Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-21

Uyazithabela Na Izipho UJehova Akuphe Zona?

Uyazithabela Na Izipho UJehova Akuphe Zona?

“Wena Somnini Zimami, akakho ongafaniswa nawe: Uzandisile iimangaliso nemizindlwakho ngathi.”—RHU. 40:5.

INGOMA 5 Imisebenzi KaZimu Iyikarisomraro!

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Ngokomtlolo wamaRhubo 40:6 ngiziphi izipho uJehova asiphe zona begodu kubayini sizokucoca ngazo?

UJEHOVA nguZimu onesandla esivulekileko. Cabanga ngezipho asiphe zona: Iphasi okulikhaya lethu eliphuma phambili, ingqondo esebenza ngendlela esimangaliso, neBhayibheli okuliliZwi lakhe eliligugu. Ngezipho ezintathwezi uJehova usinikele indawo yokuhlala, wasenza sakghona ukucabanga nokukhulumisana begodu uphendula imibuzo eqakatheke khulu esinayo.—Funda iRhubo 40:6.

2 Esihlokwenesi sizokucoca ngezipho ezintathwezi. Nasizipha isikhathi sokuzindla ngazo, lokho kuzosenza sibe nesifiso esinamandla sokuthabisa uMbumbethu uJehova. (IsAm. 4:11) Sizokulungela nokusiza abadurhiswe yifundiso yamanga yokuziphendukela kwemvelo.

IPHASI ELIPHUMA PHAMBILI

3. Kubayini iphasi lihlukile?

3 Ukuhlakanipha kwakaZimu kubonakala kuhle endleleni adale ngayo ikhaya lethu, iphasi. (Rom. 1:20; Heb. 3:4) Kunamanye amaplanethi abhoda iphasi, kodwana iphasi lona lihlukile ngombana linazo zoke izinto ezenza abantu bakghone ukuphila kilo.

4. Kubayini singathi iphasi lingcono khulu ukudlula indlu elodlhelwe ekude nabantu?

4 Iphasi singalifanisa nendlu eyakhiwe kude nabantu beyalodlhelwa. Kodwana kunezinto ezihlukileko phakathi kwendlu eyakhiwe mumuntu nephasi elizele abantu. Ngokwesibonelo, abantu bebangaphila isikhathi esingangani nabebangahlala ngendlini eyakhiwe kude nabantu beyalodlhelwa begodu kungekho ongangena endlini namkha aphume, abantu abangendlini leyo kufuze bazitlhogomele ngezinto ezizobenza baragele phambili baphila begodu bakghone nokuphefumula ummoya ohlanzekileko. Bekuzokuba njani ngendlini leyo nabebangekhe balahle izinto abazisebenzisileko? Abantu bebazokufa. Ngokuhlukileko, iphasi likghona ukusekela iingidi zabantu neenlwana eziphila kilo. Lisinikela ummoya, ukudla kunye namanzi begodu akwenzeki bona izintwezi ziphele ephasini. Ngitjho nanyana izinto iphaseli esele lizisebenzisile, azilimorosi iphasi kunalokho lihlala lilihle. Kwenzeka njani lokho? UJehova wabumba iphaseli bona likghone ukutjhugulula izinto ezisebenzileko bona zikghone ukubuya zisebenze godu. Sizokucoca ngokuzombeleza kwamanzi nommoya bona kwenzeka njani.

5. Khuyini ukuzombeleza kommoyapilo begodu kufakazelani?

5 Ummoyapilo (i-oxygen) lihlobo lerhasi ephefunyulwa babantu nazo zoke izinto eziphilako. Kufumaneke ukuthi ngomnyaka munye zoke izinto eziphila ephasina zisebenzisa ummoyapilo ongaba mabhiliyoni wamakhilogremu bona ziphefumule. Izintwezi zikhupha ummoya odoswa ziintjalo (i-carbon dioxide). Nanyana kunjalo, izinto eziphilakwezi aziwuthathi woke ummoyapilo, lokho kwenza bona kuhlale kunommoya owaneleko ukudlula ummoya odoswa ziintjalo. Kubayini kunjalo? Kungombana uJehova wadala imihlobo ehlukahlukeneko yeentjalo ezingalinganiko ezidosa ummoya zikhuphe ummoyapilo. Ukuzombeleza kommoyapilo ngendlela le, kufakazela amezwi asencwadini yezEnzo 17:24, 25 athi: “UZimu . . . unikela boke abantu ukuphila nokuphefumula nazo zoke izinto.”

6. Khuyini ukuzombeleza kwamanzi begodu kutjengisani? (Qala ibhoksi elithi, “ UJehova Usiphe Umzombelezo Wamanzi.”)

6 Amanzi asephasini ngombana iphasi lisendaweni ekude ngesilinganiso esifaneleko ukusuka elangeni. Ngathana ilanga belitjhidele kancani ephasini woke amanzi bewazokutjha aphele ephasini. Ngathana ilanga belikude nephasi, amanzi bekazokuqina abelirhwaba lokho kwenze bona iphasi libe yibholo yerhwaba. Kodwana njengombana uJehova abeke iphasi endaweni efaneleko, ukuzombeleza kwamanzi kwenza bona zoke izinto ezisephasini zikghone ukuphila. Ilanga litjhisa amanzi aselwandle nephasini, lokho kwenza bona amanzi akhuphukele phezulu asitimu bese kwenzeka amafu. Qobe mnyaka ilanga litjhisa amanzi abesitimu epheze sibe ma-cu km azii-500 000 wamanzi. Amanzi la ahlala phezulu amalanga alitjhumi ngaphambi kobana abe lizulu namkha igabhogo. Amanzi la godu abuyela elwandle, ukuzombelezokhu kuyabuyelela. Ukuzombelezokhu kutjengisa ukuthi uJehova uhlakaniphile begodu unamandla.—Job. 36:27, 28; UMtj. 1:7.

7. Ngiziphi iindlela esingatjengisa ngazo bona siyasithabela isipho ekukhulunywa ngaso emtlolweni weRhubo 115:16?

7 Khuyini engasisiza silithande iphasi esihlala kilo kunye nazo zoke izinto ezikilo? (Funda iRhubo 115:16.) Enye indlela yokwenza lokho kuzindla ngezinto uJehova azenzileko. Lokho kuzosenza sithokoze uJehova qobe lilanga ngezinto ezihle asinikela zona. Sitjengisa ukuthi siyakuthokozela ukuphila ephasini ngokuhlwengisa iindawo esihlala kizo.

INDLELA UJEHOVA ENZE NGAYO INGQONDO

8. Kubayini sithi ubuqhopho butlanywe ngendlela emangalisako?

8 Ingqondo yakheke ngendlela emangalisako. Kusukela nawusesibelethweni sakammakho ubuqhopho bakho bebusolo bakheka. Lokho bekwenzeka ngokwehlelo begodu iinkulungwana zezakhi zobuqhopho bezisolo zihlangana umzuzu nomzuzu. Abarhubhululi bathi ubuqhopho bomuntu omdala bunezakhi ezikhethekileko ezilinganiselwa ku-100 bhiliyoni (Neurons). Izakhezi zibuthelelwe ndawonye zenza ubuqhopho obubudisi obuyi-1,5kg. Akhucabange ngezinto ezimbalwa ezikarisa khulu ezenziwa yingqondo.

9. Ngibuphi ubufakazi obukwenza uqiniseke ngokuthi ikghono lokukhuluma lisisipho esivela kuZimu?

9 Ikghono lethu lokukhuluma liyamangalisa. Akhuzibuze ngokwenzeka lokha umuntu nakakhulumako. Elinye nelinye igama olitjhoko ingqondwakho ithumela umlayezo emisipheni eli-100 yelimu, yomphimbo, yeendebe, yemihlathi neyesifuba. Nawuzakubiza igama ngendlela ezwakalako kufuze yoke imisipha isikinyeke ngendlela efaneleko. Umbiko owenziwa ngo-2019 kwaveza ukuthi, ngaphezu kwekghono lokukhuluma amasana akghona ukuzwa amagama ahlukahlukeneko. Umbiko lo waqinisekisa ubufakazi obukholelwa barhubhululi bokuthi, sibelethwa sinekghono lokuzwa nelokufunda amalimi ahlukahlukeneko. Kuyakhanya ukuthi ikghono lethu lokukhuluma lisisipho esivela kuZimu.—Eks. 4:11.

10. Singatjengisa njani ukuthi siyasithabela isipho sokukhuluma esisiphiwe nguZimu?

10 Indlela esingatjengisa ngayo ithabo esinalo ngekghono lokukhuluma kukuthi sihlathululele abantu ngalokho esikukholelwako ngoZimu, sihlathululele labo abakholelwa ekuziphendukeleni kwemvelo. (Rhu. 9:2; 1 Pit. 3:15) Abantu abathuthukisa ikolo le bangasenza sikholelwe ukuthi iphasi nakho koke okukilo kwazivelela. Singasebenzisa iBhayibheli namanye amaphuzu esele sicoce ngawo ukuvikela uBabethu wezulwini, sihlathululele abantu abafuna ukwazi iqiniso lokuthi kubayini siqiniseka ngokuthi uJehova uMbumbi wezulu nephasi.—Rhu. 102:26; Isa. 40:25, 26.

11. Ngiliphi ibanga elenza ingqondwethu imangalise?

11 Ikghono lethu lokukhumbula liyamangalisa. Esikhathini esidlulileko, umtloli othileko walinganisela ukuthi ingqondo yomuntu ikghona ukukhumbula imininingwana engazala iincwadi eziingidi ezima-20. Bekubenje kulinganiselwa ukuthi ingqondwethu ikghona ukukhumbula okungaphezu kwesilinganisweso. Ngebanga lengqondwethu, ngiliphi ikghono elikhethekileko esinalo?

12. Ikghona lokufunda ukuziphatha lisenza sihluke njani eenlwaneni?

12 Kizo zoke izinto eziphila ephasini, babantu kwaphela abanekghono lokufunda ukuziphatha ngokuthi bakhumbule bebahlaziye izinto ezenzeka esikhathini esidlulileko. Umphumela walokho kukuthi sikghona ukufunda iinkambiso ezingcono zokuphila sitjhugulule nendlela esicabanga nesiphila ngayo. (1 Kor. 6:9-11; Kol. 3:9, 10) Kuhlekuhle sikghona ukubandula abonembeza bethu bona bahlukanise okulungileko nokungakalungi. (Heb. 5:14) Singaba nethando, izwelo nomusa. Singakghona ukulingisa ubulungiswa bakaJehova.

13. Ngokuvumelana nomtlolo wamaRhubo 77:12, 13 kufuze sisiqale njani isipho sokukhumbula?

13 Indlela esitjengisa ngayo ukuthi siyasithabela isipho sokukhumbula, kuhlala sikhumbula zoke izinto uJehova asisize ngazo bewasiduduza esikhathini esidlulileko. Lokhu kuzosenza siqiniseke ngokuthi nesikhathini esizako uJehova uzosisiza. (Funda iRhubo 77:12, 13; 78:4, 7) Enye indlela kukhumbula izinto ezihle abantu abasenzela zona nokubathokoza ngezinto ezihle abasenzela zona. Abarhubhululi bafumene ukuthi abantu abahlala bathabile ngokujayelekileko kubababantu abathokozako. Kuhle godu ukulingisa uJehova ngokuthi sikhethe ukukhohlwa ezinye zezinto njengaye. Ngokwesibonelo, uJehova unomkhumbulo omuhle khulu, kodwana nasiphendukako ukhetha ukukhohlwa begodu asilibalele imitjhapho yethu. (Rhu. 25:7; 130:3, 4) Ufuna nathi senze okufanako abanye nabasibawa bona sibalibalele ngemitjhapho abayenzileko namkha ngobuhlungu abasizwise bona.—Mat. 6:14; Luk. 17:3, 4.

Sitjengisa ukuthi siyathokoza ngesipho sengqondo ngokuyisebenzisela ukudumisa uJehova (Qala isigaba 14) *

14. Singatjengisa njani ukuthi siyasithabela isipho sokukhumbula?

14 Ngokusebenzisa isipho esihle sengqondo bona sidumise uJehova sizabe sitjengisa ukuthi siyasithabela isipho asinikele sona. Kuyadanisa ukuthi abanye bakhetha ukuyisebenzisa kumbi ingqondwabo, ngokuzikhethela ukuthi khuyini elungileko nengakalungi. Ngebanga lokuthi nguJehova osidalileko, kunengqondo ukukholelwa ukuthi iinkambiso zakhe zingcono khulu ukudlula iinkambiso esingazibekela zona. (Rom. 12:1, 2) Siba nokuthula nasiphila ngeenkambiso zakhe. (Isa. 48:17, 18) Sikghona ukufumana umnqopho kaZimu ngokuphila, lokho kudumisa uMdalethu noBabethu begodu simthabise.—IzA. 27:11.

IBHAYIBHELI LISISIPHO ESIKHETHEKILEKO

15. Isipho seBhayibheli siyiveza njani indlela uJehova athanda ngayo abantu?

15 IBhayibheli sisipho sethando esivela kuZimu. Ithando lenza uBabethu wezulwini wasebenzisa abantu bona batlolele abantwana bakhe abasephasini. UJehova usebenzisa iBhayibheli bona aphendule imibuzo eqakathekileko abantu abazibuza yona, njengethi: Savelaphi? Uyini umnqopho wokuphila? Kghani ingomuso lisiphatheleni? UJehova ufuna boke abantwana bakhe bafumane iimpendulo zemibuzo le, yeke kiyo yoke iminyaka le usebenzise abantu bona batjhugululele iBhayibheli eenlimini ezinengi. Namhlanjesi, iBhayibheli namkha iingcenye zalo zitholakala ngeenlimi ezizii-3000! IBhayibheli yincwadi etjhugululwe beyagadangiswa ukudlula nanyana ngiziphi iincwadi emlandweni. Inengi labantu linethuba lokufunda umlayezo weBhayibheli ngelimu abalimunyako kungakhathaliseki ukuthi bakhuluma liphi ilimu namkha bahlala namkha bahlala kuyiphi indawo.—Qala ibhoksi elithi, “Ukutjhugululela IBhayibheli Emalimini We-Afrika.”

16. Ngokomtlolo kaMatewu 28:19, 20, singatjengisa njani ukuthi siyathokoza ngokuba neBhayibheli?

16 Singatjengisa ukuthi siyathokoza ngokuba neBhayibheli ngokuthi silifunde qobe lilanga, sizindle ngalo begodu sikusebenzise esikufunda kilo. Enye indlela esingatjengisa ngayo bona siyamthokoza uZimu kukwenza koke okusemandlenethu bona sitjhumayele iindaba ezimnandi nabantu abanengi ngendlela esingakghona ngayo.—Rhu. 1:1-3; Mat. 24:14; funda uMatewu 28:19, 20.

17. Ngiziphi izipho esifunde ngazo esihlokwenesi begodu kwesilandelako sizokucoca ngaziphi?

17 Bekube nje sifunde ngezipho uZimu asiphe zona ezifaka hlangana ikhaya lethu eliyiphasi; ingqondo eyenziwe ngokumangalisako; neBhayibheli okuliliZwi lakaZimu. Kodwana kunezinye izipho uJehova asinikele zona ezingabonakaliko emehlwenethu. Amagugu angabonakaliko la kuzokucocwa ngawo esihlokweni esilandelako.

INGOMA 12 Jehova Zimu Omkhulu

^ isig. 5 Esihlokwenesi sizokucoca ngoJehova nangezipho ezihle ezintathu asiphe zona. Sizokufunda nangokuthi singabasiza njani abantu abakholelwa ukuthi uZimu akekho.

^ isig. 64 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udade ufunda ilimu ukwenzela bona azokukghona ukufundisa abantu abavela kwezinye iinarha iliZwi lakaZimu.