lokha nayithi: ‘Ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela.’” (IzE. 20:17, 35) Umtlolo lo utjengisa ukuthi abadala banomthwalo oqakathekileko wokutlhogomela abantu bakaJehova. USalvador, umdala weSpain uthi: “Nangicabanga ngendlela uJehova atlhogomela ngayo iinceku zakhe ezitjhiye ibandla, ngikhuthazeka bona ngenze nanyana yini bona ngizisize. Njengomalusi wezimvu zakaZimu, ngiyaqiniseka ukuthi uJehova ufuna bona nami ngizitlhogomele izimvu zakhe.”

17 Boke ekukhulunywe ngabo esihlokwenesi labo ebebatjhiye uJehova basizwa bona babuyele kuye. Njenganje, nabanye ebebatjhiye uJehova bafuna ukubuyela kuye. Isihloko esilandelako sizokuhlathulula ngokunabileko ukuthi khuyini ekufuze siyenze bona sibasize babuyele kuJehova.

INGOMA 139 Akhuzibone Usephasini Elitjha

^ isig. 5 Kubayini abantu abalotjhe uJehova iminyaka eminengi ngokuthembeka balise ukumlotjha? UJehova uzizwa njani ngabo? Isihlokwesi sizokuphendula imibuzo leyo, sizokucoca godu nangalokho esingakufunda endleleni uJehova asiza ngayo abantu abathembekileko eenkhathini zeBhayibheli abamtjhiyako.

^ isig. 2 IHLATHULULO YAMAGAMA: Umuntu opholileko mtjhumayeli ongasayi esifundweni nesele kuphele iinyanga ezisithandathu nangaphezulu angawulethi umbiko begodu angasatjhumayeli. Nanyana kunjalo, abantu abapholileko basesebafowethu nabodadwethu begodu siyabathanda.

^ isig. 4 Amanye amabizo atjhugululiwe.

^ isig. 10 Isihloko esilandelako sizokucoca ngeendlela ezintathu abadala abangakwenza ngakho lokhu.

^ isig. 60 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ngebanga lokutshwenyeka ngemvu elahlekileko, umalusi omIsrayeli wekadeni bekakhamba ayoyifuna begodu ayisize ibuyele emhlambini. Nanamhlanjesi abadala benza okufanako.

^ isig. 64 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udadwethu opholileko ulinde bona ibhesi ikhambe kuthi kusesenjalo abone aboFakazi ababili batjhumayela tjhatjhalazi begodu bathabile.