Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-25

Ningakhubekisi “Omunye Wabancanaba”

Ningakhubekisi “Omunye Wabancanaba”

“Ningadeleli omunye wabancanaba.”—MAT. 18:10.

INGOMA 113 Ilifa Lethu Lokuthula

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Khuyini uJehova ayenzele ngamunye wethu?

UJEHOVA utjhideze ngamunye wethu eduze kwakhe. (Jwa. 6:44) Cabanga bona lokho kutjho ukuthini. Njengombana uJehova ahlolisisa kuhle abantu abamabhiliyoni ephasineli, ubone into eqakathekileko kuwe neligugu, ihliziyo ehle engakghona ukumthanda. (1 Kron. 28:9) UJehova ukwazi kuhle, uyakuzwisisa begodu uyakuthanda. Qala bona leso kusiqinisekiso esihle kangangani!

2. UJesu wayifanisa njani ikareko uJehova anayo kwenye nenye imvakhe?

2 UJehova unendaba khulu nawe begodu ubakhathalela khulu abafowethu nabodadwethu abamaKrestu. Ukukhanyisa iphuzweli uJesu wafanisa uJehova nomelusi. Nangabe imvu yi-1 kwezili-100 iyalahleka, khuyini umelusi azoyenza? ‘Uzokutjhiya ezima-99 entabeni ayokufuna leyo elahlekileko.’ Lokha umelusi nakafumana imvu yinye leyo, angeze ayikwatele. Kunalokho uzokuthaba ajekezele. Sifumana liphi iphuzu? Enye nenye imvu iqakathekile kuJehova. UJesu wathi: “NoBaba osezulwini akafisi bona namunye wabancanaba alahleke.”—Mat. 18:12-14.

3. Khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

3 Asifuni ukuba babantu abazokukhubekisa bebadanise abafowethu nabodadwethu. Singakubalekela njani ukukhuba abanye? Khuyini ekufuze siyenze nangabe kukhona ongasiphathi kuhle? Sizokuphendula imibuzo le esihlokwenesi. Kokuthoma, akhe sifunde ngokungeneleleko ‘ngabancanaba’ ekukhulunywe ngabo kuMatewu isahluko 18.

BOBANI ‘ABANCANABA’?

4. Bobani ‘abancanaba’ ekukhulunywa ngabo?

4 ‘Abancanaba’ bafundi bakaJesu abahlukahlukeneko ngeminyaka. Nanyana bangaba neminyaka engangani, bafaniswa ‘nabantwana abancani’ ngomkhumbulo wokuthi bazimisele ukwenza koke lokhu uJesu abafundisa khona. (Mat. 18:3) Nanyana bavela eenzindeni ezihlukahlukeneko, emasikweni angafaniko, banemibono engafaniko kuhlanganise nobuntu obuhlukileko, boke bakholelwa kuKrestu. Kuthi yena ngehlangothini lakhe ubathanda khulu.—Mat. 18:6; Jwa. 1:12.

5. UJehova uzizwa njani lokha omunye nakakhubekisa namkha azwisa omunye wabantu bakhe ubuhlungu?

5 Boke ‘abancanaba’ baligugu kuJehova. Ukuzwisisa indlela azizwa ngayo, cabanga ngendlela thina esizizwa ngayo ngabantwana abancani. Baligugu kithi. Sifuna ukubavikela ngombana abanamandla, abanalemuko ngitjho nokuhlakanipha kwabantu abadala. Iqiniso likukuthi, njengombana singafuni ukubona nanyana ngubani ezwa ubuhlungu, sikwata sizale ipotjwana lokha nakulinyazwa umntwana. Ngendlela efanako, uJehova ufuna ukusivikela. Ukwata khulu lokha omunye nakakhubekisa namkha azwisa omunye wabantu Bakhe ubuhlungu!—Isa. 63:9; Mar. 9:42.

6. Ngokuya ngokweyoku-1 kwebeKorinte 1:26-29, iphasi libaqala njani abalandeli bakaJesu?

6 Kungayiphi enye indlela abalandeli bakaJesu bafana ‘nabancanaba’? Iphaseli liqala abobani njengabaqakathekileko? Abantu abanemali, abanjingileko, abadumileko nabanamandla. Ngokuhlukileko, abalandeli bakaJesu babonakala ‘babancani’ begodu bangakaqakatheki. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 1:26-29.) UJehova akabaqali ngendlela leyo.

7. UJehova ufuna sizizwe njani ngabafowethu nabodadwethu?

7 UJehova uzithanda zoke iinkhonzi zakhe, kungayi ngokuthi zinesikhathi eside kangangani zimlotjha namkha zisasezitjha emaqinisweni. Boke abafowethu nabodadwethu baqakathekile kuJehova, kufuze nakithi babe babantu abaqakathekileko. Sifuna ‘ukuthanda yoke ihlangano yabafowethu,’ ingasi ingcenyana ethileko. (1 Pit. 2:17) Kufuze sizimisele ukwenza nanyana yini ukubatlhogomela nokubavikela. Nangabe kukhona esingakamphathi kuhle, esimuzwise ubuhlungu, akukafuzi siyibethise ngomoya indaba leyo, siphethe ngokuthi, awa naye ukhubeka msinyana ngezinto ezingatjho litho. Khuyini engakhubekisa abanye? Ngebanga lendlela abakhule ngayo, abanye abafowethu nabodadwethu baziqalela phasi. Kuthi abanye basasebatjha emaqinisweni, yeke abakakghoni ukuthi basebenzelane nobuntu obunesono bomunye nomunye. Akunandaba bona ini yini, kufuze senze koke esingakwenza bona silungise izinto. Ukungezelela kilokho, umuntu okhubeka ngaso soke isikhathi kufuze atjheje bona akusibubuntu obuhle anabo, kudingeka asebenze budisi ukuthi abulungise. Ukwenza njalo, kuzomenza ahlale athabile, anokuthula kwengqondo bekabe nobuhlobo obuhle nabanye abantu.

QALA ABANYE NJENGABAKHULU KUNAWE

8. Ngimuphi umbono wamaJuda abafundi bakaJesu ababa nawo?

8 Kubayini uJesu akhuluma ‘ngabancanaba.’ Abafundi bakhe bambuza umbuzo othi: “Ngubani omkhulu kunabo boke emBusweni wezulu?” (Mat. 18:1) AmaJuda amanengi ngesikhathi sakaJesu bewaqala iinkhundla nokubaphezulu njengento eqakathekileko. Esinye isazi sathi: “Abantu bayaphila, bafe soloko bagijimisana nedumo, ukwaziwa, ukuhlonitjhwa nokwamukelwa babantu.”

9. Khuyini abalandeli bakaJesu ebekufuze bayenze?

9 UJesu bekazi ukuthi abalandeli bakhe bekuzokufuze basebenze budisi ukuruthula imirabho yomoya wephaliswano eenhlizyweni zabo, ebewunamandla esikweni lamaJuda. Wabatjela wathi: “Omkhulu kini kufuze abe ngomncani kunani noke, naloyo omrholi wenu abe sisebenzi senu.” (Luk. 22:26) Siziphatha ‘njengabancani’ lokha ‘nasithatha abanye njengabakhulu kunathi.’ (Flp. 2:3) Lokha nasisebenza budisi ukuthi sibe nobuntu obunjalo, angeze kwabalula ukuthi sikhube abanye abantu.

10. Ngisiphi iseluleko sakaPowula ekufuze sisithathele ehloko?

10 Boke abafowethu nabodadwethu bakhulu kunathi ngendlela yinye namkha ezinengi. Kulula ukukubona lokho nangesidzimelela ebuntwini babo obuhle. Kufuze sisithathele ehloko iseluleko uPowula asinikela abantu beKorinte nakathi: “Khuyini ekwenza uhluke komunye? Kwamambala, khuyini onayo ongakhenge uyiphiwe? Nje-ke, nangabe wayiphiwa, kubayini uzikhakhazisa ngasuthi zange uyiphiwe?” (1 Kor. 4:7) Kufuze sisibalekele isilingo esingasidosela amehlo namkha sizibone sibakhulu kunabanye. Nangabe umfowethu unekghono lokubeka iinkulumo namkha udadwethu unekghono lokuraga iimfundo zeBhayibheli, kufuze alemuke msinyana bona loke idumo liyakuJehova.

LIBALELA ‘NGEHLIZWAKHO YOKE’

11. Ngisiphi isifundo uJesu ebekasivezela sona ngomfanekiso awenzako?

11 Ingasikade uJesu ayelelisa abalandeli bakhe bona bangakhubi abanye, wenza umfanekiso ngekosi nekhobongo. Ikosi yasula soke isikolodo esingangentaba ekhobongeni lakhe ngombana bengeze likghone ukusibhadela. Ngemva kwalokho, ikhobongwelo labhalelwa kusula isikolodo selinye ikhobongo ebelinesikolodo esincani. Emaswapheleni, ikosi yaphosela ikhobongwelo kabuhlungu ejele. Ngisiphi isifundo esisifumanako? UJesu wathi: “UBaba osezulwini uzokwenza okufanako kini nangabe ngamunye wenu akalibaleli umfowabo ngehliziywakhe yoke.”—Mat. 18:21-35.

12. Sibalimaza njani abanye lokha nasingafuni ukulibalelana?

12 Izenzo zekhobongweli akhange zilimaze yena kwaphela kodwana zalimaza nabanye godu. Kokuthoma, waphatha kumbi elinye ikhobongo ngokuthi ayale ukuthi ‘livalelwe ejele bekube kulapho lingakghona ukubhadela soke isikolodo salo.’ Kwesibili, amanye amakhobongo ezwa ubuhlungu nakabona lokho akwenzileko. “Ezinye iinsebenzi ezisebenza naso zithe zingabona okwenzekileko, zatshwenyeka khulu.” Ngendlela efanako, nathi izenzo zethu zingabathinta abanye abantu. Nangabe kunomuntu ongasiphathi kuhle bese singafuni ukumlibalela, khuyini engenzeka? Kokuthoma, siyamlimaza ngokuthi singafuni ukumlibalela, simbethise ngomoya begodu singamtjengisi ithando. Kwesibili, senza abanye bona bangatjhaphuluki ebandleni, lokha nabatjheja ukuthi kunokungathelelani amanzi phakathi kwethu nomunye.

Inga-kghani uzokuhlala ubambe amavunda namkha uzokulibalela ngokusuka ehliziyweni? (Funda iingaba 13-14) *

13. Khuyini oyifundako kilokho okwenzeka ephayoneni elithileko?

13 Lokha nasilibalela abafowethu nabodadwethu kuyasizuzisa bekuzuzise nabanye. Tjheja lokho okwenzeka kwelinye iphayona esizolibiza ngokuthi ngu-Crystal. Omunye udade ebandleni wamphatha kabuhlungu. U-Crystal nakakhumbulako uthi: “Amezwakhe anganathando ngezinye iinkhathi bekangihlaba ehliziyweni njengomukhwa. Ekonzweni yesimini bengingafuni ukukhamba ngekoloyi ebeyinaye phakathi. Ngathoma ukungasakhuthali bengingasathabi.” U-Crystal bekazizwa ngasuthi unamabanga azwakalako wokuthi akwate. Nanyana kunjalo, akhenge abambe amavunda namkha azizwele ubuhlungu. Kunalokho, ngokuzithoba wasebenzisa iseluleko esisemiTlolweni esifumaneka esihlokweni esithi “Thethelela Ngokusuka Enhliziyweni” esiThaleni saka-Octoba 15 1999 efumaneka ngesiZulu. Wamlibalela udadwethu lo. U-Crystal uthi: “Nje ngiyazwisisa ukuthi soke silinga koke okusemandlenethu ukwenza amatjhuguluko begodu uJehova yena uhlala akulungele ukusilibalela ngaso soke isikhathi. Ngizwa ngasuthi kuthuleke umthwalo osindako omkhulu emahlombami. Ngithabile!”

14. Ngokomtlolo kaMatewu 18:21, 22, ngimuphi umraro umpostoli uPitrosi okungenzeka waqalana nawo begodu khuyini oyifundako ependulweni kaJesu?

14 Kufuze silibalele, ngombana leyo yinto elungileko ekufuze siyenze. Nanyana kunjalo, kungaba budisi ukwenza njalo. Umpostoli uPitrosi naye kungenzeka wazizwa ngendlela efanako ngezinye iinkhathi. (Funda uMatewu 18:21, 22.) Khuyini engasisiza? Kokuthoma, cabangisisa ngokuthi kukanengi kangangani uJehova akulibalela. (Mat. 18:32, 33) Akekho namunye ofanelekela ukulitjalelwa nguJehova kodwana usilibalela ngokutjhaphulukileko. (Rhu. 103:8-10) Ngesikhathi esifanako, “nathi singaphasi kwesibopho sokuthandana.” Yeke, asizikhetheli bona siyalibalela namkha awa, kufuze sikwenze. Sikoloda abafowethu nabodadwethu ukuthi sibalibalele. (1 Jwa. 4:11) Kwesibili, cabangisisa ngalokho okwenzekako lokha nawulibalela omunye umuntu. Singasiza umuntu osonileko, senze ibandla libumbane, sivikele ubuhlobo bethu noJehova besithuleke nomthwalo omkhulu emahlombethu. (2 Kor. 2:7; Kol. 3:14) Emaswapheleni, thandaza Kiloyo osibawa bona silibalelane. Ungavumeli uSathana athikazise ukuthula onakho nabafowethu nabodadwethu. (Efe. 4:26, 27) Sidinga isizo lakaJehova ukuthi sibe nokuthula ebandleni.

UNGAVUMELI UKUKHUBEKA

15. Ngokukhambisana nomtlolo webeKolose 3:13, khuyini ekufuze siyenze nangabe umfowethu namkha udadwethu wenze into esitshwenyako?

15 Kuthiwani-ke, nangabe omunye umKrestu wenze into ekutshwenyako? Khuyini ekufuze uyenze? Linga ukwenza koke ongakghona ukukwenza ukuthi kube nokuthula. Ragela phambili uthandaza kuJehova. Mbawe abusise umuntu okuphethe kabuhlungu bekakusize ubone ubuntu obuhle emntwini loyo, ubuntu uJehova abuthandako ngaye. (Luk. 6:28) Nangabe awukghoni ukudlulisa lokho umfowenu namkha udadwenu akwenze khona, linga ukufumana indlela ehle ongakhulumisana naye ngayo. Kuhlale kukuhle ukucabanga ukuthi umfowenu angeze akulimaze ngamabomu. (Mat. 5:23, 24; 1 Kor. 13:7) Nawukhulumisana naye, linga ukumupha indlebe, umlalelisise kuhle. Kuthiwani-ke nangabe umuntu loyo akafuni kube nokuthula? “Ragela phambili umbekezelelela.” Ungamlahleli izandla. (Funda yebeKolose 3:13.) Into eqakatheke khulu, kukuthi ungasolo ukwatile ubambe amavunda, lokho kungalimaza ubuhlobo bakho noJehova. Ungavumeli ukukhubekiswa nanyana yini. Nawenza njalo, utjengisa ukuthi uthanda uJehova ukudlula nanyana yini.—Rhu. 119:165.

16. Ngimuphi umthwalo soke esinawo?

16 Kulilungelo eliyigugu ukulotjha uJehova sibumbene ‘njengomhlambi munye’ ngaphasi ‘komelusi munye.’ (Jwa. 10:16) Incwadi ethi, Ukuhlelelwa Ukwenza Intando KaJehova, ikhasi 165 efumaneka ngesiZulu, ithi: “Njengombana nawe uzuza ebunyenobo, kufuze uragele phambili nokububulunga bungalahleki.” Ngaphezu kwalokho, “kufuze sizibandule bona siqale abafowethu nabodadwethu ngendlela uJehova abaqala ngayo.” Boke ‘abancanaba’ baqakathekile kuJehova. Inga-kghani ubaqala njalo abafowethu nabodadwethu? UJehova uyakubona koke begodu ukuqala njengokuqakathekile koke esikwenzako bona sibasize nokuthi sibatlhogomele.—Mat. 10:42.

17. Uzimisele ukwenzani?

17 Sibathanda khulu abafowethu nabodadwethu. Yeke, “asizimiseleni ukungabeki isiqabo namkha into engabangela bona umfowethu awe ekukholweni.” (Rom. 14:13) Siqala abafowethu nabodawethu njengabakhulu kunathi begodu sifuna ukubalibalela ngokusuka ehliziyweni. Asingavumeli ukukhubekiswa babanye abantu. Kunalokho, asikhetheni ‘ukwenza koke okusemandlenethu bona sibe nokuthula nabanye senze nezinto eziqinisa abanye.’—Rom. 14:19.

INGOMA 130 Libalelanani

^ isig. 5 Ngebanga lokungapheleli kwethu singenza namkha sitjho izinto ezingaphatha kumbi abafowethu nabodadwethu. Nakwenzeka njalo, sizokusabela njani? Inga-kghani simsinya ukulungisa izinto nobuhlobo bethu nabanye? Siyarhaba na ukubawa ukulitjalelwa? Namkha siphetha ngokuthi nangabe bezwa ubuhlungu, mrarwabo loyo ingasi wethu? Inga-kghani sikwata msinya ngalokho abantu abakutjhoko namkha abakwenzako? Sibeka amabanga na ngalokho esikwenzako sizivikele ngokuthi awa mina yindlela engingayo? Namkha siqala lokho njengokubogaboga ekufuze sikuhlule?

^ isig. 53 IHLATHULULO YESITHOMBE: Udadwethu ukwatelene nomunye udade ebandleni. Ngemva kwalokho, bayakhulumisana nasele bababili babodwa, bakhohlwa ngakho koke baragela phambili nokulotjha uJehova ndawonye bathabile.