Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-24

Ungazibalekela Iinthiyo ZakaSathana!

Ungazibalekela Iinthiyo ZakaSathana!

‘Phunyurha esithiyweni sakaDeveli.’—2 THIM. 2:26.

INGOMA 36 Asitjhejeni Iinhliziyo Zethu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Kubayini singafanisa uSathana nomzumi?

UMZUMI unomgomo munye kwaphela, kubamba nokubulala isilwana. Angasebenzisa izinto ezingafaniko ukwenza lokho, njengalokha abangani bakaJobho basebenzisa amala ukumduduza. (Job. 18:8-10) Umzumi angasithiya njani bekasibambe isilwana? Uyasifunda. Siyakuphi? Sithanda ini? Yini engingayisebenzisa ukusibamba singakatjheji? USathana ufana nomzumi. Uyasifunda. Uyatjheja la esithanda ukuya khona nokuthi ngiziphi izinto esizithandako. Ngemva kwalokho, afune izinto angasithiya ngazo bekasibambe singakatjheji. Nanyana kunjalo, iBhayibheli liyasiqinisekisa ukuthi nakasimbambileko, sisengakghona ukuphunyurha. Godu lifundisa ukuthi singakghona ukubalekela isithiyo sakhe ngokupheleleko.

Ukuzikhakhazisa nokuba marhamaru ziinthiyo zakaSathana ezimbili eziphumelelako. (Funda isigaba 2) *

2. Ngiziphi iinthiyo ezimbili zakaSathana eziphumelelako?

2 Iinthiyo ezimbili zakaSathana eziphumelela khulu kuzikhakhazisa nokuba marhamaru. * Eminyakeni eminengi edlulileko, uSathana bekalokhu asebenzisa iindlelezi ngendlela ephumelelako. Ufana nomthiyi weenyoni othiya inyoni bona ayibambe ingene ngenedeni. (Rhu. 91:3) Akukafuzi sibanjwe nguSathana. Kubayini? Ngombana uJehova uzibeke epepeneneni iindlela uSathana azisebenzisako ukusithiya.—2 Kor. 2:11.

Singafunda eembonelweni ezisiyelelisako bona sibaleke namkha siphunyurhe eenthiyweni zakaDeveli. (Funda isigaba 3) *

3. Kubayini uJehova afake iimbonelo ezithileko eBhayibhelini?

3 Enye indlela uJehova ayisebenzisako ukuthi asikhalime ngokuzikhakhazisa nokuba marhamaru, kusikhuthaza ngokusebenzisa izehlakalo ezenzakalele abanye abantu. Tjheja iimbonelo esizokukhuluma ngazo malungana neenthiyo uSathana azisebenzisako ukuthiya iinkhonzi zakaJehova ezivuthiweko. Kghani lokhu kutjho ukuthi nathi sizokuhluleka? Awa akusinjalo. UJehova ufake iimbonelwezi eBhayibhelini ukuthi zibe “siyeleliso kithi.” (1 Kor. 10:11) Uyazi ukuthi kunengi esingakufunda eembolenwezi nokuthi singakghona ukubalekela iinthiywezi.

ISITHIYO SOKUZIKHAKHAZISA

Funda isigaba 4

4. Ukuzikhakhazisa kungasidosela kuphi?

4 USathana ufuna sibe nommoya ongakafaneli wokuzikhakhazisa. Uyazi ukuthi nasingavumela ukuzikhakhazisa okumbi kusilawule, sizokufana naye besilahlekelwe kuphila okungapheliko. (IzA. 16:18) Ngendlela efanako, umpostoli uPowula wayelilisa bona umuntu “angakhukhumali ngokuzigqaja, awele esahlulelweni esikhutjhelwe uDeveli.” (1 Thim. 3:6, 7) Lokho kungenzeka kunanyana ngubani kithi, akunandaba ukuthi sibatjha emaqinisweni namkha sele silotjhe uJehova iminyaka eminengi.

5. Njengombana kuveziwe emtlolweni kaMtjhumayeli 7:16, 20, umuntu angatjengisa njani bona uyazikhakhazisa?

5 Ukuzikhakhazisa kulokha umuntu azicabangela yena yedwa. USathana ulinga ukusenza sizicabangele thina ngokuthi sidzimelele kithi kwaphela, ingasi kuJehova lokha navane siqalene neentjhijilo. Ngokwesibonelo, kghani ukhe wanindwa ngomlando ongakawenzi? Namkha waphathwa ngokungabi nabulungiswa? USathana angathaba khulu nawungasola uJehova namkha abafowethu. UDeveli ufuna ucabange ukuthi intatha ephumelelako kukuthi wenze izinto ngendlelakho kunokuthi ulandele iinqophiso zakaJehova akunikela zona eliZwini lakhe.—Funda UMtjhumayeli 7:16, 20.

6. Khuyini esingayifunda kudadwethu we-Netherlands?

6 Cabanga ngesibonelo sakadadwethu we-Netherlands owathoma ukusilingwa mitjhapho yabanye. Waqunta ukuthi besele angasakghoni ukubekezelela ubujamobo. Uthi: “Bengizizwa nginesizingu begodu ngingakghoni ukutjhugulula indlela ebengizizwa ngayo. Ngatjela indodakwami ukuthi kufuze sifudukele kelinye ibandla.” Ngemva kwalokho, wabukela ihlelo le-JW Broadcasting® lakaMatjhi 2016. Ihlelwelo belineemphakamiso zokuthi singayibekezelela njani imitjhapho yabanye. Udadwethu lo nakanaba nendaba uthi: “Ngalemuka ukuthi kufuze ngizihlolisise mina neyami imitjhapho kunokuthi ngilinge ukutjhugulula abafowethu nabodadwethu ebandleni. Ihlelweli langisiza ngadzimelela kuJehova nebukhosini bakhe.” Uyalifumana na iphuzu? Nasiqalana nemiraro, asidzimelele kuJehova. Simbawe asisize siqale abanye ngendlela yena abaqala ngayo. UBabakho wezulwini uyayibona imitjhaphwabo kodwana uzimisele ukubalibalela. Ufuna nawe wenze okufanako.—1 Jwa. 4:20.

Funda isigaba 7

7. Kwenzekani eKosini u-Uziya?

7 Ukuzikhakhazisa kwenza iKosi yakwaJuda, u-Uziya ingasamukeli isiyalo beyenze nezinto engakayalelwa ukuzenza. U-Uziya bekayindoda enekghono tle. Bekaphumelela epini, bekakghona ukwakha nokusebenza ngehlabathi. “UZimu wamphumelelisa.” (2 Kron. 26:3-7, 10) IBhayibheli lithi, “Kodwana ukudlondlobala kwaka-Uziya kwamenza wazikhukhumeza kwaba kukuwa kwakhe njalo.” Ngaphambilini uJehova bekayalele ukuthi kube baphristi kwaphela abavumeleke ukutjhisa itjhwalo ethempelini. IKosi u-Uziya yenza isenzo engakavumeleki ukusenza ngokutjhinga ethempelini iyokutjhisa itjhwalo. Khenge kumthabise uJehova lokho bewabetha indoda ezikhukhumezako le ngobulepheru. U-Uziya waba nobulepheru ukuphila kwakhe koke.—2 Kron. 26:16-21.

8. Ngokwalokho okusemtlolweni weyoku-1 kwebeKorinte 4:6, 7, singakubalekela njani ukuzikhukhumeza?

8 Kghani nathi singabanjwa sithiyo sokuzikhakhazisa njengo-Uziya? Cabanga ngesibonelo saka-José. Bekangusomabhizinisi ophumelelako begodu amdala webandla ohlonitjhwako. Bekanikela iinkulumo emihlanganweni emincani nemikhulu begodu nabajikelezi bebabawa iinluleko kuye. Uthi: “Bengizithemba mina nelemuko ebenginalo. Ngasunduzela uJehova kude nami. Ngacabanga ukuthi nginamandla, yeke akhange ngilalele isinqophiso sakaJehova nesiyeleliso sakhe.” U-José wenza isono esikhulu bewasuswa ekuhlanganyeleni. Eminyakeni embalwa edlulileko, wabuyiselwa. Nje, uthi “UJehova ungifundise ukuthi into eqakathekileko akusikukuba nesikhundla kodwana kukwenza lokho afuna sikwenze.” Asikhumbuleni ukuthi woke amakghono namalungelo esinawo ebandleni siwaphiwa nguJehova. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 4:6, 7) Nangabe siyazikhakhazisa, uJehova angekhe asisebenzise.

ISITHIYO SOKUBA MARHAMARU

Funda isigaba 9

9. Ukuba marhamaru kwabangela uSathana no-Eva ukuthi benzeni?

9 Nasicabanga ngokuba marhamaru, uSathana uDeveli nguye ofika emkhumbulweni. Njengombana bekayingilosi kaJehova, bekathabela amalungelo amahle khulu. Akhenge aneliseke, bekafuna okungeziweko. Bekafuna ukulotjhwa, okuyinto efanele uJehova kwaphela. USathana ufuna nathi sifane naye ngokuthi singaneliseki ngalokhu esinakho. Wathoma ukukwenza lokho ngokuthi abandamele u-Eva. UJehova wanikela u-Eva nendodakwakhe ukudla okunengi okumnandi ebebangakudla ‘kinyana ngimuphi umuthi osesivandeni’ ngaphandle kowodwa tere. (Gen. 2:16) USathana wakhohlisa u-Eva bona adle emthini okhandelweko. U-Eva wahluleka ukuthokoza ngalokho anakho, wafuna okungeziweko. Soke siyazi kwenzekani. U-Eva wenza isono emaswapheleni, wahlongakala.—Gen. 3:6, 19.

Funda isigaba 10

10. Ukuba marhamaru kwaba njani sithiyo kuDavida?

10 Ukuba marhamaru kwenza iKosi uDavida bona ikhohlwe lokho uJehova amnikele khona, okuhlanganisa ukunjinga, ukuphumelela nokuhlula amanabakhe amanengi. UDavida wakuvuma kobana uJehova bekamnikele izipho ‘ezinengi khulu kobana zingabalwa.’ (Rhu. 40:5) Ngezinye iinkhathi, uDavida wakulibala lokho uJehova amenzele khona. Izintwezo akhenge zisamanelisa, wafuna okungeziweko. Nanyana bekanabafazi abanengi, wavumela isifiso esimbi sokufuna umfazi wenye indoda ukuthi sakhele ehliziywenakhe. Umfazi lo bekunguBhathi-Tjheba bese indodakhe kungu-Uriya umHite. UDavida waba marhamaru ngokuya emabhayini noBhathi-Tjheba bewazithwala. Akhenge agcine ngokwenza ubumbobu kwaphela, wabuye waluka amano wokubulawa kwaka-Uriya. (2 Sam. 11:2-15) Kghani uDavida bekacabangani? Kghani bekacabanga ukuthi uJehova angekhe ambone? Umuntu obekathembekile kuJehova, wahlulwa kukuba marhamaru bewabhadela kabuhlungu ngalokho. Okuthabisako nokho, kukuthi ngokukhamba kwesikhathi uDavida wasivuma isono sakhe bewatjhuguluka. Wathokoza uJehova ngokumtjengisa umusa godu.—2 Sam. 12:7-13.

11. Umtlolo webe-Efesu 5:3, 4 ungasisiza njani silwisane nokuba marhamaru?

11 Khuyini esiyifunda esibonelweni sakaDavida? Sifunda ukuthi singalwa nokuba marhamaru nasiragela phambili sithokoza ngalokho uJehova asenzele khona. (Funda yabe-Efesu 5:3, 4) Kufuze saneliseke ngalokho esinakho. AbaFundi abaTjha beBhayibheli bakhuthazwa ukuthi bacabange ngesibusiso sinye bese bathokoze uJehova ngaso. Nasingenza njalo malanga woke weveke, nakuphela iveke sizabe sithandaze kalikhomba ngezinto ezingafaniko. (1 Thes. 5:18) Kghani uyakwenza nawe lokho? Nawucabangisisa ngakho koke uJehova akwenzele khona, kuzokwenza ukuthi uthokoze. Nawuthokozako, uzokwaneliseka. Nawanelisekileko, angekhe kukutshwenye ukuba marhamaru.

Funda isigaba 12

12. Wabayini umphumela wokuba marhamaru kwakaJudasi Iskariyodi?

12 Ukuba marhamaru kwenza uJudasi Iskariyodi wahlanukela uJesu. Bekangasi njalo ekuthomeni. (Luk. 6:13, 16) UJesu wamkhetha ukuthi abempostoli. Kuyakhanya ukuthi uJudasi bekamumuntu onekghono begodu athembekile ngombana bekaphatha umnikelo. UJesu nabafundi bakhe bebasebenzisa imali leyo ukuthi bazitlhogomele emsebenzi wokutjhumayela. Ngokwezinga elithileko, imali le beyifana neminikelo yomsebenzi wephasi loke esikhathini sethu. Ekukhambeni kwesikhathi, uJudasi wathoma ukuba lisela nanyana bekamzwile uJesu nakabayelelisa ngokubuyelelweko ngokuba marhamaru. (Mar. 7:22, 23; Luk. 11:39; 12:15) UJudasi waziphayela eqadi iinyeleliswezo.

13. Ukuba marhamaru kwakaJudasi kwathoma ukubonakala nini?

13 Ukuba marhamaru kwakaJudasi kwathoma ukubonakala esenzakalweni esenzeka kusele isikhathi esincani kobana uJesu abulawe. UJesu nabafundi bakhe, kuhlanganise uMariya nodadwabo, uMarta, bebazimvakatjhi zakaSimoni, obekanobulepheru. Nabasadlako, uMariya wasikima wathela iinyawo zakaJesu ngamafutha anuka kamnandi, abiza khulu. UJudasi nabanye abafundi kwabasilinga lokho. Abanye ebafundini bebathi imali leyo beyingasetjenziswa kuhle emsebenzini wokutjhumayela. Umnqopho kaJudasi bewuhlukile wona. “Bekalisela” begodu afuna nokweba imali ebhoksini. Ekukhambeni kwesikhathi, ukuba marhamaru kwenza uJudasi wathengisa uJesu ngentengo ephasi.—Jwa. 12:2-6; Mat. 26:6-16; Luk. 22:3-6.

14. Abanye abatjhadikazi basisebenzisa njani iseluleko esifumaneka kuLukasi 16:13?

14 UJesu wakhumbuza abalandeli bakhe nali iqiniso elisisekelo: “Angekhe naba ziingqila zakaZimu nezobuGwili.” (Funda uLukasi 16:13) Iye lokho kusese liqiniso nanamhlanjesi. Cabanga ngokuthi iseluleko sakaJesu saba nomthelela onjani ebatjhadikazini be-Romania. Banikelwa umsebenzi wesikhatjhana enarheni enothileko. Bathi: “Besinesokolodo esikhulu ebukufuze sisibhadele, yeke ekuthomeni sacabanga ukuthi umsebenzi lo bewusibusiso esivela kuJehova.” Nanyana kunjalo, bekunesithiyo. Umsebenzi lo bewuzobathikazisa ekulotjheni uJehova. Ngemva kokufunda isihloko esithi, “Londoloza Ubuqotho Ngenhliziyo Enobunye” esiThaleni saka-Arhostesi 15, 2008 esifumaneka ngesiZulu, bathatha isiqunto. Bathi: “Nangabe ukuba nemali enengi bekumqophwethu wokuthi sifudukele kenye inarha, lokho bekuzokwenza ubuhlobo bethu noJehova bungezi qangi. Yeke, besiqiniseka ukuthi ubuhlobo bethu noJehova buzokulimala.” Akhenge bawamukele umsebenzi loyo. Khuyini eyenzeka ngemva kwalokho? Indoda yafumana omunye umsebenzi begodu bayakghona ukuzitlhogomela. Umma lo uthi “UJehova angasenzela nanyana yini esimbawa yona.” Abatjhadikazaba bathabile ukuthi bakhetha uJehova njengeKosabo kunemali.

BALEKELA IINTHIYO ZAKASATHANA

15. Kubayini siqiniseka ukuthi singaphunyurha eenthiyweni zakaSathana?

15 Kuthiwani nangabe silemuka ukuthi sesithoma ukuzikhakhazisa namkha ukuba marhamaru? Singaphunyurha. UPawula wathi labo uDeveli ‘ababambe baphila’ bangaphunyurha esithiyweneso. (2 Thim. 2:26) UDavida wakwamukela ukusolwa nguNathani, watjhuguluka ekubeni marhamaru bewalungisa nobungani bakhe noJehova. Ungalibali bona uJehova unamandla ukudlula uSathana. Ngalokho, nasamukela isizo lakaJehova, singaphunyurha kunanyana ngisiphi isithiyo uDeveli asibekela sona.

16. Khuyini engasisiza ukuthi sibalekele iinthiyo zakaSathana?

16 Iye khona, kunokuthi siphunyurhe eenthiyweni zakaSathana, kufuzele sizibalekele ngokupheleleko. Singakwenza lokho ngesizo lakaJehova kwaphela. Singathomi sicabange ukuthi angekhe sazikhukhumeza namkha saba marhamaru. Abafowethu nabodadwethu abanengi esele kukade balotjha uJehova bakhe babanjwa mumukghwa lo wokuzikhakhazisa nokuba marhamaru. Yeke, bawa uJehova akusize ubone nasele uthoma ukuba nemikghwa enjalo. (Rhu. 139:23, 24) Ungazivumeli iintwezi ukuthi zikubambe.

17. Khuyini ezokwenzeka ingasikade enabeni lethu uDeveli?

17 Sele kuminyaka eminengi uSathana amzumi. Ingasikade uzokurhayilwa. (IsAm. 20:1-3, 10) Soke siliqale ngabovu ilangelo. Bekube sikhatheso, asihlaleni siphaphamile bona singabanjwa ziinthiyo zakaSathana. Asilwisaneni nokuzikhakhazisa namkha ukuba marhamaru. Zimisele ‘ukulwisana noDeveli, begodu uzokubalekela.’—Jak. 4:7.

INGOMA 127 Umuntu Okufuze Ngibe Nguye

^ isig. 5 USathana ufana nomzumi onekghono. Ulinga ukusibamba kungayi ngokuthi sinesikhathi eside kangangani silotjha uJehova. Esihlokwenesi, sizokufunda ngokuthi ulinga njani ukusebenzisa ukuzikhakhazisa nokuba marhamaru ukuqeda ubuhlobo bethu noZimu. Sizokufunda neembonelweni zalabo ababanjwa kuzikhakhazisa nokuba marhamaru besibone nokuthi singakubalekela njani ukubanjwa sithiyweso.

^ isig. 2 IHLATHULULO YAMAGAMA: Isihlokwesi sidzimelele ekuzikhakhaziseni okumbi, okumumuzwa wokuzibona ungcono kunabanye nokuba marhamaru, okukufuna izinto ngokudluleleko njengokuba nemali enengi, igunya, izenzo zomseme namkha ezinye izinto.

^ isig. 53 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ngokuzikhakhazisa, umfowethu wala isiyalo. Udadwethu onezinto ezinengi usafuna ukubuthelela ezinye.

^ isig. 55 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ukuzikhakhazisa kwalimaza uSathana neKosi u-Uziya. Ukuba marhamaru kwenza u-Eva wadla emthini okhandelweko, kwenza uDavida ukuthi enze isono noBhathi-Tjheba bekwenza noJudasi weba imali.