Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-19

‘IKosi YeTlhagwini’ Esikhathini Sokuphela

‘IKosi YeTlhagwini’ Esikhathini Sokuphela

“Esikhathini sokuphela ikosi yangesewula izayisahlela.”—DAN. 11:40.

INGOMA 150 Funani Isindiso KuZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Isiphorofido seBhayibheli sisisiza bona sizwisiseni?

KUZOKWENZEKANI ebantwini bakaZimu esikhathini esingaphelisi ihliziyo? Akukafuzi siqagele. IBhayibheli lisitjela ngezehlakalo ezizokwenzeka ingasikade. Kunesiphorofido esisisiza sizwisise lokho okuzokwenziwa borhulumende bephasi. Isiphorofidweso sitlolwe encwadini kaDanyela 11. Sihlathulula amakhosi amabili alwako, ikosi yangetlhagwini nekosi yangesewula. Ingcenye ekulu yesiphorofidwesi seyizalisekile begodu singaqiniseka ukuthi naleyo eseleko izokuzaliseka.

2. Njengombana kuvezwe emtlolweni kaGenesisi 3:15, isAmbulo 11:7 no-12:17, ngiziphi izinto eziqakathekileko ekufuze sizikhumbule nasifunda isiphorofido sakaDanyela?

2 Nasizakuzwisisa isiphorofido esifumaneka kuDanyela isahluko 11, kufuze sikhumbule ukuthi sikhuluma ngababusi naborhulumende abanomthelela ebantwini bakaZimu. Nanyana abantu bakaZimu babancani ngesibalo nabamadaniswa nabantu bephasini kodwana kanengi babasezehlakalweni ezikulu zephasi. Kubayini? Kungombana uSathana nephasi lakhe banomnqopho wokuqeda abantu abalotjha uJehova nabasekela uJesu. (Funda uGenesisi 3:15 nesAmbulo 11:7; 12:17.) Ukungezelela kilokho, isiphorofido sakaDanyela kufuze sivumelane nezinye iimphorofido eziseliZwini lakaZimu. Kuhlekuhle singasizwisisa isiphorofido sakaDanyela nange singasimadanisa nezinye iingcenye zemiTlolo.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi nakesilandelako?

3 Sizokucoca ngomtlolo kaDanyela 11:25-39. Sizokufunda ngokuthi bekungubani ikosi yetlhagwini nekosi yesewula ebeyikhona kusukela ngo-1870 kuya ku-1991, sizokufunda nangokuthi kubayini sinamabanga azwakalako wokulungisa indlela ebesizwisisa ngayo ingcenye yesiphorofidwesi. Esihlokweni esilandelako sizokucoca ngomtlolo kaDanyela 11:40–12:1 begodu sizokuhlathulula indlela esizwisisa ngayo ukuthi ingcenye yesiphorofidweso isitjela ngokwenzeka ngomnyaka ka-1990 ukuyokufikela epini ye-Arimagedoni. Njengombana ufunda iinhloko ezimbilezi, kuzokusiza ukuqala itjhadi elithi: “Amakhosi Amabili Aphikisanako Esikhathini Sokuphela.” Kokuthoma kufuze sazi ukuthi bobani amakhosi amabili ekukhulunywa ngawo esiphorofidwenesi.

SINGAYAZI NJANI IKOSI YANGETLHAGWINI NEYANGESEWULA

4. Ngimaphi amaphuzu amathathu ekufuze siwatjheje azosisiza sizwisise ukuthi ngubani ikosi yetlhagwini nekosi yangesewula?

4 Igama elithi ‘ikosi yetlhagwini’ nelithi ‘ikosi yesewula’ bekumagama weenqhema zepolotiki yengetlhagwini neyangesewula yakwa-Israyeli. Kubayini sitjho njalo? Tjheja umlayezo owatjhiwo yingilozi kuDanyela othi: “Nje-ke, ngize kobana uzwisise lokho okuzokwehlela abantu bekhenu emihleni yokuphela.” (Dan. 10:14) Isitjhaba sakwa-Israyeli besaziwa ngokuthi sibabantu bakaZimu bekwaba ngePentekoste laka-33. Kusukela ngesikhatheso uJehova wakwenza kwakhanya ukuthi uJesu nabafundi bakhe bababantu bakhe. Nje-ke, isiphorofido esikuDanyela 11 sikhuluma ngabafundi bakaJesu ingasi isitjhaba sakwa-Israyeli. (IzE. 2:1-4; Rom. 9:6-8; Gal. 6:15, 16) Yeke aborhulumende bebamakhosi wangetlhagwini newangesewula ngeenkhathi ezihlukeneko. Nanyana kunjalo aborhulumendaba kunezinto ezifanako abazenzako. Kokuthoma, amakhosi amabili la abuse lapho bekuhlala khona abantu abanengi bakaZimu begodu abahlunguphaza. Kwesibili, indlela ebebaphatha ngayo abantu bakaZimu yatjengisa ukuthi bamhloyile uJehova. Kwesithathu, amakhosi amabili ayaphikisana abanga amandla wokubusa.

5. Kghani beyikhona ikosi yangetlhagwini neyangesewula hlangana neminyaka eli-100 ukuya ku-1870? Hlathulula.

5 Ngemva kweminyaka eli-100 amaKrestu wamala angena ebandleni lobuKrestu. Afihla amaqiniso asekelwe eBhayibhelini athoma ukufundisa iimfundiso ezimamala. Hlangana neminyaka yabo-1801 ukuya ku-1900, bekunganasiqhema sabantu bakaZimu ephasini. AmaKrestu wamala anda njengekhula elisesimini, ngebanga lalokho kwaba budisi ukuhlukanisa ukuthi ngimaphi amaKrestu weqiniso. (Mat. 13:36-43) Kusiza ngani ukwazi lokho? Ukwazi lokho bekutjengisa ukuthi ikosi yangetlhagwini nekosi yangesewula akusimakhosi namkha aborhulumende ebebabusa hlangana neminyaka eli-100 ukuya ku-1870. Bekunganasiqhema esihleliweko sabantu bakaZimu ebebangasihlasela. * Nanyana kunjalo, ngemva kweminyaka yabo-1870 bekungenzeka ukuthi ikosi yangetlhagwini nekosi yangesewula zibonakale godu. Sikwazi njani lokho?

6. Abantu bakaZimu bathoma nini ukuhlangana godu babe siqhema? Hlathulula.

6 Kusukela ngo-1870 ukuya phambili abantu bakaZimu bathoma ukuba siqhenyana esincani. Kungomnyaka loyo lapho umfowethu uCharles T. Russell nabanye bathoma khona iklasi leBhayibheli. UMfowethu uRussell nesiqhema sakhe bamemezela umlayezo ‘owalungisa indlela phambi kwabo’ ngaphambi kokuhlonywa komBuso kaMesiya. (Mal. 3:1) Kwabuya godu kwaba nesiqhema sabantu abalotjha uJehova ngendlela ayamukelako. Inga-kghani ngesikhatheso bekunababusi ababanomthelela eencekwini zakaZimu? Akhesibone.

NGUBANI IKOSI YESEWULA?

7. Ngimuphi umbuso ebewuyikosi yesewula nakuzakuthoma iPi yePhasi yokuThoma?

7 Ngo-1870, iBritain yaba mbuso ophakeme ukudlula yoke nonamabutho wamasotja anamandla khulu. Umbuso lo bewuqaleka uliphondo elincani elahlula amanye amathathu, amaphondo amathathu ahlulwako la bekuyiFrance, iSpain neNetherlands. (Dan. 7:7, 8) Yajamelela ikosi yesewula bekwathoma iPi yePhasi yokuThoma. Ngesikhatheso i-United States of America yaba namandla kwezomnotho begodu yaba nobuhlobo neBritain.

8. Ngubani obekayikosi yesewula phakathi nesikhathi sokuphela?

8 Hlangana nePi yePhasi yokuThoma, i-United States neBritain zabambisana epini zaba mbuso onamandla. Ngesikhatheso, iBritain neenarha ezibambisene nayo zabizwa ngokuthi yi-Anglo-American World Power. Njengombana uDanyela abikezela, ikosi le ‘beyinebutho elikhulu namandla amakhulu.’ (Dan. 11:25) Phakathi nesikhathi sokuphela, i-Anglo-American World Power nabasekeli bayo yabayikosi yesewula. * Alo ngubani othethe isikhundla sekosi yetlhagwini?

IKOSI YETLHAGWINI IYAVELA GODU

9. Yabuye yavela nini ikosi yetlhagwini begodu uDanyela 11:25 wazaliseka njani?

9 Ngo-1871, uRussell nabantu asebenzisana nabo bahlela ukwenza isifundo seBhayibheli, ikosi yetlhagwini yavela godu. U-Otto von Bismarck wahlanganisa iindawo ezimbalwa, zaba namandla zabizwa ngokuthi mBuso weGermany. IKosi yePrussian uWilhelm I waba mbusi wokuthoma begodu wajamisa uBismarck bona abemdosi phambili. * Ngemva kokuthi kudlule iminyaka eminengi, iGermany yabusa iinarha ze-Africa nezePacific Ocean, yaba namandla amanengi adlula weBritain. (Funda uDanyela 11:25.) UmBuso weGermany wahlanganisa ibutho elikhulu elinamandla njengeleBritain. Ngepi yephasi yokuthoma, iGermany yasebenzisa ibutho layo bona ilwe namanabayo.

10. UDanyela 11:25b, 26 wazaliseka njani?

10 UDanyela wabuye wabikezela ngezinto ebezizokwenzeka eGermany nemabuthweni ewahlelileko. Isiphorofidwesi sithi ikosi yangetlhagwini “angekhe yaphumelela.” Kubayini? ‘Ngombana kuzabe kunezungu lokujamelana nayo elenziwe ngitjho nangilabo abadla nayo ukudla kwesigodlweni.’ (Dan. 11:25b, 26a) Ngemihla kaDanyela, abantu ebebadla ‘ukudla ebekudliwa yikosi’ kuhlanganise neenkhulu zekosini ezenza ‘imisebenzi yekosi.’ (Dan. 1:5) Isiphorofidwesi siqalisele kubani? Siqalisele ebantwini abanamandla embusweni weGermany, iinkhulu kuhlanganise neenkhulu zamabutho ezisebenzelana eduze nekosi, ngebanga lesenzo sabantwaba, ikosi yalahlekelwa mamandlayo, kwathomiswa umbuso omutjha eGermany. * Isiphorofidwesi asikhulumi ngokuwa kombuso kwaphela kodwana siveza nomphumela wepi nekosi yesewula. Nasikhuluma ngekosi yetlhagwini sithi, “nebutho layo lizakukhukhulwa. Abanengi abalimeleko bawe epini.” (Dan. 11:26b) Ngepi yephasi yokuthoma, kwenzeka njengombana kwabikezelwa, amabutho weGermany ‘akhukhulwa’ begodu abanengi “bawa epini.” Kwahlongakala abantu abanengi khulu epini leyo ukudlula zoke izipi ekhezaba khona.

11. Khuyini okwenziwa yikosi yetlhagwini nekosi yesewula?

11 Nakahlathulula izenzakalo ezidosela ePini yePhasi yokuThoma, uDanyela 11:27, 28 uthi ikosi yetlhagwini nekosi yesewula ‘azakuhlala ndawonye etafuleni, azakutjelana amala.’ Ibuye godu ithi ikosi yetlhagwini izokubuthelela “nomnotho omkhulu.” Ngikho lokho okwenzeka. IGermany neBritain bakhuluma bona bafuna ukuthula, kodwana lokho bekungasiliqiniso ngebanga lepi eyaba khona ngo-1914. Ngemva kweminyaka ethileko, ngaphambi kwepi yango-1914, iGermany beyinomnotho omnengi begodu bekuyinarha yesibili enzinzileko ephasini loke. UDanyela 11:29 nengcenye yokuthoma, kuvesi 30 wazaliseka ngesikhathi iGermany ilwa nekosi yesewula begodu yahlulwa.

AMAKHOSI ALWA NABANTU BAKAZIMU

12. Ngepi yephasi yokuthoma, khuyini eyenziwa yikosi yetlhagwini nekosi yesewula?

12 Kusukela ngo-1914 ukuya phambili amakhosi amabili la aragela phambili alwa wodwa begodu alwa nabantu bakaZimu. Ngokwesibonelo ngepi yephasi yokuthoma, umbuso weGermany neweBritain wahlunguphaza abantu bakaZimu ebebangafuni ukuya epini. Urhulumende we-U.S. bewubafaka emajele abantu ebebadosa phambili umsebenzi wokutjhumayela. Ukuhlunguphazwokho kwazalisekisa isiphorofido esikusAmbulo 11:7-10.

13. Ngeminyaka yabo-1930 nahlangana nepi yephasi yesibili, yini eyenziwa yikosi yetlhagwini?

13 Ngo-1930, khulukhulu ngesikhathi sepi yephasi yesibili, ikosi yetlhagwini yahlasela abantu bakaZimu, akhenge ibazwele nakancani. Isiqhema samaNazi sabusa iGermany, uHitler nabalandeli bakhe bajamisa umsebenzi wabantu bakaZimu. Abaphikisaba babulala amakhulu wabantu bakaZimu kwathi abaziingidi bathunyelwa emakampeni wokuhlunguphazwa. Izenzakalwezo zabikezelwa nguDanyela. Ikosi yetlhagwini yaphumelela ‘ekusilaphazeni ithempeli’ begodu ‘yaphelisa umhlabelo wokutjhiswa’ lokho yakwenza ngokuqeda ikululeko yabantu bakaZimu yokudumisa ibizo lakhe tjhatjhalazi. (Dan. 11:30b, 31a) Umdosiphambili wehlangano le, uHitler wabe wafunga wathi uzobabulala boke abantu bakaZimu eGermany.

KUVELA IKOSI ETJA YETLHAGWINI

14. Ngubani owaba yikosi yetlhagwini ngemva kwepi yephasi yesibili? Hlathulula.

14 Ngemva kwepi yephasi yesibili, urhulumende weSoviet Union walawula iindawo ezinengi zeGermany begodu waba yikosi yetlhagwini. Njengebutho lamaNazi ebelinelunya, iSoviet Union beyingafuni abantu abazokuraga nokulotjha uZimu weqiniso bangayilaleli imithetho yombuso.

15. Ngemva kwePi yePhasi yesiBili, ikosi yetlhagwini yenzani?

15 Ngemva kwePi yePhasi yesiBili, ikosi etja yetlhagwini iSoviet Union nabasekeli bayo bathoma ijima lokulwisana nabantu bakaZimu. Ngokuvumelana nesiphorofido esikusAmbulo 12:15-17 ikosi le yajamisa umsebenzi wokutjhumayela begodu yathumba neenkulungwana zabantu bakaJehova. Kuhlekuhle, hlangana namalanga wokuphela ikosi yetlhagwini le yakhafula amanzi “anjengomlambo” wetjhutjhiso lokuvimbela umsebenzi wabantu bakaZimu, nokho itjhutjhiswelo akhenge liphumelele. *

16. Umbuso weSoviet Union wawuzalisekisa njani umtlolo kaDanyela 11:37-39?

16 Funda uDanyela 11:37-39. Isiphorofidwesi sazaliseka ngokuthi ikosi yetlhagwini ‘ingahloniphi abozinyana baboyisemkhulu bayo.’ Yakwenza njani lokho? Umnqopho weSoviet Union bekukuqeda zekolo, yeke yalinga ukuqeda amandla weenhlangano zekolo. Bona uphumelelise umnqopho lo, umbuso weSoviet Union besele ukhuphe umthetho wokobana eenkolweni kufundiswe abantu bona uZimu akakho, lokho yakwenza ngo-1918. Ikosi yetlhagwini le ‘yamhlonipha njani uzinyana wobuphephelo?’ ISoviet Union yakhupha iimali ezinengi yakha iinkhali zepi yenza neenkulungwana zeenkhali ezibulalako bona iqinise amandlayo. Ikosi yetlhagwini nekosi yesewula zaba namandla amanengi bona zingabulala iingidi zabantu.

ISENZO SOKUBAMBISANA ESINGAKAJAYELEKI

17. Siyini “isinyenyiso esibhubhisako”?

17 Ikosi yetlhagwini yasekela ikosi yesewula entweni eyodwa ebeyiqakathekile kiwo womabili amakhosi la, ajamisa “isinyenyiso esibhubhisako.” (Dan. 11:31) ‘Isinyenyisweso’ bekumBuso weenTjhaba eziBumbeneko.

18. Kubayini umBuso weenTjhaba eziBumbeneko uhlathululwa ngokuthi “sinyenyiso”?

18 Ihlangano yomBuso weenTjhaba eziBumbeneko ihlathululwa ngokuthi “isinyenyiso” ngombana ithi ingenza into engenziwa mBuso kaZimu kwaphela, ukuletha ukuthula ephasini. Isiphorofido sithi into enyenyisako le ibangela ‘imbubhiso’ ngombana ihlangano yeentjhaba ezibumbeneko izokudlala indima ekulu ekuhlaseleni ikolo yamanga. Qala itjhadi elithi: “Amakhosi amabili Aphikisanako Esikhathini Sokuphela.”

KUBAYINI SITLHOGA UKUWAZI UMLANDO LO?

19-20. (a) Kubayini sitlhoga ukwazi umlando? (b) Ngimuphi umbuzo esizowuphendula esihlokweni esilandelako?

19 Sitlhoga ukuwazi umlando lo ngombana lokho kuzokutjengisa ukuthi kusukela emnyakeni yabo-1870 ukuya ekuthomeni kwabo-1990, isiphorofido sakaDanyela esimalungana nekosi yetlhagwini nekosi yesewula sizalisekile. Yeke, singaba nethemba lokuthi ingcenye eseleko yesiphorofido izokuzaliseka.

20 Ngo-1991, iSoviet Union yawa. Ngubani ikosi yetlhagwini namhlanjesi? Isihloko esilandelako sizowuphendula umbuzo lo.

INGOMA 128 Bambelelani Bekube Sekupheleni

^ isig. 5 Siyabubona ubufakazi bokuzaliseka kwesiphorofido sakaDanyela esikhuluma ‘ngekosi yangetlhagwini’ ‘nekosi yangesewula.’ Khuyini esenza siqiniseke? Kubayini kufuze sisizwisise kuhle isiphorofidwesi?

^ isig. 5 Angekhe sisatjho ukuthi umbuso wamaRoma wango-270 kuya ku-275 “bewuyikosi yangetlhagwini” namkha indlovukazi uZenobia wangomnyaka ka-267-272 C.E. “Bekayikosi yangesewula” ngombana ngesikhatheso besingekho isiqhema sabantu ebebalotjha uJehova ngendlela ayamukelako. Ukwazisokhu kufumaneka esahlukweni-13 no-14 sencwadi ethi-Sinake Isiprofetho SikaDaniyeli!

^ isig. 9 Ngo-1890, ikosi yeGermany uWilhelm II wathathela uBismarck amandla wokubusa.

^ isig. 10 Benza izinto ezinengi ezabangela bona umbuso uphelelwe mamandla begodu uwe. Ngokwesibonelo, balisa ukusiza ikosi, baveza iimfihlo ezimayelana nezipi nezinye izinto, bakatelela ikosi bona ilise ukubusa.

^ isig. 15 Njengombana kutjengiswe kuDanyela 11:34 ikosi yetlhagwini yalisa ukutjhutjhisa amaKrestu isikhatjhana. Lokho kwenzeka nakuzakuwa iSoviet Union ngo-1991.