Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-38

Sisebenzise Kuhle Isikhathi Sokuthula

Sisebenzise Kuhle Isikhathi Sokuthula

“Inarha beyinokuthula, kunganamuntu omlwisako ngesikhatheso, ngalokho u-Asa waphumelela ukwakha amadorobho anemithangala kwaJuda. NguSomnini owamupha ukuthulokho.”—2 KRON. 14:6.

INGOMA 60 Sisindisa Ipilwabo

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Kunini lapho kungaba sitjhijilo khona ukulotjha uJehova?

UCABANGA bona ngisiphi isikhathi ekungaba budisi ngaso ukulotjha uJehova, lokha nawuqalane neentjhijilo namkha lokha izinto zikhamba kuhle? Nasiqalene neentjhijilo siyazimisela sithembele kuJehova. Senza njani izinto nazisikhambela kuhle? Kghani ngezinye iinkhathi siyathikaziseka ekulotjheni uZimu. UJehova wayelelisa ama-Israyeli bona into enjengaleyo ingenzeka.—Dut. 6:10-12.

IKosi u-Asa yenza ngokuhlakanipha nayizakuqeda ukulotjha kwamala (Funda isigaba 2) *

2. IKosi u-Asa yasibekela siphi isibonelo?

2 IKosi u-Asa sibonelo esihle somuntu owathembela ngokupheleleko kuJehova. Akhange alotjhe uJehova kwaphela ngeenkhathi ezibudisi kodwana nalokha izinto nazimkhambela kuhle. Kusukela ekuthomeni “ihliziyo ka-Asa yayinamathele ngokupheleleko” kuJehova “ipilwakhe yoke.” (1 Kho. 15:14) Enye indlela atjengisa ngayo ukuzinikela kwakhe, wasusa koke ukulotjha kwamala kwaJuda. IBhayibheli ithi, “Wasusa ama-aldari abatjhili kanye neendunduma, waphahlaza amatje akhethekileko bewagawula nemifanekiso yabo-Atjhera.” (2 Kron. 14:3, 5) Wehlisa uMakha ugogwakhe ekubeni yindlovukazi ebukhosini. Kubayini enza njalo? Ngombana bekahlohlozela abantu bona balotjhe abosingazimu.—1 Kho. 15:11-13.

3. Khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

3 U-Asa wenza okungaphezu kokuqeda ukulotjha kwamala, wakhuthaza nabantu bona balotjhe uZimu ngeqiniso. Wasiza nesitjhaba samaJuda bona sibuyele kuJehova. UJehova wabusisa u-Asa nama-Israyeli ngesikhathi sokuthula. * Eminyakeni elitjhumi yokubusa kwaka-Asa “Inarha yaba nokuthula.” (2 Kron. 14:1, 4, 6) Esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi u-Asa wasisebenzisa njani isikhathi sokuthuleso. Sizokucoca godu ngesibonelo samaKrestu wekadeni alingisa isibonelo saka-Asa ngokusebenzisa kuhle isikhathi sokuthuleso. Ekugcineni sizokuphendula umbuzo naku: Nangabe uhlala enarheni lapho urhulumende avuma khona ukuthi abantu bakaJehova batjhumayele ungasisebenzisa njani isikhathi sokuthuleso?

INDLELA U-ASA ASEBENZISA NGAYO ISIKHATHI SOKUVIKELEKA

4. Ngokuya ngokomtlolo weyesi-2 yeenKronike 14:2, 6, 7 u-Asa wasisebenzisa njani isikhathi sokuthula?

4 Funda yesi-2 yeenKronike 14:2, 6, 7. U-Asa watjela abantu ukuthi nguJehova ‘owabapha ukuthulokho.’ U-Asa akhenge athathe isikhathi sokuthula njengesikhathi sokuzigedla, kunalokho wathatha isikhatheso wakha amadorobho, amaboda, iinthala kunye namayege. Watjela abantu bakwaJuda “inarha le isesengeyethu.” U-Asa bakatjho ukuthini? Bekatjho ukuthi abantu bangahlala nanyana kukuphi enarheni abayinikelwe nguZimu ngaphandle kokuphikiswa manababo. Wakhuthaza abantu ukuthi basisebenzise kuhle isikhathi sokuthulesi.

5. Kubayini u-Asa aqinisa amabuthwakhe?

5 U-Asa wabuye wasebenzisa isikhathi sokuthulesi bona aqinise amabuthwakhe. (2 Kron. 14:8) Inga-kghani lokho kutjho ukuthi bekangamthembi uJehova? Awa, kunalokho bekazi bona kumsebenzakhe njengeKosi bona alungiselele abantu ngobujamo obubudisi abazokuqalana nabo. U-Asa bekazi bona isikhathi sokuthuleso bengekhe sihlale sikhona. Mbala kwenzeka.

OKWENZIWA MAKRESTU WEKADENI NGESIKHATHI SOKUTHULA?

6. AmaKrestu wekadeni asisebenzisa njani isikhathi sokuthula?

6 Nanyana amaKrestu wekadeni bekahlunguphazwa, bekasithabela isikhathi sokuthula. Abalandeli bakaJesu balisebenzisa njani ithubeli? Amadoda nabafazi abathembekilekwaba bakukhuthalela ukutjhumayela iindaba ezimnandi. Ukulandisa okusemtlolweni wezEnzo kuthi, ‘bakhamba ekusabeni uJehova baragela phambili batjhumayela iindaba ezimnandi begodu umphumela walokho waba kukuthi ‘bebasolo banda ngokubuyelelweko.’ Siyaqiniseka ukuthi uJehova wababusisa ngokutjhumayela kwabo ngesikhathi sokuphumula.—IzE. 9:26-31.

7-8. UPowula nabanye basisebenzisa njani isikhathi sokuthula? Hlathulula.

7 Abalandeli bakaKrestu bekadeni basebenzisa woke amathuba wokutjhumayela iindaba ezimnandi. Ngokwesibonelo umpostoli uPowula nakabona ukuthi banengi abantu angabatjhumayeza e-Efesu, wasebenzisa ithubelo ukutjhumayela nokwenza abafundi edorobhenelo.—1 Kor. 16:8, 9.

8 Kwavela godu elinye ithuba ngesikhathi uPowula namanye amaKrestu ademba indaba yokusoka eyalungiswa ngomnyaka ka-49 esikhathini sakaJesu. (IzE. 15:23-29) Ngemva kokobana bakhuphe isiqunto saya emabandleni malungana nendaba le. Abafundi benza umzamo omkhulu wokumemezela “iindaba ezimnandi zeliZwi lakaJehova.” (IzE. 15:30-35) Wabayini umphumela? IBhayibheli lithi, “Amabandla aragela phambili aqiniswa ekukholweni begodu anda ngesibalo qobe langa.”—IzE. 16:4, 5.

UKUSEBENZISA ISIKHATHI SOKUTHULA NAMHLANJESI

9. Bunjani ubujamo eenarheni ezinengi namhlanjesi, begodu ngimuphi umbuzo esingazibuza wona?

9 Eenarheni ezinengi namhlanjesi sikghona ukutjhumayela ngaphandle kokuphikiswa. Kghani enarheni ohlala kiyo kubulula na ukulotjha uJehova? Nangabe kunjalo akhuzibuze, ‘Ngisisebenzisa njani isikhathi sami?’ Hlangana namalanga wokuphela la, ihlangano kaJehova beyisolo iragela phambili nokunqophisa ijima elikhethekileko nelidlula woke amajima akhewabakhona ephasina, ijima lokutjhumayela nokufundisa iindaba ezimnandi. (Mar. 13:10) Kunengi abantu bakaJehova abangakwenza emsebenzini lo.

Inengi labafowethu nabodadwethu lithabela iimbusiso ezinengi ngokutjhumayela kezinye iinarha namkha ngokutjhumayela abantu abakhuluma elinye ilimi (Funda isigaba 10-12) *

10. Yesi-2 kaThimothi 4:2 isikhuthaza bona senzeni?

10 Singasisebenzisa njani isikhathi sokuthula? (Funda yesi-2 kaThimothi 4:2.) Kubayini ungahlali phasi uqale ubujamo bakho, ubone ukuthi kghani wena namkha ilunga lomndeni lingakghona na ukwandisa isikhathi salo emsebenzini wokutjhumayela iindaba ezimnandi, mhlamunye libe liphayona lesikhathi esizeleko? Nje akusisikhathi sokugijimisa zomnotho namkha izinto zakanokutjho ngombana izintwezo angeze zasisiza hlangana nesizi elikhulu.—IzA. 11:4; Mat. 6:31-33; 1 Jwa. 2:15-17.

11. Khuyini abanye abayenzileko bona bafundise abantu abanengi ngeendaba ezimnandi?

11 Abatjhumayeli abanengi bafunde amalimi amatjha bona basize abantu bafunde ngoJehova. Ihlangano kaJehova iyabasekela abafowethwabo, ngokubanikela iincwadi ezisekelwe eBhayibhelini eziphuma ngamalimu amanengi. Ngokwesibonelo, ngo-2010 iincwadi zethu bezifumaneka ngamalimu ama-500. Sikhuluma nje isibalwesi sesikhule khulu, iincwadi zethu sele zifumaneka ngamalimu angaphezu kwayi-1000!

12. Kubazuzisa njani abantu ukuzwa iindaba zomBuso ngelimi labo? Sinikela isibonelo.

12 Khuyini eyenzekako abantu nabezwa umlayezo kaZimu ngamalimabo. Akhesicoce ngalokho okwenzeka komunye udadwethu owakuthabela khulu akuzwako emhlanganweni wesifunda ebewuseMemphis, eTennessee, e-U.S.A. Umhlangano lo bewuragwa ngelimi lesiKinyarwanda, okulilimu elikhulunywa eRwanda eCongo (Kinshasa), ne-Uganda. Ngemva komhlangano udade okhuluma isiKinyarwanda lo wathi, “Sengineminyaka eli-17 ngihlala e-U.S.A kodwana namhlanjesi bengithoma ukuzwisisa woke umhlangano njengombana bewukhuluma ngelimu lami.” Kuyakhanya ukuthi udadwethu lo wathinteka khulu nakezwa umhlangano uragwa ngelimi lakhe. Ubujamo bakho nabuvamako, kghani ungalifunda na elinye ilimu, ukwenzela bona usize abantu abasesiminakho? Ucabanga ukuthi kungakusiza na ukwenza njalo, khulukhulu nawucabanga ngebandla okilo, kungenzeka kunabanye abathanda ukukhuluma elinye ilimi. Ukwenza njalo kungasiza khulu.

13. Abafowethu beRussia basisebenzisa njani isikhathi sokuthula?

13 Akusibo boke abafowethu abakghona ukutjhumayela ngokutjhaphulukileko. Ngezinye iinkhathi urhulumende uyawuvimba umsebenzi wokutjhumayela iindaba ezimnandi. Akhesicoce ngabafowethu baseRussia. Kwadlula iminyaka eminengi bahlunguphazwa, kodwana kwathi ngoMatjhi, 1991 bafumana itjhaphuluko yokutjhumayela. Ngesikhatheso bekunabatjhumayeli bomBuso abayi-16 000 kwaphela eRussia. Ngemva kweminyaka ematjhumi amabili isibalweso sakhula, kwaba nabatjhumayeli abangaphezu kwabayi-160 000. Kuyakhanya ukuthi abafowethu basisebenzisa ngokuhlakanipha isikhathi sokutjhumayela lokha nabanemvumo. Isikhathi sokuthuleso akhenge sibe side. Ukutjhuguluka kobujamokho akhenge kubaqeda amandla, khulukhulu nakuziwa ekulotjheni uZimu, benza nanyana yini bona balotjhe uJehova.

INGASI KADE ISIKHATHI SOKUTHULA SIZOKUPHELA

Ngemva kobana iKosi u-Asa ithandazile, uJehova wenza bona uJuda athumbe, ahlule inaba lakhe ebelinamabutho amanengi (Funda iingaba 14-15)

14-15. UJehova wawasebenzisa njani amandlakhe bona asize u-Asa?

14 Emalangeni ka-Asa, amalanga wesikhathi sokuthula aphela. Isibalo esikhulu sebutho lepi esiyisigidi lafika eTopiya. Umdosi phambilabo uZerah bekaqiniseka ngokuthi bazowahlula amaJuda, nanyana kunjalo ikosi u-Asa akhenge athembe isibalo samabutho kodwana wathembela kuZimakhe uJehova. U-Asa wathandaza wathi, “Zimethu sisize ngombana sithembele kuwe, sijamelene nesinyokotho sebuthweli ngokuthemba ibizo lakho.”—2 Kron. 14:11.

15 Nanyana ibutho lamaTopiya belipheze libuyelele isibalo samabutho wamaJuda kabili, u-Asa wathembela emandleni kaJehova. Wathemba nokuthi uzobalwela abantu bakhe. UJehova akhenge amdanise u-Asa, ibutho lamaTopiya lahlulwa kabuhlungu.—2 Kron. 14:8-13.

16. Sazi njani ukuthi isikhathi sokuthula sizokuphela?

16 Nanyana singazi ngokuzeleko ukuthi ingomuso lisiphathele ini, kodwana siyazi ukuthi nanyana ngisiphi isikhathi sokuthula ebantwini bakaZimu angeze sihlale sikhona. UJesu wabikezela ukuthi emalangeni wokuphela abafundi bakhe ‘bazokuzondwa ziintjhaba zoke.’ (Mat. 24:9) Umpostoli uPowula naye wathi, “Boke abafisa ukuphila ngokuzinikela kuZimu njengabafundi bakaKrestu Jesu nabo bazokuhlunguphazwa.” (2 Thim. 3:12) USathana ‘unelaka elikhulu’ begodu kuzabe kubudlhadlha ngathi ukucabanga ukuthi sizolibalekela ilaka lakhe.—IsAm. 12:12.

17. Ukukholwa kwethu kungavivinywa njani?

17 Esikhathini esingaphelisi ihliziyo, ukukholwa kwethu soke kuzokuvivinywa. Kungasikade, ephasini loke “kuzokuba nesizi elikhulu, elingakhenge libe khona soloko kwathoma iphasi bekube kadesi.” (Mat. 24:21) Hlangana nesikhatheso amalunga wemindenethu azosijikela begodu nomsebenzethu uzokuvinjelwa. (Mat. 10:35, 36) Kghani soke sizokulingisa u-Asa sithembele bona uJehova nguye ozosisiza begodu asivikele?

18. Ngokomtlolo wamaHebheru 10:38, 39 khuyini ezosisiza silindele ukuphela kokuthula?

18 UJehova bekasolo asilungiselela okuzako bekube nje. Unqophisa “inceku ethembekileko nehlakaniphileko” bona ‘isinikele ukudla ngesikhathi esifaneleko’ ukwenzela bona siqine ebuhlotjeni bethu noJehova. (Mat. 24:45) Kodwana kufuze sidlale indimethu sakhe ukukholwa kwethu kuqine.—Funda beHebheru 10:38, 39.

19-20. Ngemva kokufunda yokuthoma-1 yeenKronike 28:9 ngimiphi imibuzo ekufuze sizibuze yona, begodu kubayini kufuze sizibuze imibuzo leyo?

19 NjengeKosi u-Asa nathi kufuze ‘sifune uJehova.’ (2 Kron. 14:4; 15:1, 2) Lokho sizokwenza ngokuthi sazi uJehova begodu sibhajadiswe. Sisebenzisa woke amathuba bona siqinise indlela esimthanda ngayo uJehova. Nasifuna ukuzazi bona senza njani endabeni le. Akhesizibuze, ‘Kghani ngiya qobe emhlanganweni webandla?’ Nasiya emihlanganweni elungiselelwe yihlangano kaJehova. Siyakhuthazeka begodu siyakheka ebuhlotjeni bethu noJehova. (Mat. 11:28) Kuhle godu ukuzibuza ukuthi, ‘Kghani ngikukhuthalele ukufunda iBhayibheli?’ Nawunomndeni, kghani kunesikhathi enisibekela eqadi bona nifunde iBhayibheli. Nawuhlala wedwa, kghani uyazibekela na isikhathi eqadi sokuthi ulungiselele njengombana umndeni wenza? Ngaphezu kwalokho kghani uba nengcenye ngendlela ongakghona ngayo emsebenzini wokwenza abafundi?

20 Kubayini kufuze sizibuze imibuzo le? IBhayibheli lisitjela ukuthi uJehova wazi imicabango yomunye nomunye begodu uhlola iinhlliziyo zethu. Yeke nathi kufuze senze okufanako. (Funda yoku-1 yeenKronike 28:9.) Nasibona ukuthi kukhona lapho kufuze senze khona amatjhuguluko, mhlamunye endleleni esicabanga ngayo endleleni esiziphatha ngayo nasemgomwenethu esizibekele yona. Kuhle ukubawa uJehova bona asisize senze amatjhuguluko la. Nje sikhathi sokuzilungiselela lokho esiqale phambili kikho. Ungavumeli litho likukhandele ekusebenziseni kuhle isikhathi sokuthula.

INGOMA 62 Ingoma Etjha

^ isig. 5 Inga-kghani uhlala enarheni okghona ukulotjha uJehova utjhaphulukile? Nakunjalo, ulisebenzisa njani ithubelo? Isihlokwesi sizokusiza ubone ukuthi ungayilingisa njani, iKosi u-Asa wakwaJuda kunye namaKrestu wekadeni. Basisebenzisa kuhle isikhathi sabo ngombana bekungananto ebathikazisako.

^ isig. 3 IHLATHULULO YAMAGAMA: Igama elithi “ukuthula” litjho okungaphezu kokungabi nepi, ibizo lesiHebherweli liveza umnqondo wepilo ehle, ukuvikeleka nehlala kuhle.

^ isig. 57 IHLATHULULO YEENTHOMBE: IKosi u-Asa yasusa ugogwayo esikhundleni ngombana bekakhuthaza abantu bona balotjhe abosingazimu. Abasekeli beKosi u-Asa bamsekela barhayila boke abosingazimu.

^ isig. 59 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Abatjhadikazi abazimiseleko balinga ukwenza ukuphila kwabo kube bulula begodu bakhamba bayokutjhumayela lapha kunetlhogeko yabatjhumayeli khona.