Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-39

Lokha Umuntu Esimthandako Nakatjhiya UJehova

Lokha Umuntu Esimthandako Nakatjhiya UJehova

“Kwaba kanengi kangangani . . . bamdanisa.—RHU. 78:40.

INGOMA 102 Asisizeni Ababogabogako

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Ukususwa ekuhlanganyeleni komuntu esimthandako kungasithinta njani?

INGA-KGHANI kukhona omuntu omthandako osuswe ekuhlanganyeleni? Lokho kungakuzwisa ubuhlungu khulu. U-Hilda uthi, “Lokha umlinganami nakahlongakalako ngemva kweminyaka ema-41 sitjhadile, ngacabanga ukuthi abukho ubuhlungu obunye engizobuzwa ukudlula lobo *. Nanyana kunjalo, lokha indodanami nayisuswako begodu itjhiya umamakwayo nabantwana bayo, kwababuhlungu khulu ukudlula lokha nangihlongakalelwa ngubabakwami.”

UJehova uzwisisa kuhle ukuthi kubuhlungu kangangani lokha ilunga lomndeni olithandako lilisa ukumlotjha (Funda iingaba 2-3) *

2-3. Ngokuya ngokomtlolo weRhubo 78:40, 41, uJehova uzizwa njani ngabantu abamlotjhako nabatjhiya ihlanganwakhe?

2 Cabanga ukuthi uJehova wazizwa kabuhlungu kangangani lokha amanye amalunga womndenakhe weengilozi nakamhlanukelako. (Jud. 6) Cabanga nangokuthi uJehova wazizwa kabuhlungu kangangani lokha abantu bakhe abathandako, ama-Israyeli nakamhlanukela amahlandla amanengi. (Funda IRhubo 78:40, 41.) Yeke, qiniseka ukuthi uBabethu wezulwini uyabuzwa ubuhlungu lokha umuntu esimthandako asuswa ekuhlanganyeleni. Ubuzwisisa kuhle ubuhlungu obuzwako. Uzokurhawukela, akukhuthaze bekakusekele.

3 Esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi singalifumana njani isizo kuJehova lokha umuntu esimthandako atjhiya uJehova. Sizokuhlolisisa ukuthi singabasiza njani abanye abasebandleni abaqalene nobujamobu. Nje, akhesicoce ngokuthi ngimiphi imicabango emimbi ekufuze siyibalekele.

UNGAZIBEKI UMLANDU

4. Ababelethi abanengi bazizwa njani lokha indodana namkha indodakazabo itjhiya uJehova?

4 Lokha indodana namkha indodakazi ethandekako nayitjhiya uJehova, ababelethi bangacabanga ukuthi bekukunengi abebangakwenza ukuthi basize umtwanabo angatjhiyi uJehova. Ngemva kokuthi indodanakhe isusiwe, umfowethu u-Luke uthi, “Ngazibeka umlandu, ngezinye iinkhathi bengiba namabhudango amambi, ngilila begodu ihliziywami beyihlala ibuhlungu.” U-Elizabeth, naye ebekaqalene nobujamo obufanako, uthi, “Inga-kghani kukhona engingakakwenzi kuhle njengombelethi? Ngazizwa ngasuthi ngibhalelwe kufundisa nokudzimelelisa iqiniso ngoJehova endodanenami.”

5. Mlandu kabani lokha umuntu nakalisa ukulotjha uJehova?

5 Soke kufuze sikhumbule ukuthi uJehova usinikele ilungelo lokuzikhethela. Lokho kutjho bona singazikhethela ukuthi sizomlalela namkha awa. Abanye abantwana akhenge bakhuliswe babelethi abasibonelo esihle ekulotjheni uJehova. Nanyana kunjalo abantwanabo baqunte ukulotjha uJehova begodu bahlale bathembekile kuye. Abanye ababelethi benze koke okusemandlenabo ukufundisa abantwababo ukuthanda uJehova kodwana abantwanabo nasele bakhulile, bakhetha ukutjhiya uJehova. Emaswapheleni, ngamunye wethu kufuze azikhethele ukuthi uzokulotjha uJehova. (Jotj. 24:15) Nje-ke, babelethi ningazibeki umlandu ngabantwana benu abalise ukulotjha uJehova.

6. Umuntu omutjha angazizwa njani lokha umbelethakhe nakatjhiya uZimu?

6 Ngezinye iinkhathi umbelethi angatjhiya kokubili iqiniso nomndenakhe. (Rhu. 27:10) Lokho kungaba nomphumela omumbi ebantwaneni ebebamhlonipha begodu bamqala njengesibonelo esihle. U-Esther, ubabakhe owasuswako uthi, “Bengihlala ngilila ngombana bengilemuka ukuthi bekangatjhiyi iqiniso kwaphela kodwana bekenza isiqunto sokutjhiya uJehova ngamabomu. Ngiyamthanda ubaba, yeke lokha nakasuswako bengihlala ngitshwenyekile ngehlalakuhle yakhe begodu nginemizwa yokwesaba.”

7. UJehova uzizwa njani ngomuntu omutjha lokha umbelethakhe nakasuswa ekuhlanganyeleni,?

7 Muntu omutjha nangabe umbelethakho ususiswe, sizwelana nawe. Ungaqiniseka ukuthi uJehova ubuzwisisa kuhle ubuhlungu obuzwako. Uyakuthanda begodu uyakuthokoza ngokuthembeka kwakho, nathi njengabafowenu nabodadwenu ebandleni, sizizwa ngendlela efanako. Khumbula ukuthi akusinguwe unobangela wokuthi ababelethi bakho bakhethe ukutjhiya uJehova. Njengombana sikhe satjho ngaphambilini, uJehova usinikele ilungelo lokuzikhethela. Omunye nomunye ozinikeleko bewabhabhadiswa “uzozithwalela umthwalwakhe.”—Gal. 6:5.

8. Amalunga womndeni athembekileko khuyini angayenza nakasalinde loyo otjhiye uJehova ukuthi abuye? (Qala ibhoksi elithi “ Buyela KuJehova.”)

8 Lokha umuntu omthandako nakatjhiya uJehova, uba nethemba lokuthi uzokubuya. Khuyini ongayenza nawusalindele ukuthi abuyele kuJehova? Yenza koke ongakwenza ukuthi uqinise ukukholwa kwakho. Nawenza njalo, uzokubekela amalunga womndenakho isibonelo esihle, mhlamunye naloyo osusiweko. Uzokuba namandla wokuthi ukghodlhelelele ubuhlungu obuzwako. Khuyini-ke ongayenza ukuthi uqinise ukukholwa kwakho?

LOKHO ONGAKWENZA UKUTHI UHLALE UNOKUKHOLWA OKUQINILEKO

9. Singawafumana njani amandla kuJehova? (Qala ibhoksi elithi “ Imitlolo Engakududuza Lokha Umuntu Omthandako Atjhiya UJehova.”)

9 Yiba nehlelo lokufunda iBhayibheli qobe. Kuqakathekile ukuthi uhlale uqinisa ubuhlobo bakho noJehova bewusize namalunga womndeni. Ungakwenza njani lokho? Ungafumana amandla ngokuthi uhlale ufunda iliZwi lakaZimu, uzindle ngalo bewubekhona nemihlanganweni yobuKrestu yaqobe veke. U-Joanna, ubabakhe nodadwabo batjhiya iqiniso, uthi, “Nangifunda ngeembonelo eziseBhayibhelini njengesaka-Abhigeyili, u-Esteri, uJobho, uJosefa noJesu kungisiza ngehlise ummoya. Iimbonelo zabo ziyangikhuthaza, zingenze ngihlale nginombono omuhle. Iingoma eziku-JW Broadcasting nazo zingisiza khulu.”

10. Umtlolo weRhubo 32:6-8, usisiza njani sikghone ukukghodlhelelela ukugandeleleka?

10 Tjela uJehova indlela ozizwa ngayo. Nawuzizwa ugandelelekile, ungalisi ukuthandaza kuJehova. Bawa uZimethu onethando akusize uqale ubujamobo ngendlelakhe ‘bekakubonise indlela ozakukhamba ngayo.’ (Funda IRhubo 32:6-8.) Iye khona, kungababudisi ukutjela uJehova indlela ozizwa ngayo. Nanyana kunjalo, uJehova ubuzwisisa kuhle ubuhlungu obuzwako, ukuthanda khulu begodu ukubawa ukuthi uthululele ihliziywakho kuye.—Eks. 34:6; Rhu. 62:7, 8.

11. Umtlolo webeHebheru 12:11, uthi kubayini kufuze sisithembe isiyalo sethando esivela kuJehova? (Qala ibhoksi elithi “ Ukususwa Ekuhlanganyeleni—Yindlela kaJehova Enethando Yokusikhalima.”)

11 Sekela isiqunto esithethwe badala. Ukususwa ekuhlanganyeleni kulilungiselelo lakaJehova. Yindlela ehle kaJehova yokusilungisa ngethando, ilungele woke umuntu kuhlanganise naloyo owenze isono. (Funda yebeHebheru 12:11.) Abanye ebandleni bangathi abadala abakenzi isiqunto esihle ngokuthi basuse namkha bakhalime umuntu othileko. Nanyana kunjalo, abantu abanjalo abafuni ukukhuluma izinto ezimbi ngomuntu olungiswako, owenze isono. Asinawo woke amaqiniso wendaba. Yeke, qiniseka ukuthi abadala bathethe isiqunto ngokwenza koke okusemandlenabo ukulandela iinkambisolawulo ezisemTlolweni.—2 Kron. 19:6.

12. Ngimiphi imiphumela emihle eyabakhona kilabo abasekela isiqunto sakaJehova sokukhalima umuntu owenze isono?

12 Ngokusekela isiqunto sabadala sokususa umuntu omthandako, kungenzeka usize umuntu loyo abuyele kuJehova. U-Elizabeth esikhulume ngaye ekuthomeni uthi, “Ukungasatjhidelani eduze nendodanethu njengomndeni kwababudisi khulu. Kwathi ngemva kokuthi indodanethu ibuyele ekuhlanganyeleni, yavuma ukuthi bekufuze isuswe. Ngokukhamba kwesikhathi, yathokoza khulu ngeemfundo ezifundileko. Ngifunde ukuthi isiyalo sakaJehova sihlale silungile ngaso soke isikhathi.” Indodakwakhe uMark, ithi, “Ngokukhamba kwesikhathi indodanethu yangitjela ukuthi ifuna ukubuyela kuJehova ngombana besingazihlanganisi nayo, okuyinto ebekufuze siyenze. Ngithabe kwamambala ukuthi uJehova usisizile sakghona ukulalela umyalwakhe.”

13. Khuyini engakusiza uqalane nobuhlungu obuzwako?

13 Khulumisana nabangani abazokuzwisisa. Zihlanganise namaKrestu avuthiweko azokusiza uhlale unombono omuhle. (IzA. 12:25; 17:17) U-Joanna esikhulume ngaye ekuthomeni uthi, “Bengizizwa ngingedwa kodwana ukukhuluma nabangani engibathembako, kungisize ngakghona ukukghodlhelela.” Kuthiwani-ke nangabe omunye ebandleni ukhuluma ngendlela ekuzwisa ubuhlungu?

14. Kubayini kutlhogeka ukuthi ‘siragela phambili sibekezelelana begodu silibalelane ngokutjhaphulukileko’?

14 Babekezelelele abafowenu nabodadwenu. Kujayelekile ukuthi akusiwo woke umuntu ozokukhuluma amezwi akhako. (Jak. 3:2) Soke sinesono, yeke kungakurari lokha omunye nakangazi ukuthi athini namkha atjho into engakuzwisa ubuhlungu nanyana angakahlosi. Khumbula iseluleko sompostoli uPowula nakathi, “Ragelani phambili nibekezelelana begodu nilibalelane ngokutjhaphulukileko ngitjho nanyana kungaba khona onesizathu sokunghonghoyila.” (Kol. 3:13) Omunye udade isihlobo sakhe ebesisusiwe uthi, “UJehova ungisize ngakghona ukulibalela abafowethu ebebalinga ukungikhuthaza kodwana bangilimaza ngendlela ethileko bangakahlosi.” Khuyini ibandla elingayenza ukusiza amalunga womndeni athembekileko anelunga lomndeni elisusiweko?

IBANDLA LINGASIZA

15. Khuyini esingayenza ukuthi sisize amalunga womndeni anomuntu osusiweko?

15 Yiba nomusa emalungeni womndeni athembekileko. Udadwethu u-Miriam uthi bekasaba ukuya esifundweni ngemva kokususwa komfowabo. Nakaragako uthi, “Bekungithusa ukucabanga ngezinto abantu abazozitjho kodwana bekunabafowethu nabodadwethu abanengi ebebezwa ubuhlungu ngalokho okwenzekileko, akhenge batjho izinto ezimbi ngomfowethu. Ngibathokoza khulu ngombana akhenge ngizizwe ngingedwa ebuhlungwini bami.” Omunye udade nakakhumbulako uthi, “Ngemva kokobana indodanethu isuswe, abangani bethu abathandekako beza bazosiduduza. Abanye basitjela ukuthi kuhlekuhle abazi ukuthi bangathini. Abanye balila nami abanye bangitlolela iincwadi ezangikhuthazako. Abakwenzako kwangisiza khulu!”

16. Ibandla lingaragela phambili njani liduduza belisize labo abanenhlobo ezisusiweko?

16 Ragela phambili usekela amalunga womndeni athembekileko. Nje, batlhoga ithando nesikhuthazo sakho ukudlula nini kunangaphambilini. (Heb. 10:24, 25) Ngezinye iinkhathi, amalunga womndeni ayatjheja ukuthi abanye ebandleni abasawukhulumisi ngathi nawo asusiwe. Ungakuvumeli lokho kwenzeke! Kufuze sibakhuthaze besibabuke abantu abatjha, ababelethi babo abalise ukulotjha uJehova. U-Maria, indodakwakhe eyasuswako beyabatjhiya uthi, “Abanye abangani bami, beza kwami bazosiphekela bangisiza nangokufunda nabantwabami. Babuzwa ubuhlungu bami bebalila nami. Lokha abantu nabakhuluma amala ngami, bangivikela. Bangikhuthaza kwamambala!”—Rom. 12:13, 15.

Ibandla lingasekela belikhuthaze amalunga womndeni athembekileko (Funda isigaba 17) *

17. Khuyini abadala abangayenza ukuthi baduduze labo abagandelelekileko?

17 Badala, sebenzisani woke amathuba afumanekako ukuthi niqinise amalunga womndeni athembekileko. Ninomthwalo wokududuza abafowenu nabodadwenu ebandleni, abanamalunga atjhiye uJehova. (1 Thes. 5:14) Zipheni isikhathi sokubakhuthaza ngaphambi nangemva kwemihlangano yobuKrestu. Bavakatjheleni lapha bahlala khona benithandaze nabo. Khambani nabo esimini namkha nibameme ekukhulekeleni komndeni. Abadala kufuze batlhogomele laba abagandelelekileko, babarhawukele begodu babathande.—1 Thes. 2:7, 8.

UNGAPHELI AMANDLA, THEMBELA KUJEHOVA

18. Yesi-2 kaPitrosi 3:9, ithi khuyini uZimu afuna yenziwe ngilabo abalise ukumlotjha?

18 UJehova ‘akafisi ukuthi namunye atjhabalale kodwana ufisa bona boke batjhuguluke.’ (Funda yesi-2 kaPitrosi 3:9.) Ngitjho nanyana umuntu angenza isono esingangani kodwana ukuphila kwakhe kusaqakathekile kuZimu. UJehova wabhadela inani elikhulu ngokuphila kwendodanakhe ngokuthi ihlongakale ngebanga lethu. Ngethando, uJehova ulinga ukusiza labo abamtjhiyileko babuyele kuye. Unethemba lokuthi bazokubuya, njengombana kutjengiswe emfanekisweni kaJesu wendodana elahlekileko. (Luk. 15:11-32) Abanengi abatjhiye iqiniso ekukhambeni kwesikhathi bayabuya kuBababo wezulwini onethando. Abafowabo nabodadwabo bayathaba, babamukele ngezandla ezifuthumeleko. U-Elizabeth ekukhulunywe ngaye ekuthomeni wathaba khulu lokha indodanakhe nayibuyiselwako. Uthi, “Ngiyathaba ngabafowethu abasikhuthazako ukuthi singalahli ithemba.”

19. Kubayini kufuze siragele phambili sithembela kuJehova?

19 Singahlala sithembele kuJehova ngaso soke isikhathi. Usinikela iinqophiso ezilungileko. UnguBaba onethando nesirhawu kibo boke laba abamthandako nabamlotjhako. Qiniseka ukuthi angeze akulahle nawuqalene nobudisi. (Heb. 13:5, 6) U-Mark esikhulume ngaye ekuthomeni uthi, “UJehova angekhe akulahle, uhlala aseduze nathi nasiqalene nobujamo obubudisi.” Uzokuhlala akunikela “amandla angaphezu kajayelekileko.” (2 Kor. 4:7) Iye, ungahlala uthembekile, unethemba nanyana umuntu omthandako atjhiya uJehova.

INGOMA 44 Umthandazo Womuntu Osesizini

^ isig. 5 Lokha umuntu esimthandako atjhiya uJehova, sizwa ubuhlungu besigandeleleke. Isihlokwesi sihlathulula ukuthi uJehova uzizwa njani nakwenzeka lokho. Sibuye sicoce ngokuthi amalunga womndeni athembekileko khuyini angayenza ukuthi akghodlhelelele ubuhlungu aqalene nabo nokuthi ahlale anobuhlobo obuhle noJehova. Sizokukhuluma nangokuthi amalunga webandla angawududuza bekawusize njani umndeni othintekako.

^ isig. 1 Amanye amagama esihlokwenesi atjhugululiwe.

^ isig. 79 IHLATHULULO YESITHOMBE: Lokha umfowethu nakatjhiya umndenakhe, uJehova, umamakwakhe nabantwana bakhe, bezwa ubuhlungu.

^ isig. 81 IHLATHULULO YESITHOMBE: Abadala ababili bavakatjhele umndeni webandleni, bayawukhuthaza ngemitlolo.