Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UMLANDO

“Thina Sikhona, Thuma Thina!”

“Thina Sikhona, Thuma Thina!”

KGHANI ufuna ukuthuthukisa indlelakho yokutjhumayela ngokuthuthela endaweni la kunetlhogeko khona, mhlamunye kwenye inarha? Nakunjalo, kunengi ozokuthabela nawufunda ngendaba kamFowethu noDadwethu uBergame.

UJack noMarie-Line bebasekonzweni yesikhathi esizeleko kusukela ngo-1988. Baziwa ngekghono labo lokuzivumelanisa nobujamo begodu lokho kubenze bafumana izabelo ezinengi endaweni yeGuadeloupe neFrench Guiana. Zombili iindawezi nje sezitlhogonyelwa ligatja leFrance. Akhesicoce nabo.

Khuyini eyanenza nasebenzela uZimu isikhathi esizeleko?

UMarie-Line: Nangisakhulako endaweni yeGuadeloupe bengijayele ukutjhumayela pheze ilanga loke nginomma, obekamTjhumayeli otjhisekako. Ngiyabathanda abantu kungebangelo ngathi nangiqeda isikolo ngo-1985 ngangenela ikonzo yokuphayona.

UJack: Nangisesemutjha bengijayelene nabatjhumayeli besikhathi esizeleko abangenza ngathanda ukusebenzela uZimu njengabo. Bengijayele ukungenela ikonzo yokuphayona obusizako nakuvalwe iinkolo. Ngezinye iinkhathi besikhwela iimbhesi siyokusebenza namaphayona kenye isimu, khulukhulu ngeempelaveke. Besitjhumayela ilanga loke, sigcine sesifika elwandle. Lezo bekuziinkhathi ezimnandi tle.

Ngemva kokutjhada noMarie-Line ngo-1988, ngazibuza ukuthi ‘akunalitho esilenzako, kubayini singenzi okungeziweko emsebenzini wokutjhumayela?’ Ngathoma ukuphayona noMarie-Line. Ngemva komnyaka sibuya esikolweni samaphayona, sakhethwa bona sibe maphayona akhethekileko. Sathabela izabelo ezinengana eGuadeloupe ngaphambi kokuya eFrench Guiana.

Nithabele iimbusiso ezinengi eminyakeni edlulileko. Nisizwe yini bona nikghone ukuzivumelanisa nobujamo?

UMarie-Line: Abafowethu beBethel yeFrench Guiana bebazi ukuthi umtlolo esiwuthandako ngu-Isaya 6:8. Yeke bekuthi nabasidosela umtato, basidlalise bathi, “Niyawukhumbula umtlolwenu eniwuthandako?” Besazi ukuthi sizokutjhugulula isabelo, yeke besiphendula ngokudzubhula umtlolo esiwuthanda khulu ka-Isaya 6:8 sithi: “Thina sikhona, thuma thina!”

Siyakubalekela ukuqala esikwenze esikhathini esidlulileko sikumadanise nesikwenza nje ngombana lokho kungenza singakuthabeli esinakho. Silinga ukuba nabangani esabelweni esitjha.

UJack: Esikhathini esidlulileko, abangani bethu ebebasifunela okuhle balinga ukusikhandela bona singakhambi ngombana bebafuna sihlale eduze nabo. Kodwana sathi nasikhamba eGuadeloupe, omunye umfowethu wasikhumbuza amezwi kaJesu akuMatewu 13:38, athi: “Isimu liphasi.” Yeke bekuthi nasifumene esinye isabelo sizikhumbuze ukuthi sisalotjha uJehova esimini efanako kungakhathaliseki ukuthi sikuphi. Ngaphezu kwakho koke, isimu ngiyo eqakathekileko.

Nasifika esimini etja, kuyasikhanyela ukuthi abanye baraga kuhle ngokuphila esimini le. Kungebangelo nathi siphila njengabantu bendaweni leyo. Kungenzeka ukudla abakudlako akufani nesikujayeleko, kodwana siyakudla begodu sisela lokho abakuselako. Siyaqiniseka bona ipilwethu iphephile. Senza umzamo wokukhuluma ngezinto ezihle kwaphela nasikhuluma ngesabelo sethu.

UMarie-Line: Kunengi godu esikufunda kubafowethu bendaweni esabelwe kiyo. Ngikhumbula nasisand’ukufika kokuthoma eFrench Guiana. Belina khulu, yeke salinda bona izulu lithule ngaphambi kobana siyokutjhumayela. Omunye udade wangibuza, “Kghani singakhamba siyokutjhumayela?” Ngirarekile, ngambuza ngathi, “Njani?” Wangiphendula wathi, “Thatha isambrela sakho, sizokukhamba ngeenthuthuthu.” Ngafunda mhlokho ukubamba isambrela ngikhwele isithuthuthu. Ngathana khenge ngifunde mhlokho, bengingekhe ngakghona ukutjhumayela izulu nalinako!

Njengombana ufuduke iinkhathi ezingaba yi-15, khuyini ongayitjela abanye ngokufuduka?

UMarie-Line: Ukufuduka akusilula. Kuqakathekile ukuba nendawo ozoyibiza ngokuthi likhaya nawubuya esimini.

UJack: Ngivame ukupenda umuzi esiwufumanako ngaphakathi. Abafowethu begatjeni nabaziko ukuthi asizukuhlala isikhathi endaweni abangabele kiyo, bathi kimi, “Jack, ungazitshwenyi ngokupenda.”

UMarie-Line uyakuthanda ukupaka. Ufaka zoke izinto emabhoksini, amerege ngokuthi atlole “izinto zokuhlamba,” “izinto zangekamurweni lokulala,” “izinto zangekhwitjhini” njalonjalo. Yeke nasifika lapho siyokuhlala khona kuba bulula ukupakulula imithwalo. Uyatlola ukuthi kunani ebhoksini ngalinye, lokho kwenza kube bulula ukufumana esikutlhogako.

UMarie-Line: Ngebanga lokuthi sifunde ukuhlela kuhle izinto, kuba lula ukuthoma ukusebenza.

Nisihlela njani isikhathi senu bona ‘niwenze ngokupheleleko umsebenzenu’?—2 Thim. 4:5.

UMarie-Line: NgaboMvulo, siyaphumula, silungiselele iimfundo. Kusukela ngeLesibili, siya esimini.

UJack: Nanyana kulindeleke bona sitjhumayele ama-awara athileko, asisolo sicabanga khulu ngesikhathi. Ukutjhumayela kuqakathekile ekuphileni kwethu. Kusukela ngesikhathi sithoma ukutjhumayela bekube sikhathi la siqeda khona, silinga ngamandla ukutjhumayeza labo esihlangana nabo.

UMarie-Line: Nasiyokuphumula, sikhamba namaphetjhana. Abanye abantu bayasijamisa, babawe iincwadi ngitjho nanyana singakabatjeli ukuthi siboFakazi BakaJehova. Siyayitjheja indlela esimbatha nesenza ngayo izinto begodu nabantu bayakutjheja lokho.

UJack: Godu sitjhumayela nangokuba bomakhelwana abahle. Sibutha amaphepha phasi, silahle iinzibi sihlakule nengadi. Abomakhelwana bayakubona lokho begodu ngezinye iinkhathi bayabuza, bathi, “Kghani ungangipha iBhayibheli?”

Sekukanengi nitjhumayela eendaweni ezikude, zikhona na iindawo enazikhambako osacabanga ngazo nanje?

UJack: EGuiana, ezinye indawo kubudisi ukufika kizo. Bekufuze sikhambe amakhilomitha ama-600 eendleleni ezimbi. Bekube nje sisalikhumbula ivakatjho lethu le St. Élie, e-Amazon forest. Bekusithatha ama-awara ambalwa nasikhamba ngekoloyi eyenzelwe ukukhamba eendleleni ezimbi kunye nesikepe esikhamba ngamandla. Abantu abanengi ebebahlala lapho bekubabantu abafuna igolide. Ngombana bababantu abanomusa, bebasinikela amagolide amancani bathi amnikelo weencwadi. Entambama besibatjengisa amavidiyo wehlangano. Abantu abanengi bebeza bazowabukela.

UMarie-Line: Muva nje, uJack wabelwa bona ayokubeka ikulumo yesiKhumbuzo eCamopi. Bona sifike lapho, kwatlhogeka bona sikhambe ngesikepe ama-awara amane eMlanjeni i-Oyapock. Leso kwaba sikhathi esikarisako tle!

UJack: Eendaweni la umlambo uzele khona, bekuba yingozi ukukhamba lapho ngesikepe. Engingakutjela khona kukuthi amagagasi la ayakarisa tle nawuwabonako. Umuntu otjhayela isikepe kufuze azazi iindaba zakhe. Kodwana lelo bekulikhambo elimnandi khulu. Nanyana bekunaboFakazi aba-6, kodwana kwafika abama-50 esiKhumbuzweni, kuhlanganise nama-Amerindians.

UMarie-Line: Abantu abatjha balindelwe zizinto ezihle ezifana nalezi, khulukhulu labo abafuna ukwenzela uJehova okungeziweko. Ebujamwenobu kufuze umethembe uJehova ngombana lokho kuzokuqinisa ukukholwa kwakho. Kukanengi siwabona amandla kaJehova.

Manengi amalimu eniwafundileko, kghani ninesiphiwo?

UJack: Awa, akusinjalo nakancani. Ngifunde amalimi la ngombana bekunetlhogeko. Kwafuze ngirage isiThala ngesiSranantongo * ngaphambi kobana ngenze ingcenye yokufundwa kweBhayibheli! Ngabuza omunye umfowethu bona ngisirage njani isiThala. Wathi, “Ngezinye iinkhathi besingakuzwisisi okutjhoko, kodwana besikuthabela.” Abantwana bebasisiza tle. Nangitjhaphileko, bebangitjela, okuyinto abantu abakhulu ebebangayenzi. Ngafunda okunengi ebantwaneni.

UMarie-Line: Kwenye isimu bengifunda iBhayibheli nabantu abakhuluma isiFrench, isiPortuguese nesiSranantongo. Omunye udade wathi fundela abakhuluma isiSranantongo qangi, bese ungcine ngala amanye amalimu. Amezwakhe bewaliqiniso begodu lokho ngakubona.

Ngelinye ilanga ngakhamba ngayokuraga isifundo seBhayibheli ngeSranantongo, ngaraga esinye godu ngelimu lesiPortuguese. Nangithoma ukuraga isifundo sesibili, udade ebengikhamba naye wathi, “Marie-Line, ngicabanga ukuthi kunekinga.” Akhenge ngitjheje ukuthi bengikhuluma nomma weBrazil ngesiSranantongo kunokukhuluma isiPortuguese!

Abafowethu boke la benifika khona bayanithanda. Khuyini ebeyinisiza bona nibe nobuhlobo obuhle nabafowethu?

UJack: IzAga 11:25 zithi: “Umuntu ophanako uyaphumelela.” Siyakuthabela ukuzidela ngebanga labanye. Malungana nokutlhogonyelwa kweWolo lomBuso, abanye khebathi kimi: “Lisa abarhuweleli bazakulungisa lokho.” Nangibaphendulako ngithi: “Nami ngimrhuweleli. Nakwenziwa umsebenzi, ngifuna ukuhlanganyela nami.” Nanyana soke sifuna ukuba nesikhathi sethu, sihlala sizikhumbuza ukuthi asifuni lokho kusivimbele ekwenzeleni abanye izinto ezihle.

UMarie-Line: Sifuna ukuzidela bona sibe nobuhlobo nabodadwethu nabafowethu. Ngokwenza njalo, sikghona nokuthola nabatlhoga isizo ngokutlhogonyelelwa abantwana namkha ukubalanda esikolweni. Nasazi lokho, sikghona ukuhlela kuhle bona sibasize. Ngaphezu kwalokho, siba nobuhlobo obutjhideleneko nabo begodu sihlala sikulungele ukubasiza.

Ngiziphi iimbusiso enizifumene ngokuyokusiza lapho kunetlhogeko yabatjhumayeli khona?

UJack: Ukusebenzisa isikhathi esinengi silotjha uJehova kusilethele iimbusiso ezinengi. Kanengi besihlala sithabela indalo, khulukhulu ukubona ukuhlukahluka kwezinto uJehova azidalileko. Nanyana khekwaba neenkhathi ezibudisi, kusilethela ukuthula ukwazi ukuthi nanyana kukuphi la sikhona, sihlala sisekelwa babantu bakaZimu.

Nangisesemutjha, ngavalelwa ejele eFrench Guiana ngebanga lokungazihlanganisi nezepolotiki. Akhenge ngicabange ukuthi ngelinye ilanga ngizokubuyela khona ngisithunywa sevangeli begodu ngivunyelwe ukuvakatjhela amajele wakhona ngitjhumayele. Kwamambala, uJehova wasibusisa!

UMarie-Line: Okungithabisa khulu kukuthi ngikghona ukuzidela ngebanga labanye. Kuyasithabisa ukusebenzela uJehova. Kusenze satjhidelana begodu nethando lethu lakhula. Ngezinye iinkhathi uJack ujayele ukuthi simeme abatjhadikazi abatlhoga isikhuthazo bona bazokudla nathi. Ngimphendula ngithi, “Nami bengicabanga okufanako!” Vane kube njalo.

UJack: Muva nje ngifumene ukuthi nginekankere ephatha amadoda. Nanyana uMarie-Line angathandi ukuzwa lokhu, kodwana ngijayele ukuthi kuye, “Sthandwa sami, nangingafa kusasa, nokho angekhe ngife ‘ngiluphele khulu.’ Kodwana ngizokufa nganelisekile, ngazi ukuthi ukuphila kwami ngikuphile ngenza izinto ezifunwa nguZimu, eziqakatheke khulu.”—Gen. 25:8.

UMarie-Line: UJehova usamukele ehlanganwenakhe begodu wasivumela bona senze izinto esingakhenge khesizicabange. Ukuphila kwethu kuzele izinto ezihle. Sizokuya nanyana kukuphi la uZimu athi siye khona!

^ isig. 32 ISranantongo iyihlanganisela yesiNgisi, isiDutch, isiPortugues namalimi we-Afrika ebekakhulunywa ziingqila.