Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE 10

Ibandla Lingamsiza Njani Umuntu Ofundelwako Athuthukele Ekubhajadisweni?

Ibandla Lingamsiza Njani Umuntu Ofundelwako Athuthukele Ekubhajadisweni?

‘Ilunga ngalinye . . . linomthelela ekukhuleni komzimba.’—EFE. 4:16.

INGOMA 85 Yamukelanani

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Bobani abangasiza umuntu ofundelwa iBhayibheli athuthukele ekubhajadisweni?

U-AMY ohlala eFiji uthi, “bengikuthanda ebengikufunda eBhayibhelini. Bengazi ukuthi engikufundako kuliqiniso. Koke kwangikhanyela kuhle nangithoma ukuhlangana nabafowethu nabodadwethu, ngabona lapho ukuthi kufuze ngenze amatjhuguluko bengibhajadiswe.” Indaba ka-Amy iveza iphuzu nanti eliqakathekileko, umuntu ofundelwa iBhayibheli kulula khulu ukuthi athuthuke afikele ezingeni lokubhajadiswa nakunabantu abanengi abamsizako ebandleni.

2 Ilunga ngalinye lebandla, lingaba nesandla ekwenzeni ibandla likhule. (Efe. 4:16) ULeilani oliphayona elihlala eVanuatu uthi: “Umntwana nakazakukhula kuhle banengi ekufuze badlale indima. Kuyafana nalokha senza abafundi, kanengi ibandla lidlala indima ekusizeni umuntu athande iqiniso.” Amalunga womndeni, abangani nabotitjhere boke badlala indima eqakathekileko ekusizeni umntwana abe mumuntu ovuthiweko. Lokho bakwenza ngokuthi bakhuthaze umntwana bebamfundise izinto eziqakathekileko. Ngendlela efanako amalunga webandla angakhuthaza, aluleke, bekabekele abafundi beBhayibheli isibonelo esihle bebabasize bathuthukele ekubhajadisweni.—IzA. 15:22.

3. Khuyini okufundako kilokho ukutjhiwo ngu-Ana, uDorin noLeilani?

3 Kubayini umuntu ofundela omunye iBhayibheli kufuze amukele isizo angalifumana kwabanye ebandleni? Tjheja lokho okutjhiwo ngu-Ana oliphayona elikhethekileko leMoldova, uthi, “Akusilula lokha nawuwedwa ukusiza umuntu ofunda naye iBhayibheli athuthuke.” Iphayona elikhethekileko lendaweni efanako uDorin lithi: “Kanengi amanye amalunga webandla atjho okuthileko okuzokuthinta ihliziyo yomfundi, into ebengeze ngayicabanga.” ULeilani uveza esinye isizathu uthi, “ithando nokwamukeleka okufumaneka ebandleni kusiza umfundi abone ukuthi banjani abantu bakaJehova.”—Jwa. 13:35.

4. Khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

4 Mhlambe uyazibuza, ‘Kungenzeka njani ukuthi ngisize umuntu ofundelwa iBhayibheli athuthuke nakungasingimi omfundelako?’ Akhesicoce ngokuthi khuyini esingayenza lokha nasimenyelwe bona siyokuraga isifundo seBhayibheli nomuntu osele athomile ukuza emihlanganweni yebandla. Sizokubona nokuthi khuyini abadala abangayenza ukusiza abantu abafundelwa iBhayibheli bathuthukele ekubhajadisweni.

NAWUMENYELWE ESIFUNDWENI SEBHAYIBHELI

Nawukhamba nothileko niyokuraga isifundo seBhayibheli, lungiselela kuhle indaba ekuzokucocwa ngayo (Funda iingaba 5-7)

5. Kufuze udlale yiphi indima nawumenyelwe esifundweni seBhayibheli?

5 Lokha nakuragwa isifundo seBhayibheli, umfundisi nguye ekufuze asize khulu umfundi azwisise iliZwi lakaZimu. Ngabe umuntu oraga isifundo seBhayibheli akubawa ukuthi ukhambe naye, kufuze uziqale njengomsizakhe, indimakho kukuthi umsekele. (UMtj. 4:9, 10) Isifundo nasizakuba ngesizuzisako, khuyini ongayenza hlangana naso?

6. Nawumenyelwe esifundweni seBhayibheli, ungasisebenzisa njani iselukeko esisemtlolweni wezAga 20:18?

6 Silungiselele kuhle isifundo seBhayibheli. Kokuthoma bawa umuntu oyokuraga isifundo akutjele okungeziweko ngomuntu afunda naye. (Funda IzAga 20:18.) Mhlamunye ungambuza: “Umumuntu onjani? Ngisiphi isihloko enizokucoca ngaso? Uyini umgomakho ngesifundo senu samhlokho? Kukhona mhlamunye okhunye ekufuze ngikwazi nekufuze ngingakutjho? Khuyini engamkhuthaza bona athuthuke?” Iye khona, umuntu amfundelako ngekhe akhulume ngezinto eziyifihlo kodwana uzokukhuluma ngezinto ezizokusiza umfundi athuthuke. UJoy osithunywa sevangeli ujayele ukucoca nabantu ngemibuzo le nakabamemele esifundweni seBhayibheli. Uthi, “Ukucoca ngemibuzo le kubasiza ukuthi bakghone ukufumana iindlela zokusiza umfundi begodu babe nezinto ezinengi abangacoca ngazo.”

7. Nawumenyelwe esifundweni seBhayibheli kubayini kuqakathekile ukulungiselela kuhle?

7 Nawumenyelwe esifundweni seBhayibheli kungaba kuhle ulungiselele isihloko enizokucoca ngaso. (Ezr. 7:10) UDorin ekhesacoca ngaye ekuthomeni uthi: “Kuyangithabisa nangabe umuntu engikhamba naye usilungiselele kuhle isifundo. Lokho kwenza ahlanganyele ngendlela ezokuba lisizo.” Ukungezelela kilokho, umuntu ofundelwako uzokubona ukuthi nobabili nilungiselele kuhle, kuzoba sibonelo esihle khulu kuye. Nanyana ungekhe ukghone ukulungiselela kuhle isifundweso kodwana ziphe isikhathi sokufumana amaphuzu aqakathekileko.

8. Khuyini ongayenza ukuthi umthandazwakho uthinte ihliziyo lokha nabakubawa ukuthi uthandaze?

8 Umthandazo uyingcenye eqakatheke khulu esifundweni seBhayibheli, cabangisisa kuhle ngalokho ozokutjho nabangakubawa ukuthi uthandaze. Nawenza njalo umthandazwakho uzokuthinta ihliziyo. (Rhu. 141:2) UHanae ohlala eJapan usakhumbula umthandazo owenziwa ngudade obekamenyelwe esifundweni seBhayibheli. Uthi, “Ngabona ukuthi unobuhlobo obuqinileko noJehova, lokho kwangenza ngafuna ukufana naye. Ngazizwa ngithandwa nangizwa abiza igama lami emthandazwenakhe.”

9. Ngokomtlolo kaJakopo 1:19, khuyini ongayenza ukuthi ube msizi ophumelelako esifundweni seBhayibheli?

9 Sekela oraga isifundo seBhayibheli. U-Omamuyovbi iphayona elikhethekileko eNigeria uthi, “Umuntu okhamba naye uzokusiza nawuraga isifundo seBhayibheli. Uzokuveza amaphuzu azuzisako kodwana angeze akhulume khulu, akhumbula ukuthi mfundisi ekufuze adose phambili.” Kufuze ukhulume nini begodu njani esifundweni seBhayibheli? (IzA. 25:11) Lalelisisa kuhle lokha nakuragwa isifundo seBhayibheli. (Funda uJakopo 1:19.) Nawenza njalo uzokukghona ukunikela ngeempendulo ubujamo nabuvumako. Nanyana kunjalo kufuze wahlulele kuhle. Ngokwesibonelo, akukafuzi ukhulume khulu uthikazise umuntu oraga isifundo lokha nakasaraga nendaba, namkha uveze enye indaba ehlukileko kileyo ekufuze nicoce ngayo. Ungabeka lobubodlhana, wenze isibonelo namkha ubuze umbuzo ukwenzela ukuthi indaba enicoca ngayo ikhanye. Ngezinye iinkhathi ungezwa ngasuthi akusikunengi ongakutjho endabeni enicoca ngayo. Ngokubuka umfundi weBhayibheli, utjengisa ukuthi unendaba nezinto azitjhoko lokho kuzomsiza athuthuke.

10. Ukucoca ngalokho ekhe kwakwenzakalela kungamsiza njani umfundi weBhayibheli?

10 Coca ngalokho ekhe kwakwenzakalela. Ubujamo nabuvumako ungathi mbondombondo nomfundi, umtjele ukuthi walifunda njani iqiniso, waqalana njani neentjhijilo ngokuphumelelako namkha wakubona njani ukusekelwa nguJehova epilwenakho. (Rhu. 78:4, 7) Lokho kungamsiza khulu umfundi. Kungaqinisa ukukholwa kwakhe namkha kumkhuthaze ukuthi athuthukele ekubhajadisweni. Kungamsiza nokuthi afumane iindlela zokuqalana nesitjhilo esithileko. (1 Pit. 5:9) UGabriel osele aliphayona eBrazil, ukhumbula indlela azuza ngayo lokha nakasafunda iBhayibheli. Uthi: “Nangizwa lokho abafowethu abaqalana nakho, ngafunda ukuthi uJehova uyazibona iintjhijilo esiqalana nazo. Kwangikhanyela ukuthi, nangabe abafowethu bakghona ukuzihlula iintjhijilwezo, nami ngingakghona.”

OFUNDELWAKO NAKEZA ESIFUNDWENI

Soke singabakhuthaza abafundelwa iBhayibheli ukuthi baragele phambili beze esifundweni (Funda isigaba 11)

11-12. Kubayini kufuze sibamukele ngethando abafundi abeza esifundweni?

11 Isifundo seBhayibheli nasizakuthuthukela ekubhajadisweni kufuze sibekhona qobe esifundweni seBhayibheli sebandla, lokho kuzosizuzisa. (Heb. 10:24, 25) Kulindelekile ukuthi umuntu afunda naye iBhayibheli amumemele esifundweni. Lokha nakezako, kumthwalwethu soke ukuthi simkhuthaze bona eze qobe eWolweni lomBuso. Singakwenza njani lokho?

12 Bamukeleni ngethando. (Rom. 15:7) Umfundi nakazizwa amukelekile emihlanganwenethu, uzokuthanda ukuza qobe eWolweni lomBuso. Kufuze simamukele kuhle ofundelwa iBhayibheli besimethule nakabanye kodwana singamenzi azizwe agandelelekile. Lokha nakasese sesifundweni kufuze siragele phambili nokumtjheja ngombana kungenzeka umuntu afunda naye iBhayibheli akakafiki namkha umajadu ngezinye izinto. Mlalelisise kuhle lokha nakakhulumako bewumtjengise ukuthi unendaba naye. Kungaba namuphi umphumela ukwenza njalo? Tjheja lokho ekwenzeka kuDmitrii owabhajadiswa eminyakeni embalwa edlulileko, nje osele ayinceku esizako. Ukhumbula ngesikhathi afika kokuthoma eWolweni lomBuso uthi: “Omunye umfowethu wangibona ngijame ngaphandle kweWolo lomBuso, weza kimi wangamukela. Wangitjengisa ithando. Ngemva kwalokho nabanye beza bazongilotjhisa, lokho kwangirara khulu. Isenzo sabo sangikara khulu bengafisa ukuthi ngathi singaba nemihlangano woke amalanga, bengithoma ukuyibona into enjenga le.”

13. Ukuziphatha kwakho kungaba namuphi umphumela emuntwini ofunda naye iBhayibheli?

13 Yiba sibonelo esihle. Indlela oziphatha ngayo ingasiza umuntu ofunda naye abone ukuthi useqinisweni. (Mat. 5:16) UVitalii oliphayona eMoldova uthi: “Ngabona indlela abanye ebandleni ebebaphila, baziphatha nebacabanga ngayo. Lokho kwangitjengisa ukuthi aboFakazi bakaJehova mbala balotjha uZimu.”

14. Isibonelo sakho singamsiza njani omunye umuntu ukuthi athuthuke?

14 Nakazokufanelekela ukubhajadiswa, kufuze umfundi asebenzise koke lokho akufundako. Lokho ngekhe kubelula. Nakabona ukuthi kuzuzisa kangangani ukusebenzisa iinkambisolawulo zeBhayibheli, uzokukhuthazeka bona akulingise. (1 Kor. 11:1) Akhesicoce ngesibonelo sakaHanae ekhesakhuluma ngaye ngaphambilini. Uthi: “Abafowethu nabodadwethu bebasibonelo salokho ebengifunda ngakho. Ngabona iindlela zokukhuthaza, ukulibalela neendlela zokutjengisa abanye ithando. Bebahlala bakhuluma kuhle ngabanye abantu. Nami bengifuna ukubanjalo.”

15. IzAga 27:17 zisisiza njani bona sibe bangani nalabo esifunda nabo iBhayibheli abaragela phambili nokuza esifundweni?

15 Yiba mngani nomuntu omfundelako. Njengombana umuntu ofunda naye aragela phambili eza emihlanganweni, nawe ragela phambili umtjengisa ukuthi unendaba naye. (Flp. 2:4) Kubayini ungakhulumi naye? Mbuke ngetuthuko ayenzako nangamatjhuguluko awenzileko umbuze nangokufunda kwakhe iBhayibheli, ngomndenakhe nangomsebenzakhe. Nawucoca naye nizokutjhidelana. Nawubamngani waloyo omfundelako uzomsiza bona athuthuke bekabhajadiswe. (Funda IzAga 27:17) UHanae nje sele aliphayona lesikhathi esizeleko. Ukhumbula ngesikhathi eza kokuthoma emihlanganweni uthi: “Njengombana besele nginabangani ebandleni, ngathoma ukuthabela ukuya emihlanganweni begodu bengiya nalokha ngidiniwe. Bengikuthabela khulu ukuba nabangani abatjha, lokho kwangisiza ngalisa ukuba mngani nalabo ebebangakholelwa kuZimu. Bengifuna ukutjhidelana noJehova nabafowethu nabodadwethu. Kungebangelo ngaqunta ukubhajadiswa.”

16. Khuyini okhunye ongakwenza nawuzokusiza umuntu ofunda naye iBhayibheli azizwe asekhaya nakasebandleni?

16 Njengombana umuntu ofunda naye aragela phambili enza amatjhuguluko, msize abone ukuthi unendawo ebandleni. Menze azizwe amukelekile. (Heb. 13:2) Nakaqala emuva lokha nakasafundelwa iBhayibheli, uDenis oseMoldova uthi: “Iinkhathi ezimbalwa abafowethu nabodadwethu bebamema mina nomkami siyokuhlangana nabo sithabele ubungani. Sazizwela ngezethu ukuthi uJehova ubasize kangangani. Lokho kwasikhuthaza tle. Iinkhathezo zasisiza zasitjengisa ukuthi kubayini kufuze silotjhe uJehova nokuthi nasenza njalo silindelwe kuphila okumnandi.” Ngemva kokuthi umuntu ofunda naye iBhayibheli sele akufanelekela ukuthi angaba mtjhumayeli, ungakhamba naye niyokutjhumayela. UDiego omtjhumayeli enarheni yeBrazil uthi: “Abafowethu abanengi bebangimemema ukuthi ngiyokutjhumayela nabo. Le bekuyindlela ehle khulu yokubazi ngcono. Nanginabo bengizizwa ngitjhidelene khulu noJehova noJesu.”

ABADALA BANGASIZA NJANI?

Badala, ukunaka abantu abafundelwako kungabasiza bathuthuke (Funda isigaba 17)

17. Abadala bangabasiza njani labo abafundelwa iBhayibheli?

17 Yiba nesikhathi nomfundi weBhayibheli. Badala bebandla, nanitjengisa ukuthi ninendaba nabantu abafundelwako lokho kuzobasiza bathuthukele ekubhajadisweni. Kghani ungazijwayeza ukukhulumisana nabantu abafundelwako qobe nabeza esifundweni? Bazokubona ukuthi unendaba nabo khulu khulu lokha nawukhumbula amagamabo nabaphendula esifundweni. Kghani ungahlela ukuthi ukhambe nabathileko nabayokuraga iimfundo zeBhayibheli. Ungakurara umphumela ongaba khona kumuntu ofundelwa iBhayibheli. UJackie ohlala eNigeria oliphayona uthi: “Abantu engifunda nabo iBhayibheli kuyabarara ukufumana ukuthi abanye abafowethu engiza nabo kibo babadala bebandla. Omunye engifunda naye iBhayibheli wathi ‘Umfundisami ngeze ayenza into enjalo. Uvakatjhela abantu abanemali nakhona nabambhadelako!’” Nje umfundi loyo uza qobe emihlanganweni.

18. Abadala bangawenza njani umsebenzi abanikelwe wona osemtlolweni wezEnzo 20:28?

18 Bandula bewukhuthaze labo abafundisa abanye iBhayibheli. Badala ninomthwalo oqakathekileko wokusiza abatjhumayeli bona baphumelele emsebenzini wokutjhumayela kuhlanganise nalokha nabaraga iimfundo zeBhayibheli. (Funda IzEnzo 20:28.) Nangabe umtjhumayeli okhamba naye unamahloni wokuraga isifundo phambi kwakho, kungaba kuhle nawungabawa ukusiraga. UJackie ekhe sakhuluma ngaye ngaphambilini uthi: “Kanengi abadala bayabuza ngabantu engifunda nabo iBhayibheli. Nakubanomraro engiqalana nawo lokha nangiraga isifundo seBhayibheli bayangisiza bangeluleke.” Abadala bangenza umsebenzi omuhle khulu ekukhuthazeni nekufundiseni abatjhumayeli bona bakghodlhelele. (1 Thes. 5:11) UJackie ungezelela uthi: “Kuyangithabisa lokha abadala nabangikhuthaza begodu bangitjela nokuthi bayawuthokoza umsebenzami. Amezwabo afana namanzi amakhaza owasela ilanga nalitjhisako. Ukungibuka kwabo kungenza ngizithembe, ngiyakuthabela nokuraga iimfundo zeBhayibheli.”—IzA. 25:25.

19. Khuyini soke esingayenza bona sifumane ithabo?

19 Ngitjho nanyana singanabantu esibafundela iBhayibheli okwanje, singakghona ukusiza abanye ukuthi bakhulise ubuhlobo babo noJehova. Lokho singakwenza ngeempendulo ezilungiselelwe kuhle lokha nasimenyelwe ukuthi sibekhona esifundweni seBhayibheli. Laba abamenyelwe eWolweni lomBuso singaba bangani babo besibe sibonelo esihle kibo. Abadala bangabakhuthaza laba abafundela abanye iBhayibheli nalabo abafundisa iBhayibheli, bangakwenza lokho ngokuthi bababandule bebababuke. Kuyasithabisa ukuba nokuthileko esikwenzako ekusizeni abantu bona bazi bebathande uJehova kungayingokuthi ukuthi kuncani kangangani.

INGOMA 79 Bafundise Ukuzijamela

^ isig. 5 Okwanje abanye bethu asinabo abantu esifunda nabo iBhayibheli. Nanyana kunjalo, singabasiza laba abafundelwako bona bathuthukele ekubhajadisweni. Esihlokwenesi sizokubona ukuthi umuntu ngamunye angamsiza njani umuntu ofundelwa iBhayibheli athuthuke bekabhajadiswe.