Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-37

“Ngizakusikinya Zoke Izizwe”

“Ngizakusikinya Zoke Izizwe”

“Ngizakusikinya zoke izizwe bese kuvela amagugu wezizwe zoke.”—HAG. 2:7.

INGOMA 24 Yizani Entabeni KaJehova

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Ngikuphi ukusikinyeka umphorofidi uHagayi abikezele ngakho?

“NGESIKHATJHANA, iintolo nemakhiwo yakade zagirika.” “Abantu bathoma ukungenwa mamanzi emadolweni . . . Abantu abanengi bathi ukusikinyeka kwephasokhu kwathatha imizuzu emibili. Kimi kubonakale ngathi kuthethe isikhathi eside khulu.” Amezwi la atjhiwo babantu abasinda ekusikinyekeni kwephasi okwenzeka e-Nepal ngo-2015. Nangabe bewukhona esenzakalweni esinjengalesi, akusilula ukuthi usilibale.

2 Nanyana kunjalo, ukusikinyeka esiqalene nakho namhlanjesi akwenzeki edorobheni namkha enarheni yinye kwaphela. UJehova usikinya iintjhaba zoke ephasini loke begodu lokhu kade akwenza. Ukusikinyekokhu kwabikezelwa mphorofidi uHagayi nakathi: “Lokhu ngokwatjhiwo nguSomnini uMninimandlawoke, ‘Kuzakuthi msinyazana ngisikinye amazulu nephasi, nelwandle kanye nenarha eyomileko.’”—Hag. 2:6.

3. Ukusikinyeka okuhlathululwa nguHagayi kuhluke njani kunokusikinyeka kwephasi?

3 Ukusikinyeka uHagayi akhuluma ngakho, akusikusikinyeka kwephasi okubangela umonakalo. Kunalokho, kuletha imiphumela emihle. UJehova ngokwakhe uthi: “Ngizakusikinya zoke izizwe bese kuvela amagugu wezizwe zoke, yeke ngizalise indlu le ngephazimulo.” (Hag. 2:7) Isiphorofidwesi besitjho ukuthini ebantwini ebebaphila ngesikhathi sakaHagayi? Sitjho ukuthini kithi namhlanjesi? Sizokucoca ngeempendulo zemibuzo le besifunde nokuthi singaba njani nengcenye emsebenzini osikinya iintjhaba lo namhlanjesi.

UMLAYEZO OKHUTHAZAKO EMIHLENI KAHAGAYI

4. Kubayini uJehova athumela umphorofidi uHagayi ebantwini Bakhe?

4 UJehova wanikela uHagayi umsebenzi oqakathekileko. Cabanga ngokwenzeka ngaphambi kwalokho. Kungenzeka uHagayi bekahlangana nesiqhema samaJuda esathunjelwa eBhabhiloni, sabuyela eJerusalema ngo-537 B.C.E. Msinyana ngemva kokufika eJerusalema, abantu bakaJehova abathembekilekwaba bathomisa ngomsebenzi wokwakha indlu kaJehova namkha ithempeli. (Ezr. 3:8, 10) Ingasikade, kwenzeka into edanisako. Balisa ukwakha ngebanga lokudana nokuphikiswa. (Ezr. 4:4; Hag. 1:1, 2) Ngo-520 B.C.E., uJehova watjela uHagayi ukuthi asize amaJuda bekawakhuthaze bona aragele phambili nomsebenzi wokwakha. *​—Ezr. 6:14, 15.

5. Kubayini umlayezo kaHagayi wakhuthaza abantu bakaZimu?

5 Umnqopho womlayezo kaHagayi bekukuqinisa amaJuda bona athembele kuJehova. Ngesibindi, umphorofidi lo watjela amaJuda ebewadanile wathi: “‘Qinani amandla nani noke bantu benarha le,’ kutjho uSomnini. ‘Sebenzani ngombana nginani,’ kutjho uSomnini uMninimandlawoke.” (Hag. 2:4) Amezwi athi “uSomnini uMninimandlawoke” abaqinisa khulu. UJehova unamandla ukudlula amabutho weengilozi, nje-ke amaJuda bekufuze amthembe nawafuna ukuphumelela.

6. Khuyini ebeyizokwenzeka ngebanga lalokhu okwabikezelwa nguHagayi?

6 UJehova wathumela uHagayi bona atjele amaJuda ukuthi uzokusikinya zoke iintjhaba. Isambulwesi sakhuthaza amaJuda adanileko ebewakha ithempeli begodu bewutjengisa ukuthi uJehova uzokusikinya iPheresiya, ebekumbuso onamandla ngesikhatheso. Waba yini umphumela ngokusinyekokho? Kokuthoma, abantu bakaZimu bebazokuqeda ukwakha ithempeli. Ngemva kwalokho, abantu abangasimaJuda bahlanganyele nabo ekulotjheni uJehova ethempelini ebeliqeda ukuvuselelwa. Qala ukuthi umlayezo lo bewukhuthaza kangangani ebantwini bakaZimu!—Zak. 8:9.

UMSEBENZI OSIKINYA IPHASI NAMHLANJESI

Inga-kghani uyawusekela umsebenzi wokusikinya owenziwa namhlanjesi? (Funda iingaba 7-8) *

7. Ngimuphi umsebenzi wokusikinya esibandakanyeka kiwo namhlanjesi? Hlathulula.

7 Sitjho ukuthini isiphorofido sakaHagayi namhlanjesi? UJehova usasikinya iintjhaba nanamhlanjesi begodu nathi sinendima emsebenzini loyo. Akhucabange nganakhu: Ngo-1914, uJehova wabeka uJesu Krestu bona abe yiKosi yomBuswakhe wezulwini. (Rhu. 2:6) Nakuthoma umBuso lo, lokho kwaba ziindaba ezimbi ebabusini bephasi. Lokhu bekutjho ukuthi “iinkhathi ezibekiweko zeentjhaba” sezidlulile, isikhathi sokuthi kungabi nombusi embusweni kaZimu, besele siphelile. (Luk. 21:24) Ngebanga lalokho, kusukela ngo-1919 abantu bakaJehova bebalokhu bakhuluma ngomBuso kaZimu okungiwo wodwa olithemba labantu. Ukutjhunyayelwa ‘kweendaba ezimnandezi zomBuso’ kusikinye iphasi loke.—Mat. 24:14.

8. Ngokuya ngokomtlolo weRhubo 2:1-3, abantu abanengi bawamukele njani umlayezo esiwutjhumayelako?

8 Abantu bawamukele njani umlayezo lo? Abantu abanengi abawuthabeli. (Funda iRhubo 2:1-3.) Iintjhaba ziyanghonghoyila. Abafuni ukwamukela umBusi obekwe nguJehova. Abaqali umlayezo womBuso esiwutjhumayelako ‘njengeendaba ezimnandi.’ Abanye aborhulumende bakhandele nomsebenzi wokutjhumayela! Nanyana ababusi beentjhabezi bathi balotjha uZimu, basafuna ukuragela phambili balawula. Ngokufanako nababusi bangesikhathi sakaJesu, ababusi banamhlanjesi baphikisana noZesiweko kaJehova ngokuthi bahlasele abalandeli bakhe abathembekileko.—IzE. 4:25-28.

9. UJehova uzizwa njani ngabantu abangalaleli umlayezo esiwutjhumayelako?

9 UJehova uzizwa njani ngalaba abangalaleli umlayezo esiwutjhumayelako? AmaRhubo 2:10-12 ayaphendula athi: “Ngalokho, makhosi hlakaniphani; khalimekani nina babusi bephasi. Lotjhani uSomnini ngokwesaba, nename ngehlonipho. Ncwangani iinyawo zendodanayo, nakungasinjalo uZimu uzakuthukuthela bese niyabhubha endleleni. Mbala, ilaka lakhe livutha masinyana. Babusisiwe boke abaphephela kuye.” UJehova unomusa begodu ubanikela ithuba lokuthatha iinqunto ezivuthiweko. Bangatjhugulula indlela abacabanga ngayo bebamukele umBuso kaJehova. Nanyana kunjalo, isikhathi sesiphelile ngombana siphila “emihleni yokuphela” yephaseli. (2 Thim. 3:1; Isa. 61:2) Kurhabeke khulu bona abantu bazi iqiniso bebakhethe uJehova.

ABANYE ABANTU BASABELA KUHLE EMLAYEZWENI OSIKINYAKO

10. Ngimuphi umphumela omuhle obakhona obangelwe kusikinyeka okungokomfanekiso okusemtlolweni kaHagayi 2:7-9?

10 Abanye abantu bawamukela kuhle umlayezo wokusikinyeka okungokomfanekiso uHagayi abikezele ngakho. Usitjela ukuthi ngebanga lokusikinyekokhu, ‘amagugu [okubabantu abaneenhliziyo ezithobekileko] beziziwe zoke’ bazokulotjha uJehova. * (Funda uHagayi 2:7-9.) U-Isaya noMikha babikezela ngezenzakalo ezifanako ezizokwenzeka “emihleni yokuphela.”—Isa. 2:2-4; Mik. 4:1, 2.

11. Khuyini omunye umfowethu ayenzileko ngemva kokuzwa umlayezo womBuso kokuthoma?

11 Cabanga ngalokho okwenziwa ngumfowethu u-Ken, osebenza emzimkhulu wephasi loke. Usawukhumbula kuhle umlayezo womBuso awuzwa kokuthoma eminyakeni ema-40 eyadlulako. U-Ken uthi: “Nangizwa kokuthoma iqiniso elivela eliZwini lakaZimu, ngazwisisa ukuthi siphila emihleni yokuphela yephaseli. Ngazwisisa nokuthi nangizakwamukelwa nguZimu bengifumane ukuphila okungapheliko, kufuze ngingazibandakanyi eendabeni zephaseli kunalokho kufuze ngidzimelele kuJehova. Ngathandaza kuJehova begodu ngenza ngokuvumelana nomthandazwami. Ngalisa ukusekela iphaseli begodu msinyana, ngamukela isivikelo somBuso kaZimu, ongekhe wasikinywa.”

12. Ihlelo lakaJehova lokulotjha okucwengileko lizaliseke njani ngephazimulo emihleni yokuphela?

12 Kuyabonakala ukuthi uJehova uyababusisa abantu bakhe. Emihleni yokuphela, abantu abanengi bathome ukulotjha uJehova. Ngo-1914, bebabancani khulu abantu abalotjha uJehova. Namhlanjesi, kunabantu abangaphezu kweengidi ezibunane abalotjha uJehova ngekuthalo neengidigidi zabantu ezihlanganyela nathi qobe mnyaka ukukhumbula ukufa kwakaJesu. Ngendlela le, ihlelo lakaJehova lokulotjha okucwengileko lizele ‘ngamagugu wezizwe zoke.’ Ibizo lakaJehova liphazunyulisiwe ngebanga lamatjhuguluko enziwe babantwaba nabambatha ubuntu obutjha.—Efe. 4:22-24.

Abantu bakaZimu bathabela ukutjhumayela iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu (Funda isigaba 13)

13. Ukwanda kwabantu abalotjha uJehova kuzalise ziphi iimphorofido? (Qala isithombe singaphandle)

13 Amatjhuguluko athabisako la azalise nezinye iimphorofido, esinye sakhona sifumaneka ku-Isaya isahluko 60. Ivesi 22 lesahlukwesi lithi: “Ophasi ngesibalo uzakuba yikoro nomncani abe sisizwe esinamandla. NginguSomnini. Nje-ke, ngesikhathi esifaneleko ngizakwenza msinyana lokhu.” Ngebanga lokuthi abantu abanengi bathome ukulotjha uJehova, kunento ekarisako eyenzekako. Abantwaba beza namakghono angafaniko begodu bakhuthalele ukutjhumayela ‘iindaba ezimnandi zomBuso.’ Umphumela walokho kukuthi abantu bakaJehova basebenzisa amakghono lawo u-Isaya awahlathulule ngokuthi ‘yibisi lezizwe.’ (Isa. 60:5, 16) Sitjhumayela iindaba ezimnandi eenarheni ezingaphezu kwama-240 begodu sigadangisa iincwadi ngamalimi angaphezu kwayi-1 000.

NJE, SIKHATHI SOKUTHATHA ISIQUNTO

14. Ngisiphi isiqunto abantu ekufuze basenze nje? (Qala isithombe esingaphandle.)

14 Njengombana siphila emihleni yokuphela nje, ukusikinywa kweentjhaba kwenza abantu bathathe iinqunto. Inga-kghani bazokusekela umBuso kaZimu namkha bazokubeka ithemba labo kiborhulumende bephasi? Lesi siqunto ekufuze woke umuntu asenze. Nanyana abantu bakaJehova balalela umthetho karhulumende, abathathi ihlangothi kezepolotiki. (Rom. 13:1-7) Bayazi ukuthi mBuso kaZimu kwaphela ozokurarulula imiraro abantu abanayo. UmBuso loyo awusiyingcenye yephasi.—Jwa. 18:36, 37.

15. Incwadi yesAmbulo itjengisa njani ukuthi ukuthembeka kwabantu bakaZimu kuzokulingwa?

15 Incwadi yesAmbulo isitjela ukuthi abantu bakaZimu abathembekileko bazokuhlunguphazwa emihleni yokuphela. Ukuhlunguphazokho kuzosigandelela khulu. Aborhulumende bephaseli bazosigandelela bona sibalotjhe begodu bazokuhlunguphaza nanyana ngubani ongafuni ukubasekela. (IsAm. 13:12, 15) ‘Bazokukatelela boke abantu—abancani nabakhulu, abanjingileko nabatlhagileko, abatjhaphulukileko neengqila—ukuthi laba kufuze babekwe itshwayo esandleni sokudla namkha eempandla zabo.’ (IsAm. 13:16) Iingqila zekadeni bezibekwa itshwayo ukutjengisa bona ngubani umphathazo. Ngokufanako nanamhlanjesi, abantu bazokulindela ukuthi woke umuntu atjengise bona usekela ubani. Bazokulindela ukuthi woke umuntu atjengise ngezenzo nangendlela acabanga ngayo ukuthi uthatha liphi ihlangothi.

16. Kubayini kuqakathekile ukuthi siqinise ukuthembeka kwethu kuJehova nje?

16 Inga-kghani sizolamukela itshwayelo ngokuthi sisekele aborhulumende bephaseli? Labo abangalamukeli itshwayeli bazokuqalana nobudisi nengozi. Incwadi yesAmbulo iraga nokuthi: ‘Angekhe kube nomuntu othengako namkha othengisako ngaphandle komuntu onetshwayo.’ (IsAm. 13:17) Nanyana kunjalo, abantu bakaZimu bayazi ukuthi khuyini uZimu azoyenza ngalabo abanetshwayo ekukhulunywe ngalo kusAmbulo 14:9, 10. Kunokuthi babe netshwayo lephaseli, kuzokuba ngathi ezandleni zabo kutlolwe ukuthi ‘ngingowakaJehova.’ (Isa. 44:5) Nje, sikhathi sokuthi sithembele kuJehova ngokuqinileko. UJehova uzokutjho ngethabo ukuthi singebakhe!

UKUSIKINYWA KWAMASWAPHELA

17. Khuyini ekufuze siyikhumbule ngokubekezela kwakaJehova?

17 Emihleni yokuphela le, uJehova ubekezele khulu ngombana angafuni ukuthi kutjhabalale namunye. (2 Pit. 3:9) Unikele woke umuntu ithuba lokutjhuguluka nelokuthatha isiqunto sokumlotjha. Nanyana kunjalo, angekhe abekezele unomphela. Labo abangafuni ukusekela umBuso kaZimu bazozifumana basebujamweni obufana nebakaFaro wangesikhathi sakaMosi. UJehova wathi kuFaro: “Ngesikhathesi bekusemandlenami kobana ngiphakamise isandla sami ngikumadlhe wena nabantu bakho ngamatshwenyeko uphele nya ephasini. Kodwana ngikubabalele ngomnqopho wokukukhombisa amandlami nokobana ibizo lami libatjazwe iphasi loke.” (Eks. 9:15, 16) Ekukhambeni kwesikhathu, kufuze zoke iintjhaba zazi ukuthi uJehova nguye yedwa uZimu wamambala. (Hez. 38:23) Kuzokwenzeka njani lokho?

18. (a) KuHagayi 2:6,20-22, kukhulunywe ngakuphi ukusikinywa? (b) Sazi njani ukuthi amezwi kaHagayi azokuzaliseka esikhathini esizako?

18 Ngemva kweminyaka eminengi uHagayi ahlongakele, umpostoli uPowula watlolela amaKrestu weHebheru ukuthi amezwi afumaneka kuHagayi 2:20-22 azokuzaliseka esikhathini esizako. (Ufunde.) UPowula watlola wathi: “Nje uthembisile wathi: “Godu angekhe ngisasikinya iphasi kwaphela kodwana ngizokusikinya nezulu.’ Nje-ke, ilizwi elithi “godu” litjengisa ukususwa kwezinto ezisikinyiweko, izinto ezenziweko, bona izinto ezingakasikinywa zisale.” (Heb. 12:26, 27) Ukusikinyokhu kuhlukile kunalokhu ekukhulunywa ngakho kuHagayi 2:7 ngombana lokhu kutjho ukuthi labo abafana noFaro, abangamukeli ukubuswa nguJehova, bazokutjhatjalaliswa unomphela.

19. Khuyini engekhe isikinywe begodu sazi njani?

19 Khuyini okungekhe kusikinywe namkha kususwe? UPowula waragela phambili wathi: “Sizokufumana umBuso ongeze wasikinywa, asirageleni phambili samukela umusa omkhulu, ngawo esizokunikela kuZimu umnikelo owamukelekako womsebenzi ocwengileko ngokusaba nangehlonipho.” (Heb. 12:28) Ngemva kokusikinywa kokugcina, kuzokusala umBuso kaZimu kwaphela. Kuzokuba ngiwo ozokujama tsi!—Rhu. 110:5, 6; Dan. 2:44.

20. Abantu kufuze bathathe siphi isiqunto begodu thina singabasiza njani?

20 Isikhathi siphelile! Abantu kufuze bakhethe ukuthi bazokuragela phambili ngendlela yokuphila ekhuthazwa liphaseli, eya ekubhujisweni namkha bazokuvumelanisa ukuphila kwabo nentando kaZimu, eya ekuphileni okungapheliko. (Heb. 12:25) Ngokutjhumayela kwethu, singasiza abantu bakhethe ukuthi bathatha liphi ihlangothi endabeni le. Asisizeni boke abaneenhliziyo ezilungileko ukuthi basekele umBuso kaZimu. Asihlaleni siwakhumbula amezwi weKosethu uJesu athi: “Iindaba ezimnandezi zomBuso zizokutjhunyayelwa kilo loke iphasi bona kube bufakazi kizo zoke iintjhaba, ngemva kwalokho isiphelo sizokufika.”—Mat. 24:14.

INGOMA 40 Ukhetha Bani Na?

^ isig. 5 Isihlokwesi sizokulungisa indlela ebesizwisisa ngayo umtlolo kaHagayi 2:7. Sizokufunda ukuthi singaba njani nengcenye emsebenzini othabisako osikinya iintjhaba zoke. Sizokufunda nangokuthi umsebenzi lo ubathinta njani abanye abantu.

^ isig. 4 Siyazi bona uHagayi wakwenza lokho uJehova amtjela ukuthi akwenze ngombana ithempeli laphela ngomnyaka ka-515 B.C.E.

^ isig. 10 Lokhu kulungiswa kwendlela ebesizwisisa ngayo umtlolo kaHagayi. Ekuthomeni besicabanga ukuthi abantu bebangekhe bathome balotjhe uJehova ngebanga lokusikinyiswa kweentjhaba. Qala “Imibuzo Evela EbafundiniesiThaleni sakaMeyi 15, 2006.

^ isig. 63 IHLATHULULO YEENTHOMBE: UHagayi wakhuthaza abantu bakaZimu ukuthi babe majadu ekuvuseleleni ithempeli, abantu bakaZimu esikhathini sethu, bakhuthalele ukutjhumayela umlayezo womBuso. Abatjhadikazi batjhumayela ngokusikinywa kwamaswaphela okuzako.