Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-22

Thokoza Ngezipho ZakaJehova Ezingabonakaliko

Thokoza Ngezipho ZakaJehova Ezingabonakaliko

‘Dzimelelisa amehlo . . . ezintweni ezingabonwako. Ngombana izinto ezibonwako ngezesikhatjhana, kodwana izinto ezingabonwako zingezingapheliko.’—2 KOR. 4:18.

INGOMA 45 Angizindle NgoZimu Ehliziywenami

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. UJesu wathini nakakhuluma ngezipho zezulwini?

AKUSIZO zoke izipho esingakghona ukuzibona ngamehlo. Kuhlekuhle izipho ezikulu ngezingabonakaliko. ETjumayelwenakhe yeNtabeni, uJesu wakhuluma ngezipho zezulwini njengezipho ezingcono khulu ukudlula imali namkha ubunjinga. Wangezelela wathi: “Ngombana lapho umnothwakho ukhona, kulapho nehliziywakho izokuba khona.” (Mat. 6:19-21) Nasiqala into ethileko njengeligugu, sizoyifuna ngamandla besiyifumane. Sizibekela “umnotho ezulwini” ngokuthi sizakhele ubuhlobo obuhle noZimu. Izipho uJesu akhuluma ngazwezi angeze zaphela namkha zetjiwe.

2. (a) Ngokomtlolo wesi-2 kwebeKorinte 4:17, 18 uPowula usikhuthaza bona sidzimelele kuphi? (b) Sizokufunda ngani esihlokwenesi?

2 Umpostoli uPowula usikhuthaza bona “sidzimelelise amehlwethu . . . ezintweni ezingabonwako.” (Funda yesi-2 kwebeKorinte 4:17, 18.) Izinto ezingabonakalikwezi zihlanganisa iimbusiso nezinto ezihle esizozifumana ephasini elitjha lakaZimu. Esihlokwenesi sizokufunda ngezipho ezine ezingabonakaliko esingazuza kizo ubuhlobo bethu noZimu, isipho sokuthandaza, isizo esilifumana emmoyeni ocwengileko kuhlanganise nesizo esilifumana kuJehova, uJesu neengilozi nasisesimini. Sizokufunda nangokuthi singatjengisa njani ukuthi siyamthokoza uJehova ngokusipha iziphwezi.

UKUBA MNGANI KAJEHOVA

3. Siyini isipho esihle khulu esingabonakaliko begodu khuyini eyenza sibe naso?

3 Isipho esihle khulu esingabonakaliko, ubungani esinabo noJehova uZimu. (Rhu. 25:14) Kwenzeka njani ukuthi uZimu abemngani wabantu abanesono kodwana yena ahlale acwengekile? Lokho kwenzeka ngombana isihlengo sakaJesu ‘sisusa isono sephasi.’ (Jwa. 1:29) UJehova bekazi ukuthi umnqophwakhe wokulethela abantu uMsindisi uzokuphumelela. Kungebangelo uZimu wabamngani wabantu abaphila ngaphambi kokufa kwakaKrestu.—Rom. 3:25.

4. Sinikela iimbonelo zamaKrestu amathathu wekadeni ababangani bakaZimu.

4 Akhesicoce ngamaKrestu wekadeni ababangani bakaZimu. U-Abrahama yindoda eyatjengisa ukukholwa okuqinileko. Ngemva kweminyaka eyi-1000 u-Abrahama ahlongakala, uJehova wambiza ngokuthi “mnganami.” (Isa. 41:8) Yeke ngitjho nanyana bangafa, uJehova angekhe abalibale. U-Abrahama usaphila emkhumbulweni kaJehova. (Luk. 20:37, 38) Esinye isibonelo ngesakaJobho. Ngesikhathi iingilozi zihlangene ezulwini, uJehova wakhuluma ngokuzikhakhazisa ngoJobho. UJehova wambiza ngokuthi, “uyindoda emsulwa neqotho, ngokwesaba uZimu ubalekela ubumbi.” (Job. 1:6-8) UJehova wazizwa njani ngoDanyela, owalotjha uZimu ngokuthembeka enarheni yabantu abangamlotjhiko uJehova iminyaka ekungenzeka ibema-80? Iinkhathi ezintathu, iingilozi zaqinisekisa indoda ebesele iluphala le ukuthi ‘imumuntu othandwa khulu’ nguZimu. (Dan. 9:23; 10:11, 19) Nathi singaqiniseka ngokuthi uJehova ulindele ilanga azokuvusa ngalo abangani bakhe abathandekako abahlongakeleko.—Job. 14:15.

Singatjengisa ngaziphi iindlela ukuthi siyawathanda amagugu angabonwako?(Funda isigaba 5) *

5. Khuyini etlhogekako nasizakuba nobuhlobo obuhle noJehova?

5 Bangakhi namhlanjesi abantu abanesono abanobuhlobo obuhle noJehova? Baziingidi. Lokho sikwazi ngombana inengi lamadoda, abomma nabantwana ephasini loke baziphatha ngendlela etjengisa ukuthi babangani bakaZimu. UJehova mngani “nabaqotho.” (IzA. 3:32) Ubunganobu benzeka ngelungiselelo lesihlengo sakaJesu. Ngebanga lesihlengo, uJehova usivumele bona sizinikele kuye begodu sibhajadiswe. Nasithatha amagadango aqakathekileko la, sizihlanganisa neenkulungwana zamaKrestu azinikeleko begodu abhajadiswa athabela ‘ubungani’ noMuntu omkhulu ephasini loke.

6. Singatjengisa njani ukuthi kuqakathekile ukuba bangani bakaZimu?

6 Singatjengisa njani ukuthi kuqakathekile ukuba bangani bakaZimu? Kufuze silingise isibonelo saka-Abrahama nesakaJobho, bona bathembeka kuZimu iminyaka engaphezu kwamakhulu, yeke nathi kufuze sihlale sithembekile kungakhathaliseki ukuthi sesilotjhe uJehova isikhathi eside kangangani ephasini elidala lakaSathaneli. Kufuze sifane noDanyela, sithande uZimu ukudlula ipilwethu. (Dan. 6:7, 10, 16, 22) NgoJehova, singakghodlhelela nanyana ngiziphi iintjhijilo esiqalana nazo, sihlale sitjhidelene naye.—Flp. 4:13.

ISIPHO SOKUTHANDAZA

7. (a) Ngokomtlolo wezAga 15:8, uJehova uyiqala njani imithandazwethu? (b) UJehova uyiphendula njani imithandazwethu?

7 Esinye isipho esingabonakaliko mthandazo. Abangani abatjhideleneko bayakuthanda ukuthululelana iimfuba. NoJehova ufuna senze okufanako kuye. UJehova ukhuluma nathi ngeliZwi lakhe, usitjela akucabangako nemizwakhe. Thina sikhuluma naye ngokuthandaza simtjele esikucabangako nendlela esizizwa ngayo. Kuyamthabisa uJehova ukusizwa sithandaza sikhuluma naye. (Funda izAga 15:8.) NjengoMngani onethando, uJehova akagcini ngokuphendula imithandazwethu kwaphela kodwana uyayiphendula. Ngezinye iinkhathi uphendula msinyana. Ngezinye iinkhathi kungafuze siphikelele sithandaze ngendaba esitshwenyako. Nanyana kunjalo, kufuze siqiniseke ngokuthi umthandazwethu uzokuphenduleka ngesikhathi esifaneleko. Iye, khona indlela uJehova asiphendula ngayo kungenzeka ingabi ngileyo esiyilindeleko. Ngokwesibonelo, kunokususa ubudisi esiqalene nabo, kungenzeka asinikele ukuhlakanipha namandla ‘wokukghodlhelela.’—1 Kor. 10:13.

(Funda isigaba 8) *

8. Singatjengisa njani ukuthi siyathaba ngesipho somthandazo?

8 Singatjengisa njani ukuthi siyasithabela isipho esihle sokuthandaza? Lokho singakwenza ngokulalela uJehova nakasinqophisako begodu ‘sithandaze qobe.’ (1 Thes. 5:17) UJehova akasikateleli bona sithandaze. Kunalokho, uhlonipha ilungelo esinalo lokuzikhethela, ngikho athi kithi ‘sikhuthale emthandazweni.’ (Rom. 12:12) Singatjengisa ukuthi siyakuthabela lokho ngokuthi sithandaze kanengi ngendlela esingakghona ngayo qobe. Nasithandazako kufuze sithokoze uJehova begodu simdumise.—Rhu. 145:2, 3.

9. Khuyini eyatjhiwo ngomunye umfowethu malungana nomthandazo begodu wena uzizwa njani ngomthandazo?

9 Nakusolo kudlula isikhathi silotjha uJehova, sibona indlela aphendula ngayo imithandazwethu, lokho kwenza sithokoze khulu ngokuba nelungelo lokuthandaza. Ngokwesibonelo, uChris umfowethu olotjhe uJehova isikhathi esizeleko iminyaka ema-47, uthi: “Kuyangithabisa ukuvuka ekuseni bona ngithandaze ngikhulume noJehova. Kuthabisa tle ukukhuluma noJehova ilanga nalisaphumako begodu koke kusesekuhle! Lokhu kungenza ngimthokoze uJehova ngazo zoke izipho anginikele zona kuhlanganise nomthandazo. Nasele ayokulala kumthabisa kwamambala ukuthandaza ngonembeza ohlwengekileko.”

ISIPHO SOMMOYA OCWENGILEKO

10. Kubayini kufuze siwuthabele ummoya ocwengileko kaZimu?

10 Ummoya kaZimu ocwengileko ungesinye isipho esingabonakaliko ekufuze sisithabele. UJesu wasikhuthaza bona siragele phambili sithandaze sibawe ummoya ocwengileko. (Luk. 11:9, 13) UJehova usebenzisa ummoya ocwengileko bona usinikele “amandla angaphezu kajayelekileko.” (2 Kor. 4:7; IzE. 1:8) Ummoya ocwengileko ungasisiza sikghodlhelele nanyana ngiziphi iintjhijilo esingaqalana nazo.

(Funda isigaba 11) *

11. Ummoya ocwengileko ungasisiza njani?

11 Ummoya ocwengileko ungasisiza sizenze kuhle izabelo zethu esizifumana esifundweni nemihlanganweni. Ummoya kaZimu ungathuthukisa amakghono esele sinawo begodu usisize sikghone ukuzenza kuhle izabelo zethu zobuKrestu. Mumoya ocwengileko kaZimu kwaphela ongasilethela imiphumela emihle.

12. Ngokomtlolo wamaRhubo 139:23, 24, ummoya ocwengileko ungasisiza bona senzeni?

12 Enye indlela esitjengisa ngayo ukuthi siyawuthabela ummoya kaZimu kukobana sithandaze sibawe uJehova asihlole sibone ukuthi asinazo na iimfiso ezimbi eenhliziyweni zethu. (Funda iRhubo 139:23, 24.) Nawuthandazela izinto ezifana nalezi, uJehova uzokusebenzisa ummoyakhe ocwengileko bona ukusize ubone iimfiso zehliziywakho. Nasifumana bona sinemicabango namkha iimfiso ezimbi, kufuze sithandazele ummoya kaZimu usinikele amandla wokulwisana nalokho. Nasenza njalo, uJehova uzokubona ukuthi asifuni ukwenza izinto ezimbi ezizomenza alise ukusisiza ngommoyakhe ocwengileko.—Efe. 4:30.

13. Khuyini engasenza siwuthabele ummoya ocwengileko?

13 Nasicabanga ngalokho okwenziwa mumoya ocwengileko esikhathini sethu, lokho kuzosenza siwuthabele. Ngaphambi kobana uJesu akhuphukele ezulwini watjela abafundi bakhe, wathi: “Nizokufumana amandla lokha ummoya ocwengileko nawufika kini, nizokuba bofakazi bami . . . neendaweni ezikude khulu zephasi.” (IzE. 1:8) Lokhu ngikho okwenzekako namhlanjesi. Ummoya ocwengileko usekela abantu bakaJehova abaziingidi ezibunane nesiquntu ezivela ephasini loke. Ngaphezu kwalokho, njengombana sibabantu bakaZimu, siyihlangano ebumbeneko yabafowethu nabodade ngombana ummoya kaZimu usisiza sikghone ukulwela ukuba nobuntu obuhle njengethando, ithabo, ukuthula, ukubekezela, umusa, ubuhle ukukholwa nokuzibamba. Ubuntobu ‘buziinthelo zommoya.’ (Gal. 5:22, 23) Kwamambala, ummoya ocwengileko usisipho esihle tle!

UKUSEKELWA NGUJEHOVA NASITJHUMAYELAKO

14. Ngikuphi ukusekelwa okungabonakaliko esikufumana nasitjhumayelako?

14 Sinesipho esihle esingabonakaliko ‘sokusebenza’ noJehova nengcenye yehlanganwakhe yezulwini. (2 Kor. 6:1) Lokho sikwenza nasiba nengcenye emsebenzini wokwenza abafundi. UPowula wathi yena nalabo ababa nengcenye emsebenzini lo: “Basebenza noZimu.” (1 Kor. 3:9) Nasiba nengcenye emsebenzini wobuKrestu wokutjhumayela, sisebenza noJesu. Khumbula bona ngemva kokutjela abafundi bakhe ukuthi bakhambe ‘bayokwenza abantu bazo zoke iintjhaba babe bafundi,’ uJesu wabuye wathi: “Nginani.” (Mat. 28:19, 20) Kuthiwani ngeengilozi? Kuyasithabisa ukunqotjhiswa ziingilozi njengombana ‘simemezela iindaba . . . kilabo abahlala ephasini’!—IsAm. 14:6.

15. Sinikela isibonelo seBhayibheli esitjengisa ukuthi uJehova udlala indima eqakathekileko nasitjhumayelako.

15 Khuyini esikghona ukuyenza ngesekelo uJehova asinikela lona? Njengombana sitjala umlayezo womBuso nje, enye imbewu iwela eenhliziyweni ezilungileko bese iyakhula. (Mat. 13:18, 23) Ngubani owenza bona imbewu le ikhule? UJesu wathi akakho umuntu ongaba mlandelakhe ngaphandle kokuthi “uBaba . . . amdosa.” (Jwa. 6:44) IBhayibheli lisinikela isibonelo ngendaba le. Khumbula ngesikhathi uPowula atjhumayeza abomma abathileko ngaphandle kwedorobho leFilipi. Tjheja lokho okutjhiwo iBhayibheli ngomunye wabomma labo, ibizo lakhe elinguLidiya: “UJehova wavula ihliziywakhe bona alalelisise izinto uPowula ebekazitjho.” (IzE. 16:13-15) Kuneengidi zabanye ezifana noLidiya uJehova azidosileko.

16. Ngubani ekufuze simthokoze nasiphumelelako emsebenzini wokutjhumayela?

16 Kuhlekuhle ngubani okufuze simthokoze nasiphumelelako emsebenzini wokutjhumayela? UPowula wawuphendula umbuzo lo nakatlolela ibandla lamaKrestu weKorinte amezwi naka: “Mina ngatjala, u-Apholo wathelelela, kodwana uZimu wakhulisa, kangangobana otjalako naloyo othelelelako abasililitho, kodwana uZimu okhulisako nguye olilitho.” (1 Kor. 3:6, 7) NjengoPowula, kufuze ngasosoke isikhathi sithokoze uZimu ngepumelelo esiyifumanako nasitjhumayelako.

17. Singatjengisa njani ukuthi siyakuthabela ‘ukusebenza’ noZimu, uKrestu neengilozi?

17 Singatjengisa njani ukuthi siyakuthabela ‘ukusebenza’ noZimu, uKrestu neengilozi? Singatjengisa ngokukhuthalela ukufuna amathuba wokutjela abanye iindaba ezimnandi. Zinengi iindlela esingakwenza ngazo lokhu, njengokutjhumayela “tjhatjhalazi nendlini ngendlu.” (IzE. 20:20) Inengi liyakuthabela ukutjhumayela okungakahlelwa. Nabahlangana nomuntu, bayamlotjhisa bamomotheke begodu balinge ukucoca naye. Nangabe umuntu loyo uyakuthabela ukucoca, ngokuhlakanipha balinga ukukhuluma nanye ngeendaba ezimnandi zomBuso.

(Funda isigaba 18) *

18-19. (a) Silithelelela njani iqiniso? (b) Yitjho isibonelo sesenzakalo lapho uJehova asiza khona umfundi weBhayibheli.

18 Njengabantu ‘abasebenza noZimu,’ akukafuzi sigcine ngokutjala imbewu kwaphela kodwana kufuze siyithelelele. Umuntu nakakuthabeleko ukucoca, kufuze senze koke okusemandlenethu bona sibuyele emntwini loyo namkha nasingakghoniko, senze indlela yokobana abanye babuyele kuye ngomnqopho wokuragela phambili bafunda naye iBhayibheli. Njengombana isifundo siragela phambili, kuyasithabisa ukubona uJehova asiza umuntu esifunda naye atjhugulula indlela acabanga nazizwa ngayo.

19 Akhesicoce ngoRaphalalani weSewula Afrika oyinyanga yesintu. Wakuthanda akufunda eBhayibhelini. Kodwana kwaba budisi kuye ukwamukela lokho okutjhiwo liBhayibheli malungana nokukhuluma nabahlongakeleko. (Dut. 18:10-12) Kancanikancani, wavumela uZimu bona abumbe indlelakhe yokucabanga. Ngokukhamba kwesikhathi walisa ukuba yinyanga ngitjho nanyana bekumsebenzi aziphilisa ngawo. Njengombana sele aneminyaka ema-60, uRaphalalani uthi: “Ngiyabathokoza aboFakazi bakaJehova ngokungisiza ngeendlela ezinengi, kuhlanganise nokungisiza ngifumane umsebenzi. Ngaphezu kwakho koke ngithokoza uJehova ngokungisiza ngitjhugulule ukuphila kwami, sikhuluma nje sele ngibhajadisiwe begodu nginesandla emsebenzini wokutjhumayela.”

20. Khuyini ozimisele ukuyenza?

20 Esihlokwenesi sicoce ngezipho ezine ezingabonakaliko. Sokuthoma nesikhulu kizo zoke kukuba mngani kaJehova omkhulu. Nasitjhidelana noJehova sivulekelwa ngezinye izipho, ukuthandaza kuJehova, ukufumana isizo lommoya ocwengileko, ukusebenza noJehova nehlanganwakhe esephasini. Kwanga singazimisela ukwandisa indlela esithanda ngayo izipho ezingabonakalikwezi. Kufuze siragele phambili sithokoza uJehova ngokuthi abeMnganethu othembeke kangaka.

INGOMA 145 UZimu Usithembisa Ipharadesi

^ isig. 5 Esihlokweni esidlulileko sifunde ngezipho ezimbalwa ezivela kuZimu esikghona ukuzibona. Yeke esihlokwenesi sizokufunda ngezipho esingakghoni ukuzibona ngamehlo, sifunde nangokuthi singatjengisa njani ukuthi siyamthokoza uJehova ngeziphwezi. Isihlokwesi sizokuqinisa ithando esinalo ngoJehova uZimu, uMthombo weziphwezi.

^ isig. 58 PICTURE DESCRIPTION: (1) Udadwethu uqale indalo begodu ucabanga ngokutjhidelana kwakhe noJehova.

^ isig. 60 PICTURE DESCRIPTION: (2) Udade lo njenganje ubawa uJehova bona amuphe amandla.

^ isig. 62 PICTURE DESCRIPTION: (3) Ummoya ocwengileko umsiza bona abe nesibindi, atjhumayele iindaba ezimnandi ngokungakahlelwa.

^ isig. 64 PICTURE DESCRIPTION: (4) Udade uraga isifundo seBhayibheli nomuntu amtjhumayeze ngokungakahlelwa. Udadwethu uraga nomsebenzi wokutjhumayela nokwenza abafundi, usekelwa ziingilozi.