Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-37

“Izandla Zakho Zingaphumuli”

“Izandla Zakho Zingaphumuli”

“Tjala imbewakho ekuseni, entambama izandla zakho zingaphumuli.”—UMTJ. 11:6.

INGOMA 68 Imbewu YomBuso kaZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Ukutjhunyayelwa kweendaba ezimnandi zomBuso kuhlobene ngani noMtjhumayeli 11:6?

KEZINYE iinarha, abantu abanengi bafuna ukwazi okungeziweko ngeendaba ezimnandi. Kanengi kibo kuba ngilokho ebebakulindeleko. Bese kuthi kezinye iinarha abantu abanandaba neBhayibheli namkha uZimu. Abantu basabela njani endaweni yangekhenu? Nanyana bangasabela njani, uJehova ulindele bona sitjhumayele bekube sekupheleni komsebenzi lo.

2 UJehova sele asibekile isikhathi sokuphela komsebenzi wokutjhumayela, ngemva kwalokho “isiphelo sizokufika.” (Mat. 24:14, 36) Okwanje, khuyini esingayenza nasizakulalela amezwi athi, “izandla zakho zingaphumuli.” *Funda uMtjhumayeli 11:6.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Isihloko esidlulileko sicoce ngezinto ezine ekutlhogeka bona sizenze nasizakuba ‘bathiyi babantu’ abaphumelelako. (Mat. 4:19) Isihlokwesi sizokucoca ngeendlela ezintathu esingasisebenzisa bona siragele phambili nokuzimisela ekutjhumayeleni kungakhathaliseki bona siqalene nabuphi ubujamo. Sizokufunda ngokuthi (1) kuqakatheke ngani ukuhlala singathikaziseki (2)ukubekezela (3) ukuhlala sinokukholwa okuqinileko.

UNGATHIKAZISEKI

4. Kubayini kufuze sidzimelele emsebenzini uJehova asinikele wona?

4 UJesu wabikezela ngezinto ebezizokwenzeka emalangeni wokuphela nebezizokuthikazisa abalandeli bakhe ekwenzeni umsebenzi wokutjhumayela. Watjela nabafundi bakhe bona ‘bahlale baqalile.’ (Mat. 24:42) Ubujamo banamhlanjesi bufana nebangesikhathi sakaNowa. Siqalene nezinto ezisithikazisako, ezenza bona singakghoni ukutjheja umlayezo uNowa ebekawutjhumayeza. (Mat. 24:37-39; 2 Pit. 2:5) Yeke sifuna ukudzimelela emsebenzini uJehova asinikele wona.

5. IzEnzo 1:6-8 zisiveza njani isilinganiso somsebenzi wokutjhumayela?

5 Kuqakatheke khulu ukutjhumayela iindaba zomBuso namhlanjesi. UJesu wabikezela ukuthi umsebenzi lo uzokuragela phambili wanda. Lokho bekuzokwenzeka ngitjho nanyana yena sele ahlongakala begodu abalandeli bakhe bebazokutjhumayela eendaweni ezinengi badlule isikhathi asitjhumayela nakasephasina. (Jwa. 14:12) Ngemva kokuhlongakala kwakaJesu, abanye abafundi bakhe babuyela emva bayokuthiya. Lokha nakavuswako uJesu wenzela abafundi bakhe imikarisomraro nakazabasiza bona babambe iimfesi ezinengi. Ngemva kokwenza imikarisomraro le, wabafundisa ukuthi ukutjhumayela nokwenza abafundi kuqakatheke ukudlula nanyana ngiwuphi umsebenzi. (Jwa. 21:15-17) Ngaphambi kokukhuphukela ezulwini, watjela abafundi bakhe ukuthi umsebenzi wokutjhumayela awenzako uzokurhatjhekela kezinye nakezinye iindawo. (Funda izEnzo 1:6-8.) Ngemva kweminyaka ethileko uJesu wanikela umpostoli uJwanisi umbono walokho ebekuzokwenzeka ‘elangeni leKosi.’ * Hlangana nezinye izinto uJwanisi azibonako, wabona umfanekiso lo, wabona ingilozi iphapha emkayini “Ineendaba ezimnandi” ezozimemezela “kizo zoke iintjhaba, iinkoro, amalimi nabantu.” (IsAm. 1:10; 14:6) Kuyakhanya ukuthi intando kaZimu kukuthi soke sibe nesandla emsebenzini omkhulu noqakathekileko lo wokutjhumayela iindaba ezimnandi bekube kulapho athi sekwanele.

6. Khuyini esingayenza nasizakudzimelela emsebenzini womBuso lo?

6 Nasicabanga ngalokho uJehova akwenzako bona asisize sitjhumayele kungasenza bona singafuni ukulisa ukuragela phambili nomsebenzi lo. Ngokwesibonelo, usinikela izinto ezizosisiza sitjhidelane naye, izintwezo sifaka hlangana iincwadi ezisekelwe eBhayibhelini nelwazi elirekhodiweko kunye ne-broadcasting. Akhusucabange nje, izinzolwazi yethu inelwazi elitjhugululelwe emalimini angaphezu kwayi-1000! (Mat. 24:45-47) Ephasini elihlukaniswe ngezepolotiki, zekolo nokungalingani ngokomnotho, iinkhonzi zakaZimu ezingaphezu kweengidi ezibunane zona zinobunye begodu zithabela ukuthula ephasini mazombe. Ngokwesibonelo, NgeLesihlanu wangezi-19 Apreli 2019, kwabonakala ukuthi aboFakazi banobunye ephasini mazombe ngombana ngelangelo boke bebabukele ividiyo ekhuluma ngomtlolo welanga. Ngobusukobo isiqubuthu sabantu abangaba zi-20 919 041 sahlangana ndawonye bona sikhumbule ukuhlongakala kwakaJesu. Nasicabanga ngelungelo elihle esinalo lokubona nokuhlanganyela esenzakalwenesi namhlanjesi, lokho kwenza bona sidzimelele emsebenzini womBuso lo.

UJesu akhenge avume ukuthikaziswa ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi (Funda isigaba 7)

7. Isibonelo sakaJesu singasisiza njani siragele phambili nokutjhumayela?

7 Enye into engasisiza sidzimelele emsebenzini wokutjhumayela, kulandela isibonelo sakaJesu. UJesu akhenge avumele litho bona limthikazise emsebenzini wokutjhumayela. (Jwa. 18:37) Akhenge alingeke lokha uSathana nakathi ‘uzomnikela yoke imibuso yephasi nobukhazikhazi bayo.’ Kwabhala ngitjho nalokho abantu nabathi bazomenza ikosi. (Mat. 4:8, 9; Jwa. 6:15) Akhenge akhanuke izinto zakanokutjho begodu akhenge athuselwe kuphikiswa babantu. (Luk. 9:58; Jwa. 8:59) Kufuze silalele iseluleko sakampostoli uPowula, khulukhulu lokha nasiqalene neentjhijilo. Wakhuthaza amaKrestu bona alandele isibonelo sakaJesu ukwenzela bona ‘angadinwa begodu aphele amandla.’—Heb. 12:3.

BEKEZELA

8. Khuyini ukubekezela begodu kubayini kuqakathekile khulukhulu esikhathi esiphila kiswesi?

8 Ukubekezela likghona lokuba nommoya ophasi, ulindele bona ubujamo butjhuguluke. Ukubekezela sikutlhoga khulu lokha nasilindele bona kufezeke iimfiso zethu nalokha nasilindele bona kutjhuguluke ubujamo obuthileko obungasithabisiko. Umporofidi uRhabakhukhu bekalindele bona kutjhuguluke ubujamo obumbi obunenturhu. (Rhab. 1:2) Abafundi bakaJesu bebacabanga ukuthi umBuso “uzokuvela khonokho” ubasindise ekugandelelweni kubuswa maRoma. (Luk. 19:11) Silulukela isikhathi lapho umBuso kaZimu uzokususa boke ubumbi begodu ulethe iphasi elitjha elinobulungiswa. (2 Pit. 3:13) Nanyana kunjalo, okwanje kutlhogeka bona sibekezele silinde bona uJehova athathe amagadango ngesikhathi esifaneleko. Akhesicoce ngezinye iindlela uJehova asifundisa ngazo bona sibekezele.

9. Ngiziphi iimbonelo ezitjhengisa ukuthi uJehova uyabekezela?

9 UJehova usinikela isibonelo esihle sokubekezela. Wanikela uNowa isikhathi esaneleko bona akhe umkhumbi begodu amlotjhe ‘njengomtjhumayeli wokulunga.’ (2 Pit. 2:5; 1 Pit. 3:20) UJehova wamlalela u-Abrahamu lokha nakambuza ngesiqunto sakhe sokubhubhisa idorobho elimbi leSodoma. (Gen. 18:20-33) Kwadlula isikhathi eside khulu uJehova abekezelela isitjhaba sama-Israyeli esingakathembeki. (Nerh. 9:30, 31) Namhlanjesi, siyabubona ubufakazi bokubekezela kwakaJehova njengombana anikela boke abantu isikhathi sokobana “batjhuguluke.” (2 Pit. 3:9; Jwa. 6:44; 1 Thim. 2:3, 4) Isibonelo esihle sakaJehova sisinikela isizathu esizwakalako sokobana nathi sibekezele, njengombana siragela phambili ngokutjhumayeza abantu. Godu usebenzisa iimbonelo ezinengi ezifumaneka eliZwini lakhe bona asifundise ukubekezela.

Njengomuntu okhutheleko lokha nakatjalako, nathi silindele imiphumela yemisebenzethu (Funda iingaba 10-11)

10. Njengombana kutlolwe kuJakopo 5:7, 8 khuyini okuveleleko esibonelweni somuntu otjalako?

10 Funda uJakopo 5:7, 8Isibonelo somuntu otjalako sisifundisa indlela yokubekezela. Iqiniso kukuthi ezinye iintjalo zikhula msinyana, nanyana kunjalo iintjalo ezinengi khulukhulu lezo ezikhupha iinthelo zithatha isikhathi eside kobana zivuthwe. Kwa-Israyeli isikhathi sokutjala besithatha iinyanga ezisithandathu. Umtjali bekatjala imbewakhe ngemva kwemvula yokuthoma bese kuthi avune iinthelo ngemva kwemvula yokugcina yetwasahlobo. (Mar. 4:28) Kwanga nathi singabekezela njengomuntu otjalako, nokho siyatjheja ukuthi lokho angeze kwaba lula.

11. Ukubekezela kuzosisiza njani nasitjhumayelako?

11 Abantu abanesono vane bathande ukufumana imiphumela yezinto abazenzileko msinyana. Nangabe sifuna ingadethu ithele kufuze siyitlhogomele. Sigubhe, sitjale, sihlakule ikhula, besithelelele. Umsebenzi wokwenza abafundi nawo utlhoga ukukhuthalelwa, kuthatha isikhathi ukufundisa abantu iBhayibheli nokubenza bafunde ukungabandlululi, kunalokho bathande abanye begodu babe nomusa. Ukubekezela kuzosisiza sibalekele ukudana lokha nasiqalana neenkhathi ezibudisi. Nangabe abantu bazimisele ukufunda nokulalela nalapho kutlhogeka bona sibekezele, asikwazi ukukatelela umuntu esifunda naye iBhayibheli bona aqinise ukukholwa kwakhe. Ngitjho nabafundi bakaJesu ngezinye iinkhathi bekubudisi ukuzwisisa lokho abafundisa khona. (Jwa. 14:9) Kuqakathekile ukukhumbula ukuthi nanyana kungithi esitjalako begodu sithelelele, kodwana kuZimu okhululisako.—1 Kor. 3:6.

12. Singakutjengisa njani ukubekezela nasitjhumayeza amalunga wemindenethu?

12 Kobunye ubujamo esingakufumana kubudisi ukubekezela, kulokha nasitjhumayeza amalunga womndeni angasiboFakazi. Amezwi afumaneka kuMtjhumayeli 3:1, 7 angasisiza, ‘kunesikhathi sokuthula nesikhathi sokukhuluma.’ Indlela esenza ngayo kufuze inikele ubufakazi, ngaphezu kwalokho kufuze sihlale siwaphaphamele amathuba wokukhuluma ngeendaba ezimnandi. (1 Pit. 3:1, 2) Kufuze sibabekezelele boke abantu, lokho kuhlanganisa namalunga wemindenethu, njengombana sitjhumayela begodu sifundisa abantu ngesibindi.

13-14. Ngiziphi iimbonelo zokubekezela esingazilingisa?

13 Singafunda ukubekezela eembonelweni zabantu abathembekileko ezifumaneka eBhayibhelini nasebantwini abathembekileko esiphila nabo namhlanjesi. URhabakhukhu bekafuna ubumbi buphele kodwana wabekezela lokha nakathi, “Ngizakujama esithaleni sami.” (Rhab. 2:1) Umpostoli uPowula waveza isifiso esisehliziywenakhe nakathi ufuna ‘ukuqeda’ umsebenzakhe. Nanyana kunjalo, waragela phambili ‘nokunikela ubufakazi obupheleleko ngeendaba ezimnandi.’—IzE. 20:24.

14 Akhesikhulume ngabatjhadikazi abafumana iziqu zabo eGiliyadi begodu babelwa bona baye enarheni lapho kunaboFakazi abancani khona begodu nekolo yakhona kungasi yikolo yobuKrestu. Bancani khulu abantu ebebafuna ukufunda ngeBhayibheli. Ngokuhlukileko abanye abafundi ebebanabo esikolweni seGiliyadi bona bathunyelwa eenarheni lapho ebebafumana khona iimfundo zeBhayibheli ezinengi begodu bebabathumelela iinthombe babatjengise bona baneemfundo ezinengi. Nanyana ituthuko beyiyincani esiminabo, abatjhadikazaba babekezela baragela phambili nomsebenzabo wokutjhumayela. Ngemva kokutjhumayela iminyaka ebunane esimini le, ekugcineni bathaba khulu lokha isifundo sabo sinye sithuthuka besibhajadiswa. Iimbonelo zakadezi nezanje zifana ngani? Iinkhonzi ezithembekilekwezi akhenge zilise namkha zivumele bona izandla zazo ziphumule yeke ngebanga lalokho uJehova wazibusisa ngokubekezela kwazo. Kwanga singaba “balingisi balabo abazuza iinthembiso njengelifa ngokukholwa nangokubekezela.”—Heb. 6:10-12.

YIBA NOKUKHOLWA OKUQINILEKO

15. Ukukholwa kusiqinisa njani isifiso sethu sokutjhumayela?

15 Siyakukholelwa lokho esikutjhumayelako, yeke sifuna ukutjela abantu abanengi ngendlela esingakghona ngayo. Siyakholelwa eenthembisweni zakaZimu. (Rhu. 119:42; Isa. 40:8) Sikubonile ukuzaliseka kweemphorofido eziseBhayibhelini okwenzeke eenkhathini zethu. Sibonile ukuthi ukuphila kwabantu kutjhuguluka njani lokha abantu nabathoma ukusebenzisa iseluleko esifumaneka eBhayibhelini. Ubufakazobu busenza sikholwe khulu ukuthi iindaba ezimnandi malungana nombuso ziimlayezo boke abantu abawutlhogako.

16. Ngokomtlolo weRhubo 46:1-3 ukukholelwa kuJehova nakuJesu kusiqinisa njani isifiso sethu sokutjhumayela?

16 Siyakholelwa godu kuJehova oMthombo womlayezo esiwutjhumayelako. Siyakholelwa nakuJesu, uJehova amenze bona abeyiKosi yomBuso. (Jwa. 14:1) Nanyana yini esiqalana nayo, uJehova uzokuhlala abuphephelo bamandlethu. (Funda iRhubo 46:1-3.) Ngaphezu kwalokho, siyaqiniseka ukuthi uJesu Krestu nguye olawula umsebenzi wokutjhumayela asezulwini begodu usebenzisa amandla awanikelwe nguJehova.—Mat. 28:18-20.

17. Sitjela ukuthi kubayini kufuze siragele phambili nomsebenzi wokutjhumayela.

17 Ukukholwa kusenza siqiniseke ukuthi uJehova uzoyibusisa imizamwethu ngezinye iinkhathi ngeendlela ebesingakazilindeli. (UMtj. 11:6) Ngokwesibonelo, qobe lilanga iinkulungwana zabantu zisebenzisa amatafula neenkarana bona zitjhumayele. Inga-kghani indlela le yokutjhumayela iyaphumelela? Iye, akubuzwa. IKonzwethu YomBuso yakaNovemba 2014 yatlola ngomfundi weyunivesithi obekafuna ukutlola ngaboFakazi bakaJehova. Bekangakghoni ukufumana iWolo lomBuso, kodwana bekazifumana iincwadi lapha bekahlala khona begodu wakghona ukufumana indaba ebekangatlola ngayo. Ngokukhamba kwesikhathi, wabhajadiswa waba nguFakazi sikhuluma nje uliphayona lesikhathi esizeleko. Imibiko le iyasikhuthaza bona siragele phambili nokutjhumayela ngombana isitjengisa ukuthi kusesenabantu abanengi abatlhoga ukuzwa umlayezo womBuso.

UNGAZIVUMELI IZANDLA ZAKHO ZIPHUMULE

18. Kubayini siqiniseka ngokuthi umsebenzi wokutjhumayela ngomBuso uzokufikelela lapho uJehova afuna ufike khona?

18 Singaqiniseka ngokuthi umsebenzi womBuso wokutjhumayela uzokuphela ngesikhathi esifaneleko. Akhesicoce ngalokho okwenzeka emalangeni kaNowa. UJehova watjengisa ukuthi uhlala enza izinto ngesikhathi esifaneleko. UJehova wakhuluma kade kusasele iminyaka eli-120 ngoKhukhulamungu. Kwathi ngemva kwamatjhumi weminyaka uJehova watjela uNowa ukuthi akhe umkhumbi. Kwathi kusasele iminyaka ema-40 namkha ema-50 ngaphambi kokuthoma kwakaKhukhulamungu uNowa waragela phambili nokwaka. Nanyana abantu bebangamlaleli nakakhulumako, waragela phambili abayelelisa bekwaba kulapho uJehova athi sele kusikhathi sokobana afake iinlwana ngemkhunjini. Kwathi ngesikhathi esifaneleko ‘uJehova wavala umnyango.’—Gen. 6:3; 7:1, 2, 16.

19. Khuyini esizokufumana nasingazivumeli izandla zethu bona ziphumule?

19 Esikhathini esingaphelisi ihliziyo uJehova uzokuphelisa umsebenzi wokutjhumayela ngomBuso begodu ‘uzokuvala umnyango’ aqede iphasi elimbeli lakaSathana alethe iphasi elinobulungiswa. Bekube sikhatheso, kwanga singalingisa uNowa uRhabakhukhu nabanye abangakhenge bavumele izandla zabo ziphumule. Kwanga singadzimelela emsebenzini wokutjhumayela, sibekezele begodu sibe nokukholwa kuJehova naseenthembisweni zakhe.

INGOMA 75 Nangu Mina Thuma Mina

^ isig. 5 Isihloko esidlulileko sikhuthaze boke abafunda iBhayibheli nabenze amatjhuguluko ekuphileni kwabo bona bamukele isimemo sakaJesu sokuba bathiyi babantu. Isihlokwesi sizokucoca ngeendlela ezintathu, kokubili abatjhumayeli abanelemuko nabatjha, abangazisebenzisa bona baragela phambili nokutjhumayela ngomBuso bekube kula uJehova athi khona sekwanele.

^ isig. 2 IHLATHULULO YAMAGAMA: Esihlokwenesi amazwi athi “izandla zakho zingaphumuli” atjho ukuthi kufuze sizimisele ukutjhumayela iindaba ezimnandi bekube kula uJehova athi khona sekwanele.

^ isig. 5 ‘Ilanga leKosi’ lathoma lokho uJesu nakaba yiKosi ngo-1914 begodu liyokuphela ngemva kweMinyaka eyiKulungwana wokuBusa kwakhe.