Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SOBU 8

Ungathaba Njani Nanyana Uqalene Neentjhijilo?

Ungathaba Njani Nanyana Uqalene Neentjhijilo?

“Kuthatheni njengethabo lodwa, bafowethu, nanihlangana neenlingo ezihlukahlukeneko.JAK. 1:2.

INGOMA 111 Amabanga Asenza Sithabe

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Ngokomtlolo kaMatewu 5:11, kufuze siziqale njani iintjhijilo?

UJESU wathembisa abalandeli bakhe ukuthi bebazokuthaba. Wayelelisa nabo boke abamthandako ukuthi bazokuqalana neentjhijilo. (Mat. 10:22, 23; Luk. 6:20-23) Kuyasithabisa ukuba bafundi bakaKrestu. Sizizwa njani nasiphathwa kumbi ngurhulumende, amalunga womndeni, abantu esisebenza nabo namkha abantu esifunda nabo esikolweni? Kuyazwisiseka ukuthi ubujamo obunjalo bungasitshwenya.

2 Kanengi, ukuhlunguphazwa abantu abakuqali njengento ethabisako. Nanyana kunjalo, uJehova ufuna sithabe ngakho. Umfundi uJakopo watlola wathi kunokobana sizizwe sigandelelekile kufuze sikuqale njengethabo lokha nasiqalana neentjhijilo kunye neenlingo ezihlukahlukeneko. (Jak. 1:2, 12) NoJesu wathi kufuze sithabe lokha nasihlunguphazwako. (Funda uMatewu 5:11.) Singahlala njani sithabile nalokha siqalene neentjhijilo? Kunengi khulu esingakufunda encwadini uJakopo ayitlolela amaKrestu ngeenkhathi zabapostoli. Kokuthoma, akhesicoce ngeentjhijilo amaKrestu lawo aqalana nazo.

AMAKRESTU WANGEENKHATHI ZABAPOSTOLI AQALANA NAZIPHI IINTJHIJILO?

3. Khuyini eyenzekako msinyana ngemva kokobana uJakopo abemlandeli kaJesu?

3 Msinyana ngemva kobana uJakopo umfowabo kaJesu ngombelethi munye athome ukuba mlandelakhe, amaKrestu amanengi athoma ukuphikiswa eJerusalema. (IzE 1:14; 5:17, 18) Ngemva kokubulawa kwakaStefani obekamfundi kaJesu, amaKrestu amanengi abaleka edorobhenelo ‘arhatjhekela kizo zoke iimfunda zeJudiya neSamariya,’ bebayofika eSayipurasi, ne-Anthiyokiya. (IzE 7:58–8:1; 11:19) Ungabucabanga ubudisi abafundaba ebekufuze babukghodlhelele. Kikho koke lokhu, bebazimisele ukuragela phambili batjhumayela iindaba ezimnandi nanyana kukuphi la ebebaya khona ngebanga lalokho, kwathonywa phasi amanye amabandla, kiyo yoke inarha yamaRoma. (1 Pit. 1:1) Bebasalindelwe ngezinye iintjhijilo ezinengi.

4. Ngiziphi ezinye iintjhijlo amaKrestu wangeenkhathi zabapostoli ebekufuze azikghodlhelelele?

4 Bekufuze amaKrestu la akghodlhelele iinthijilo ezinengi. Ngokwesibonelo, ngo-50 ngesikhathi sabapostoli, umBusi weRoma uKlawudiyusi walayela bona woke amaJuda akhambe eRoma. AmaJuda ebesele amaKrestu akateleleka ukutjhiya imizabo ayekwenye indawo. (IzE. 18:1-3) Ngomnyaka ka-61 ngesikhathi sabapostoli, umpostoli uPowula watlola ukuthi amaKrestu akunye nawo, bekathukwa, afakwa emajele bekathathelwe nezinto zawo. (Heb. 10:32-34) Njengamanye amaKrestu, bekufuze akghodlhelele umtlhago nokugula.—Rom. 15:26; Flp. 2:25-27.

5. Ngimiphi imibuzo esizoyiphendula?

5 Lokha uJakopo nakathoma ukutlola incwadakhe ngaphambi komnyaka ka-62 ngesikhathi sabapostoli, bekazazi kuhle khulu iintjhijilo abafowabo nabodadwabo abaqalana nazo. UJehova wasebenzisa uJakopo ukuthi atlolele amaKrestu lawo, awanikele neenqophiso ezizowasiza ahlale athabile nanyana aqalene neentjhijilo. Akhesicoce ngencwadi le, besiphendule nembuzo elandelako: Ngiliphi ithabo uJakopo atlola ngalo? Yini engenza umKrestu alahlekelwe lithabo? Ukuhlakanipha, ukukholwa nesibindi kungasisiza njani sihlale sithabile nanyana siqalana neentjhijilo?

KHUYINI EYENZA UMKRESTU ATHABE?

Njengelangabi eliragela phambili livutha ngaphakathi kwelampa, ithabo uJehova asinikela lona ngaso soke isikhathi linjalo, nalo livutha ngaphakathi kweenhliziyo zethu (Funda isigaba 6)

6. Ngokomtlolo kaLukasi 6:22, 23, kubayini umKrestu angathaba nanyana aqalene neentjhijilo?

6 Abantu abanengi bangacabanga ukuthi bazokuthaba nabangaba nepilo ehle, imali enengi nemindeni ethabileko. Ihlobo lethabo uJakopo atlola ngalo liyingcenye yeenthelo zommoya kaZimu, aliyi ngobujamo bomuntu. (Gal. 5:22) Okwenza umKrestu athabe kukwazi ukuthi uthabisa uJehova nokulandela isibonelo sakaJesu. (Funda uLukasi 6:22, 23; Kol. 1:10, 11) Njengalangabi elivutha ngaphakathi kwelampa, linjalo ke nethabo elingaphakathi kwehliziyo yomKrestu. Aliyi ngobujamo esiqalene nabo. Alipheli amandla ngebanga lokuphikiswa malunga womndeni namkha babanye abantu. Kunokobana liphele amandla, ilangabeli livutha khulu qobe nasihlunguphazwako. Iintjhijilo esiqalana nazo ngebanga lokukholwa kwethu, ziyasiqinisekisa ukuthi sibalandeli bamambala bakaKrestu. (Mat. 10:22; 24:9; Jwa. 15:20) Kungebangelo uJakopo atlola wathi: “Kuthatheni njengethabo lodwa, bafowethu, nanihlangana neenlingo ezihlukahlukeneko.”—Jak. 1:2.

Kubayini iintjhijilo zingafaniswa nomlilo osetjenziselwa ukwenza isabula? (Funda isigaba 7) *

7-8. Iintjhijilo zikuqinisa njani ukukholwa kwethu?

7 UJakopo uveza esinye isizathu esenza amaKrestu azimisele ukuqalana neentjhijilo. Uthi: “Ukulingwa okunjalo kokukholwa kwenu kuveza ukukghodlhelela.” (Jak. 1:3) Iintjhijilo ezinjalo singazifanisa nomlilo osetjenziselwa ukwenza isabula yesimbi. Lokha isimbi nayiphuma emlilweni otjhisako, nayipholako ivele iqine ngho. Ngendlela efanako, nasikghodlhelelako, ukukholwa kwethu kuzokuqina. Kungebangelo uJakopo atlola wathi: “Vumelani ukukghodlhelela kuphelelise umsebenzi wako, ukuze nibe ngabapheleleko nabaqaqulukileko kikho koke.” (Jak. 1:4) Nasibona ukuthi iintjhijilwezi ziqinisa ukukholwa kwethu, sizokukghodlhelela sithabile!

8 Encwadinakhe uJakopo ukhuluma nangezinye izinto ezingasilahlekisela ithabo. Ngiziphi izintwezo begodu singazihlula njani?

UKUHLULA IINTJHIJILO EZINGASILAHLEKISELA ITHABO

9. Kubayini sitlhoga ukuhlakanipha?

9 Isitjhijilo: Ukungazi bona wenzeni. Nasiqalene neentjhijilo, kufuze sibawe uJehova asisize sithathe iinqunto ezihle ezizomthabisa, ezizokusiza thina, nabafowethu nabodadwethu bezisenze sihlale sithembekile kuJehova. (Jor. 10:23) Sitlhoga ukuhlakanipha nasizokwazi ukuthi khuyini ekufuze siyenze nabasihlunguphazwako. Lokha nasingazi bona senzeni, sidana besiphelelwe nalithabo.

10. Ngomtlolo kaJakopo 1:5, singakufumana njani ukuhlakanipha?

10 Isisombululo: Bawa ukuhlakanipha kuJehova. Bona sikghodlhelele ngethabo, kufuze sibawe uJehova ngomthandazo asiphe ukuhlakanipha, sikghone ukwenza iinqunto ezihle. (Funda uJakopo 1:5.) Kufuze sizizwe njani uJehova nakangaphenduli imithandazwethu ngesikhathi esisilindeleko? UJakopo uthi ‘siragele phambili sibawa’ kuZimu. UJehova angeze asisilingekele nasimbawa kanengi ukuhlakanipha. Angeze asikwatele. UBabethu wezulwini ‘usipha soke ngomusa,’ nasimbawa ngomthandazo ukuthi asiphe ukuhlakanipha sikghone ukukghodlhelelela iintjhijilo. (Rhu. 25:12, 13) Uyazibona iintjhijilo esiqalana nazo, usizwela ubuhlungu bewufuna nokusisiza. Lokho kusenza sithabe! UJehova usinikela njani ukuhlakanipha?

11. Khuyini ekufuze siyenze nasizakufumana ukuhlakanipha?

11 UJehova usinikela ukuhlakanipha ngeliZwi lakhe. (IzA. 2:6) Bona sifumane ukuhlakanipha kufuze sifunde iliZwi lakaZimu neencwadi ezisekelwe eBhayibhelini. Lokho kutjho ukuthi akukafuzi sifunde nje kwaphela kodwana kufuze sisebenzise koke lokhu uJehova asitjela khona eliZwini lakhe. UJakopo watlola wathi: “Yibani babenzi belizwi, ningabi ngabalizwako kwaphela.” (Jak. 1:22) Nasisebenzisa lokho okuseliZwini lakaZimu sibanokuthula, sizwisise besibenomusa. (Jak. 3:17) Iimfanelwezi zisisiza sikghone ukuqalana neentjhijilo besihlale sithabile.

12. Kubayini kuqakathekile ukwazi kuhle iBhayibheli?

12 IliZwi lakaZimu lifana nesiboniboni, lisisiza sikghone ukubona la ekufuze silungise khona nokuthi singalungisa njani. (Jak. 1:23-25) Ngokwesibonelo, ngemva kokufunda iBhayibheli, singalemuka ukuthi kufuze silawule indlela esiziphatha ngayo nasisilingekileko. Ngesizo lakaJehova, sifunda ukuba nommoya ophasi lokha abantu nabenza izinto ezingasenza sisilingeke. Ngebanga lokuthi sinommoya ophasi, sikghona uqalana ngcono nemirarwethu. Sikghona nokuthi sicabangisise kuhle besithathe neenqunto ezihle. (Jak. 3:13) Kuqakatheke khulu ukulazi kuhle iBhayibheli!

13. Kubayini kufuze sifunde ngeembonelo esizifumana eBhayibhelini?

13 Ngezinye iinkhathi sifunda sele sitjhaphile. Le yindlela ebuhlungu khulu ongafunda ngayo. Indlela engcono yokufumana ukuhlakanipha kufunda emitjhaphweni yabanye nendleleni abanye abaphumelela ngayo. Kungebangelo uJakopo asikhuthaza bona sifunde ngeembonelo ezihle eziseBhayibhelini ezifana nesaka-Abrahama, uRarhabu, uJobho no-Elija. (Jak. 2:21-26; 5:10, 11, 17, 18) Iinkhonzi zakaJehova ezithembekilekwezi, zakghona ukukghodlhelela iintjhijilo ebezingabenza bangathabi. Isibonelo sabo esihle sokukghodlhelela siyatjengisa ukuthi ngesizo lakaJehova, nathi singakghona ukukghodlhelela.

14-15. Kubayini kungakafuzi sitjhalazelele imicabango yokuzaza?

14 Isitjhijilo: Ukungaqiniseki ngokukholwa kwethu. Ngezinye iinkhathi kungababudisi ukuzwisisa lokho ukutjhiwo yiBhayibheli. Namkha uJehova angaphenduli imithandazwethu ngendlela thina esicabanga ngayo. Kungasenza bona sithome ukuzaza. Ukutjhalazelela lokho, kungenza ikholo lethu libogaboge besingasaba nobuhlobo obuhle noJehova. (Jak. 1:7, 8) Lokho kungasenza besingasaba nethemba elihle ngengomuso.

15 Umpostoli uPowula wafanisa ithemba lethu njenge-ankera. (Heb. 6:19) I-ankera ibamba umkhumbi lokha nakunesiwuruwuru ukwenzela ukuthi singakhukhulwa mamanzi sibetheke ematjeni. I-ankera ayisizi ngalitho nangabe iketangi ebambe umkhumbi iyagamuka. Njengalokha iketangi ye-ankera irusile, kunjalo-ke ukuzaza, kungabogabogisa ikholo lethu. Lokha umuntu nakaqalana nokuphikiswa, angathoma afikelwe mkhumbulo wokuzaza ukuthi uJehova uzozalisa iinthembiso zakhe. Nasilahlekelwa kukholwa kwethu, silahlekelwa nalithemba lethu. UJakopo uthi ngomuntu ozazako “unjengegagasi lelwandle eliphetjhulwa mmoya liye ngapha nangapha.” (Jak. 1:6) Umuntu onjalo angeze athabe nakancani!

16. Khuyini ekufuze siyenze nasithoma ukuzaza?

16 Isisombululo: Jamelana nokuzaza; qinisa ukukholwa kwakho. Zazi ukuthi ujame kuphi. Ngeenkhathi zaka-Eliya abantu bakaJehova bebangazi ukuthi bajamephi. U-Eliya wabatjela wathi: “Kuzabe kube nini nilokhu nilotjha amakhosi amabili? Nangabe uSomnini nguye onguZimu, mlandeleni; kodwana nangabe nithi nguBhali onguZimu, mlandeleni-ke.” (1 Kho. 18:21) Indaba le isese njalo nanamhlanjesi. Sitlhoga ukwenza irhubhululo nasizakuqiniseka ukuthi uJehova nguZimu wamambala, nokuthi iBhayibheli ililiZwi lakhe begodu aboFakazi bakaJehova bababantu bakhe. (1 Thes. 5:21) Ukwenza koke lokhu kuzokususa koke ukuzaza bekuqinise nokukholwa kwethu. Nasibona ngathi sithoma ukuzaza, singabawa isizo ebadaleni bebandla. Kufuze sizazi ukuthi sijamephi nasizakuhlala sithabile ekulotjheni uJehova!

17. Khuyini ezokwenzeka lokha nawuphelelwa mamandla?

17 Isitjhijilo: Ukudana. IliZwi lakaZimu lithi: “Nawunyefako ngesikhathi sokubandezelwa, umkhawulo wamandlakho uyabonakala.” (IzA. 24:10) Igama elitjhugululwe ngesiHebheru elithi “Nawunyefako” lingatjho “ukuphelelwa mamandla.” Nawuphelelwa mamandla uzokuphelelwa lithabo.

18. Kutjho ukuthini ukukghodlhelela?

18 Isisombululo: Themba uJehova bona akuphe amandla wokukghodlhelela. Sitlhoga amandla bona siqalene neentjhijilo. (Jak. 5:11) Igama uJakopo alisebenzisileko elithi ‘ukghodlhelela’ lidlulisela umkhumbulo wokujama udzimelele ungasikinyeki. Endabeni le singacabanga ngesotja elijama ngesibindi endawenalo belingasikinyeki lokha amanaba nakahlaselako.

19. Singafundani esibonelweni sakampostoli uPowula?

19 Umpostoli uPowula usibonelo esiphuma phambili sokukghodlhelela nokuba nesibindi. Ngezinye iinkhathi bekazizwa aphelelwa mamandla. Bekakghona ukukghodlhelela ngombana bekathembele kuJehova ukuthi afumane amandla ebekawatlhoga. (2 Kor. 12:8-10; Flp. 4:13) Nathi singaba nesibindi namandla lawo nangabe siyazithoba, sivume ukuthi sitlhoga isizo lakaJehova.—Jak. 4:10.

TJHIDELA KUZIMU, UHLALE UTHABILE

20-21. Khuyini esingaqiniseka ngayo?

20 Kufuze siqiniseke ukuthi iintjhijilo esiqalana nazo aziveli kuJehova. UJakopo uyasiqinisekisa uthi: “Umuntu nakalingwako, akangathi: “Ngilingwa nguZimu.” Ngombana uZimu akalingwa ngezinto ezimbi begodu naye akalingi muntu.” (Jak. 1:13) Nasiqinisekako ukuthi lokhu kuliqiniso, sitjhidelana khulu noBabethu weZulwini.—Jak. 4:8.

21 UJehova ‘akatjhuguluki.’ (Jak. 1:17) Wawasekela amaKrestu wekadeni nakaqalana neentjhijilo, nathi namhlanjesi uzosisekela. Mbawe uJehova akuphe ukuhlakanipha, ikholo nesibindi. Uzoyiphendula imithandazwakho. Ungaqiniseka bona uzokusiza uhlale uthabile bewukghodlhelelele nanyana ngiziphi iintjhijilo ongaqalana nazo!

INGOMA 128 Bambelelani Bekube Sekupheleni

^ isig. 5 Incwadi kaJakopo ineenqophiso ezinengi ezingasisiza nasiqalene neetjhijilo. Isihlokwesi sizokucoca ngezinye zeenqophiso uJakopo asinikela zona begodu zingasisiza sikghodlhelelele ukuhlunguphazwa besingalahlekelwa lithabo lethu ekulotjheni uJehova.

^ isig. 59 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu uyabotjhwa. Umamakwakhe nendodakazakhe baqalile njengombana amapholisa ambophile, akhamba naye. Ubabakwakhe nakasabotjhiwe, abafowethu nabodadwethu bebandleni bahlanganyela nodadwethu lo nendodakazakhe. Udadwethu nendodakazakhe baragela phambili babawa amandla kuJehova bona bakghone ukukghodlhelela isitjhijilo abaqalene naso. UJehova ubapha ukuthula namandla. Ngebanga lalokho ukukholwa kwabo kuyaqina bebakghone nokukghodlhelela bathabile.