Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-24

“Ngiphe Ihliziyo Epheleleko Ukuze Ngesabe Ibizo Lakho”

“Ngiphe Ihliziyo Epheleleko Ukuze Ngesabe Ibizo Lakho”

“Ngiphe ihliziyo epheleleko ukuze ngesabe ibizo lakho Somandla, Zimami, ngikuthokoza ngehliziywami yoke.”—RHU. 86:11, 12.

INGOMA 7 UJehova Umamandlethu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Kutjho ukuthini ukusaba uZimu begodu kubayini kuqakathekile ebantwini abathanda uJehova?

AMAKRESTU ayamthanda begodu ayamsaba uZimu. Kwabanye lokho kungabonakala kuzizinto ezimbili eziphikisanako. Nanyana kunjalo, endabeni le asikhulumi ngehlobo lokusaba elithusako. Sizokucoca ngehlobo elikhethekileko lokusaba. Abantu abanehlobeli lokusaba, bamhlonipha khulu uZimu. Abafuni ukwenza izinto ezizokwenza ukuthi uBababo angathabi begodu abafuni ukulimaza ubuhlobo babo naye.—Rhu. 111:10; IzA. 8:13.

2. Ngokwamezwi kaDavida afumaneka emtlolweni weRhubo 86:11 ngiziphi izinto ezimbili esizokucoca ngazo?

2 Funda iRhubo 86:11. Njengombana ucabanga ngamezwi la. Kuzokukhanyela nawe ukuthi uDavida bekazi ukuthi kuqakatheke kangangani ukuhlonipha uJehova. Akhesicoce ngendlela esingakusebenzisa ngakho uDavida akutjho emthandazwenakhe. Kokuthoma, sizokucoca ngeenzathu ezenza kuqakatheke bona sihloniphe ibizo lakaZimu. Kwesibili, sizokucoca ngendlela esingatjengisa ngayo bona silihlonipha kangangani ibizo lakaJehova endleleni esiphila ngayo.

KUBAYINI KUFUZE SIHLONIPHE IBIZO LAKAJEHOVA?

3. Ngiziphi izinto okungenzeka zasiza uMosi bona ahloniphe ibizo lakaZimu?

3 Cabanga ngendlela uMosi azizwa ngayo ngesikhathi avaleleke endaweni encani, enamatje amanengi begodu abona umbono, abona iphazimulo kaJehova idlula. I-Insight on the Scriptures ithi: “Kungenzeka lo bekumbono obabazeka khulu okhewabonwa mumuntu ngaphambi kokufika kwakaJesu Krestu ephasini.” UMosi wezwa amezwi alandelako la akhulunywe yingilozi: UJehova, uJehova “unguZimu onomusa nesirhawu, ubuthaka ekusilingekeni, uzele ukwethembeka neqiniso ulibalela imilandu, imitjhapho nezono.” (Eks. 33:17-23; 34:5-7) Kungenzeka ukuthi uMosi nakasebenzisa ibizo lakaJehova bekacabanga ngezinto ezenzekako. Kungebangelo ngokukhamba kwesikhathi watjela abantu bakaZimu u-Israyeli bona ‘basabe ibizo elidumileko nelisabekako’ lakaJehova.—Dut. 28:58.

4. Khuyini okungasisiza bona sihloniphe uJehova?

4 Nasicabanga ngebizo elithi Jehova, kufuze sizindle ngomnikazi webizweli. Kufuze sikhumbule ihlobo lomuntu angilo, sikhumbule amandlakhe, ukuhlakanipha kwakhe, ubulungiswa nethando analo. Nasizindla ngobuntu bakaJehova sizomhlonipha khulu.—Rhu. 77:12-16.

5-6. (a) Litjho ukuthini ibizo lakaZimu? (b) Ngokomtlolo ka-Eksodusi 3:13, 14 no-Isaya 64:8 khuyini uJehova ayenzako bona ihloswakhe yenzeke?

5 Khuyini esiyaziko ngehlathululo yebizo lakaZimu? Izazi ezinengi zithi ibizo lakaJehova kungenzeka litjho ukuthi, “Ubangela bona kwenzeke akufunako.” Lokho kusitjela ukuthi akukho okungavimbela intandwakhe bona yenzeke. Sikutjho ngaliphi lokho?

6 UJehova wenza izinto zenzeke ngokuthi abe nginanyana yini etlhogekako bona kwenzeke ihloswakhe. (Funda u-Eksodusi 3:13, 14.) Eencwadini zethu kanengi sikhuthazwa bona sicabangisise ngobuntu bakaZimu obumangalisako. Okhunye uJehova akwenzako, wenza iinceku zakhe ezingakapheleli bona zibe yinanyana yini bona zifeze ihloswakhe. (Funda u-Isaya 64:8.) Ngokwenza njalo uJehova ubangela bona yenzeke ihloswakhe. Akunalitho elingavimbela bona ihloswakhe yenzeke.—Isa. 46:10, 11.

7. Khuyini esingayenza bona sihloniphe begodu sithabele ibizo lakaBabethu wezulwini?

7 Singabuzwisisa kuhle ubuntu bakaBabethu wezulwini ngokuthi sizindle ngalokho akwenzileko nalokho asivumele bona sikwenze. Nasicabangisisa ngendalo emangalisako uJehova ayidalileko, sizizwa simhlonipha. (Rhu. 8:4, 5) Nasizindla ngendlela uJehova asisize ngayo bona sikghone ukwenza intandwakhe sizizwa simhlonipha khulu. Ibizo elithi Jehova limangalisa kwamambala. Lifaka hlangana lokho uBabethu angikho, akwenzileko nalokho asazokwenza.—Rhu. 89:8, 9.

“NGIZAKUMEMEZELA IBIZO” LAKAJEHOVA

Indlela uMosi ebekafundisa ngayo beyikhuthaza, bekadzimelele ebizwini lakaJehova uZimu nemntwini anguye (Funda isigaba 8) *

8. UDuteronomi 32:2, 3 uthi uJehova uzizwa njani ngebizo lakhe?

8 Ngesikhathi ama-Israyeli azokungena eNarheni yesiThembiso, uJehova wafundisa uMosi amezwi wengoma. (Dut. 31:19) UMosi yena bekufuze afundise isitjhaba ingoma le. (Funda uDuteronomi 32:2, 3.) Nasizindla ngevesi-2 no-3 kuyakhanya ukuthi uJehova ufuna silazi ibizo lakhe. Akafuni sicabange ukuthi licwengeke khulu bona singalibiza. Ufuna ibizo lakhe laziwe ngiwo woke umuntu. Bekuyinto ethabisako tle ngama-Israyeli bona uMosi abafundise ngoJehova abafundise nangebizo lakhe elimangalisako. Lokho uMosi abafundisa khona kwabaqinisa begodu kwabakhuthaza njengamanzi wemvula athelelela iintjalo. Singaqinisekisa njani bona indlela esifundisa ngayo injengeyamanzi wezulu athelelela iintjalo?

9. Singasiza njani ekucwengiseni ibizo lakaJehova?

9 Nasitjhumayela umuzi ngomuzi namkha tjhatjhalazi kufuze sisebenzise amaBhayibhelethu, sitjengise abantu ibizo lakaZimu elithi Jehova. Kufuze sibanikele iincwadi zethu, sibabukelise amavidiyo namkha sibatjengise okhunye ukwaziswa okukuzinzolwazi yethu okufundisa ngebizo lakaJehova. Nasisemsebenzini, esikolweni namkha kenye indawo kufuze silinge ukukhuluma nabantu sibatjele ngoZimu wethu esimthandako nokuthi umumuntu onjani. Nasitjela abantu ngezinto ezihle uJehova azosenzela zona ephasini, bazokulemuka ukuthi mbala uJehova uyasithanda. Nasitjela abantu iqiniso ngoBabethu onethando, sisuke sinesandla ekucwengiseni ibizo lakhe, sisuke sisiza abantu abafundiswe amala bona bafunde iqiniso ngoZimu. Nasifundisa abantu, sisuke sibenzela into ehle khulu abayitlhogako.—Isa. 65:13, 14.

10. Nasifunda nabantu iBhayibheli kubayini kufuze senze okungaphezu kokubafundisa lokho uZimu akufunako nemithethokambisakhe?

10 Nasiraga isifundo seBhayibheli sifuna ukusiza umuntu esifunda naye bona alazi ibizo lakaJehova begodu alisebenzise. Ngaphezu kwalokho sifuna ukubasiza bazi ukuthi ibizo lakaJehova litjho ukuthini. Kghani singakghona ukubasiza bakwazi lokho ngokubafundisa ngeenkambisolawulo zakaZimu begodu sibafundise ngemithetho uZimu ayibekileko? Umfundi ophumelelako angafunda ngemithetho kaZimu begodu ayithande. Inga-kghani ngilokho kwaphela okungamenza alalele uJehova begodu amthande njengoMuntu? Khumbula bona u-Eva bekayazi imithetho kaZimu kodwana bekangamthandi uZimu njengoMnikelimthetho no-Adamu bekangamthandi uZimu. (Gen. 3:1-6) Yeke kufuze senze okungaphezu kokufundisa abantu ngemithetho kaZimu neenkambisolawulo zakhe.

11. Nasifundisa abantu ngemithetho neenkambisolawula zakhe singabasiza njani bona bathande noMnikelimthetho?

11 Lokho uJehova akufunako kunye nemithethokambiswakhe kuqakatheke khulu kithi. (Rhu. 119:97, 111, 112) Kungenzeka bona abantu esifunda nabo iBhayibheli bangakuboni lokho, khulukhulu nabangaqali ngale kwemithetho ebekiweko. Yeke kungaba kuhle bona sibuze abantu esifunda nabo imibuzo nasi: “Kubayini uZimu afuna abantu abamlotjhako benze okuthileko namkha afuna bangakwenzi? Lokho kusitjelani ngoZimu?” Nasisiza abantu esifunda nabo bona bacabange ngoJehova begodu bafunde ukumthanda bathande nebizo lakhe sizokukghona ukubathinta iinhliziyo. Angekhe bathanda kwaphela imithetho kodwana bazokuthanda noMnikelimthetho. (Rhu. 119:68) Ukukholwa kwabo kuzokuqina begodu bazokukghona ukuqalana neenlingo esikhathini esizako.—1 Kor. 3:12-15.

“SIZAKUTHEMBELA” KUJEHOVA

UDavida wakhe wavumela ihliziywakhe bona idede kuJehova (Funda isigaba 12)

12. UDavida wabhalelwa njani kuhlala anehliziyo epheleleko begodu kwaba namuphi umphumela?

12 Kunamezwi aqakathekileko avela emtlolweni weRhubo 86:11 athi ngiphe “ihliziyo epheleleko.” IKosi uDavida yatlola amazwi la, yabona ukuthi kubulula njani ukuvumela ihliziyo bona ilingeke, yenze izinto ezimbi. Ngelinye ilanga uDavida bekasephahleni lendlu, wabona umfazi wenye indoda ahlamba. Kghani ngesikhatheso ihliziyo kaDavida beyisebujamweni obuhle namkha bekacabanga izinto ezimbi? Bekayazi imithetho kaJehova ethi: “Ungakhanukeli umfazi womunye umuntu.” (Eks. 20:17) Nanyana kunjalo, waragela phambili aqale umfazi lo. Ihliziywakhe yakhanukela uBhathi-Tjheba kunokobana athabise uJehova. Nanyana uDavida bekamthanda khulu uJehova kodwana waba marhamaru walalela iimfiso zakhe, wenza izinto ezimbi. Walihlazisa ibizo lakaJehova ngaphezu kwalokho kwalimala abantu abanengi ebebabandakanyekileko endabeni le, kufaka hlangana nomndenakhe.—2 Sam. 11:1-5, 14-17; 12:7-12.

13. Sazi njani ukuthi ihliziyo kaDavida yabuyela kuJehova godu?

13 UJehova wamkhalimela uDavida begodu uDavida walalela waba nobuhlobo obuhle noJehova. (2 Sam. 12:13; Rhu. 51:2-4, 17) UDavida bekabukhumbula kuhle tle ubujamo obutlhuwisako nobulisizi aqalana nabo ngebanga lokuvumela ihliziywakhe bona isuke kuJehova. Amezwakhe asemtlolweni weRhubo 86:11 angabuye godu atjhugululwe ngokuthi: “Ngiphe ihliziyo epheleleko.” Kghani uJehova wamsiza uDavida bona ihliziywakhe iphelele kuye? Iye, wamsiza ngombana amezwi kaJehova athi ngoDavida, ihliziyo kaDavida “inamathele ngokupheleleko kuSomnini uZimakhe.”—1 Kho. 11:4; 15:3.

14. Khuyini ekufuze sizibuze yona begodu kubayini?

14 Isibonelo sakaDavida siyasikhuthaza begodu sisenza bona siphaphame. Ukwenza kwakhe isono esikhulu nesimbi kusifundisa ukuthi njengombana siziinkhonzi zakaZimu namhlanjesi. Kungenzeka bona uthome mvanje ukulotjha uJehova namkha sele uneminyaka eminengi kodwana nakhu soke okutlhogeka bona sizibuze khona, ‘Inga-kghani ngiyakghona ukujamelana neenlingo zakaSathana zokwenza ihliziywami idedele kude noJehova?’

USathana uzokulinga nanyana yini bona adedise ihliziywakho kuJehova. Ungamvumeli bona enze njalo (Funda iingaba 15-16) *

15. Ukusaba uJehova kungasivikela njani nasibona iinthombe ezisilapheleko?

15 Nawubukela i-TV namkha uvule i-inthanethi bese ubona izinto ezingakubangela bona ucabange izinto ezimbi, khuyini ekufuze uyenze? Kungaba bulula ukuzitjela ukuthi isithombesi namkha ifilimeli alivezi iinthombe ezisilapheleko nokho, kodwana inga-kghani lokho akusi yindlela kaSathana yokwenza ihliziywakho idedele kude noJehova? (2 Kor. 2:11) Isithombe osibonilekweso singafana nethulusi elincani lesimbi elisetjenziselwa ukuhlukanisa ikhuni elikhulu phakathi. Umuntu nakahlukanisa ikhuni, uthoma ngokubetha isimbi leyo phakathi kwekhuni, njengombana asolo abetha ikhunelo ngesimbi le, liyahlukana. Inga-kghani iinthombe ezincani esizibonako zingafanekisela isimbi encani leyo, esetjenziselwa ukuhlukanisa ikhuni phakathi. Okungabonakala kuyinto encani engeze yenza umonakalo, ingaba yinto ekulu engenza umuntu enze izono ezikulu, idedise ihliziywakhe kuJehova. Yeke, kubalekele ukucabanga ngezinto ezingadedisela kude ihliziywakho kuJehova. Hlala unehliziyo epheleleko ezokwenza usabe ibizo lakaJehova.

16. Nasiqalene neenlingo, ngimiphi imibuzo ekufuze sizibuze yona?

16 Kunezinye iinlingo uSathana aziletha kithi ngaphandle kweenthombe eziganukejako. Siqalana njani neelingwezo? Kulula ukuzeqisela amahle iinlingwezo, sithi: ‘Awa, angeze ngasuselwa izintwezo, abe akusiyinto embi kangako.’ Kumbi ukucabanga njalo. Kuzokuba kuhle khulu ukuzibuza imibuzo nasi, ‘Inga-kghani uSathana ulinga ukusebenzisa izintwezi bona adedisele ihliziywami kude noJehova. Nangicabanga begodu ngenza izinto ezimbi angilisilaphazi na ibizo lakaJehova, Izintwezo zizongitjhideza eduze namkha zingidedisele kude noJehova?’ Cabangisisa ngemibuzo le. Thandaza ubawe uJehova akusize uthembeke nawuphendula imibuzo le. (Jak. 1:5) Ukwenza njalo kungasivikela. Kuzokusiza uwabalekele amala namano kaSathana. Uzokulingisa uJesu lokha nakathi: “Suka Sathana!”—Mat. 4:10.

17. Yenza umfanekiso wokuthi kubayini ihliziyo engakapheleli kuJehova kukuncani engakwenza?

17 Ihliziyo engakapheleli kuJehova kuncani engakwenza. Akhucabange ngesiqhema sezemidlalo esinamalunga angazwani kuhle. Babodwa abazifunela idumo, kuthi abanye bangafuni ukuthobela imithetho, bese kuthi abanye abamhloniphi umbandulabo. Isiqhema esinjalo angekhe siwuthumbe umdlalo. Kodwana ngokuhlukileko, isiqhema esibumbeneko singawuthumba umdlalo. Ihliziywakho ingafana nesiqhema esiphumelelako nangabe izinto ozicabangako, iimfiso zakho nendlela ozizwa ngayo zoke zifuna ukulotjha uJehova. Khumbula ukuthi uSathana ufuna ukudedisela ihliziywakho kude noJehova. Ufuna ukuthi ulwisane nalokho uJehova akufunako ukhethe iimfiso zakho ezingakalungi kunaye. Nawufuna ukulotjha uJehova ngendlela ayamukelako kufuze ihliziywakho iphelele kuye. (Mat. 22:36-38) Ungamvumeli uSathana bona adedisele ihliziywakho kude noZimu.

18. Ngokuvumelana namezwi kaMikha 4:5 uzimisele ukwenzani?

18 Thandaza kuJehova njengoDavida: “Ngiphe ihliziyo epheleleko ukuze ngesabe ibizo lakho.” Sebenza budisi ukuthi wenze ngokwalokho okuthandazelako. Qobe langa zimisele ukuthi iinqunto ezincani nezikulu ozithathako zitjengisa bona uyalihlonipha ibizo lakaJehova elicwengekileko. Nawenza njalo, njengombana ungufakazi kaJehova uzokutjengisa bona uyalihlonipha ibizo lakaJehova. (IzA. 27:11) Soke singakghona ukubuyelela amezwi atjhiwo ngumphorofidi uMikha: “Sizakuthembela kuSomnini uZimethu nini nanini.”—Mik. 4:5.

INGOMA 41 Ngibawa Ulalele Umthandazwami

^ isig. 5 Esihlokwenesi sizokucoca ngeengcenye zomthandazo weKosi uDavida ezisemtlolweni weRhubo 86:11, 12. Kutjho ukuthini ukusaba ibizo lakaJehova? Khuyini eyenza silihloniphe ibizweli? Ukusaba ibizo elikhulu lakaZimu kungasivikela njani ukuthi singenzi izinto ezimbi?

^ isig. 53 IHLATHULULO YEENTHOMBE: UMosi ufundisa abantu bakaZimu ingoma ehlonipha ibizo lakaJehova.

^ isig. 57 IHLATHULULO YEENTHOMBE: U-Eva akhenge aphikisane neemfiso ezimbi. Siyakubalekela ukubukela iinthombe namkha ukufunda imilayezo engakhuthaza bona sibe neemfiso ezimbi namkha sigcine sele sisilaphaze ibizo lakaZimu.