Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-19

Ithando Nobulungiswa Ephasini Elimbi

Ithando Nobulungiswa Ephasini Elimbi

“Wena awusuye uZimu ozwana nekohlakalo, okumbi angeze kwahlala kuwe.”—RHU. 5:5.

INGOMA 142 Asingalilahli Ithemba

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-3. (a) Ngokuya ngokomTlolo wamaRhubo 5:5-7, uJehova uzizwa njani ngokumbi? (b) Kubayini sithi ukutlhoriswa kwabantwana kuphikisana ‘nomthetho kaKrestu’?

UJEHOVA UZIMU uyakuhloya okumbi. (Funda iRhubo 5:5-7.) Ukuhloye kwamambala ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme begodu lokho kusisono esikhulu nesinyenyisako. Ngebanga lokuthi siboFakazi bakaJehova silingisa yena ngokungavumeli bona ukutlhoriswa kwabantwana kwenzeke ebandleni begodu angeze savikela labo abatlhorisa abantwana.—Rom. 12:9; Heb. 12:15, 16.

2 Nanyana ngisiphi isenzo sokutlhoriswa kwabantwana siphikisana ‘nomthetho kaKrestu.’ (Gal. 6:2) Kubayini sitjho njalo? Njengombana sifundile esihlokweni esidlulileko ukuthi umthetho kaKrestu uhlanganisa koke akufundisako, akukhulumako nakwenzako. Umthetho lo usekelwe ethandweni begodu unobulungiswa. Ngebanga lokuthi amaKrestu ayawuhlonipha umthetho lo aphatha abantwana ngendlela ebenza bazizwe bathandwa begodu bavikelekile. Ukutlhoriswa kwabantwana kusisenzo sokuba marhamaru esenza umntwana azizwe angakavikeleki begodu angathandwa.

3 Ngokudanisako ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme sisenzo esimbi esizele iphasi loke. Le yindaba eqakatheke khulu, namaKrestu amanengi athintekile endabeni le. Kubayini? Kungombana “abantu abambi nabazenzisi” banengi begodu abanye babo balinga ngamandla ukuzihlanganisa nebandla. (2 Thim. 3:13) Ukungezelela kilokho, abanye abathi balotjha uJehova bazinikela eemfisweni zenyama begodu batlhorisa abantwana ngokomseme. Okwanje akhesifunde ngokuthi kubayini indaba yokutlhoriswa kwabantwana isisono esikhulu kangaka. Sizokubona nokuthi khuyini ekufuze yenziwe badala nange kwenziwe isono esikhulu esihlanganisa ukutlhoriswa kwabantwana ebandleni nokuthi ababelethi bangabavikela njani abantwana babo. *

ISONO ESIKHULU

4-5. Kubayini ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme kusisono kungazimbi?

4 Ukutlhoriswa kwabantwana kulimaza abantu isikhathi eside. Kuthinta ungazimbi, umndenakhe kuhlanganise namalunga webandla. Ukutlhoriswa kwabantwana sisono esikhulu.

5 Ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme kusisono kungazimbi. * Kuzwisa abanye ubuhlungu. Isihloko esilandelako sizokukhuluma ngokuthi umuntu otlhorisa umntwana ngokomseme umlimaza njani ngeendlela ezinengi. Ngitjho nanyana umntwana bekamthemba umuntu omtlhorisako, lokho kumlimaza khulu ngombana kumthathela umuzwa wokuzizwa avikelekile begodu kumenza abone izinto ebekungakafuzi azibone. Abantwana kufuze sibavikele ezenzweni ezinjalo begodu labo ababe bongazimbi bokutlhoriswa ngokomseme batlhoga ukududuzwa nokusizwa.—1 Thes. 5:14.

6-7. Ukutlhoriswa kwabantwana kusisono ngayiphi indlela ebandleni nakurhulumende?

6 Ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme kusisono ebandleni. Ilunga lebandla elimlandu ngebanga lokutlhorisa umntwana ngokomseme liletha ihlazo ebandleni. (Mat. 5:16; 1 Pit. 2:12) Akusiliqiniso ukuthi ibandla lobuKrestu livumela ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme ngombana iingidi zabantu bakaZimu abathembekileko ‘zikulwela ngamandla ukukholwa’ nokwenza izinto eziphazimulisa uJehova. (Jud. 3) Abantu abenza izinto ezimbi abakavunyelwa bona baragele phambili bamalunga webandla khulukhulu nangabe abaphenduki ezenzweni zabo ezimbi.

7 Ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme kusisono eemphathimandleni. AmaKrestu kufuze ‘azithobe eemphathimandleni.’ (Rom. 13:1) Yeke ngokulalela imithetho ebekiweko sitjengisa bona siyamhlonipha urhulumende. Nange ilunga lebandla liphula umthetho ngokutlhorisa umntwana ngokomseme, alenzi isono ebandleni kwaphela kodwana lenza isono nakurhulumende. (Madanisa nezEnzo 25:8.) Abadala abanalo ilungelo lokwahlulela umuntu ophule umthetho obekwe ngurhulumende. Nokho akutjho ukuthi kufuze bavikele umuntu otlhorise umntwana ngokomseme. (Rom. 13:4) Isoni kufuze sivune lokho esikutjalileko.—Gal. 6:7.

8. UJehova uzizwa njani ngezono ezenziwa kabanye abantu?

8 Ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme kusisono kuZimu. (Rhu. 51:6) Lokha umuntu nakenza isono komunye kufana nokuthi wenza isono kuJehova. Akhucabange ngesibonelo somThetho uZimu awunikela ama-Israyeli. UmThetho lo bewuthi nange umuntu angadlelezela umakhelwanakhe bekazabe wenza “isiphambeko” kuJehova. (Lev. 6:2-4) Yeke ilunga lebandla nalitlhorisa umntwana liyamlimaza ngombana limthathela umuzwa wokuzizwa avikelekile begodu lokho kungathembeki kuZimu. Umuntu owaziwa ngokuthi nguFakazi kaJehova nakatlhorisa umntwana ngokomseme uhlazisa uJehova. Kungebangelo kufuze sizwisise bona ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme kusisono esinyenyisako kuZimu begodu nathi kufuze sikunyenye.

9. Iminyaka le yoke khuyini ihlangano kaZimu ebeyisolo ikwenza begodu kubayini?

9 Iminyaka le yoke ihlangano kaZimu beyisolo isipha iincwadi ezisekelwe eBhayibhelini ezikhuluma ngokutlhoriswa kwabantwana. IsiThala nePhaphama! zihlala zisitjela ukuthi abantu abakhe batlhoriswa ngokomseme bangaqalana njani nokugandeleleka, abanye bangabasiza bebabakhuthaze njani nokuthi ababelethi bangabavikela njani abantwana babo. Ihlangano ibuye ibandule abadala ukuthi kufanele baqalane njani nendaba yokutlhoriswa kwabantwana. Kanti godu ihlangano ihlala ithuthukisa indlela imilandu yokutlhoriswa kwabantwana edenjwa ngayo emabandleni. Kubayini yenza njalo? Ifuna ukuqinisekisa ukuthi indlela imilandu le edenjwa ngayo ikhambisana nomthetho kaKrestu.

IZINTO OKUFANELE ZENZIWE BADALA NAKUVELA UMLANDU

10-12. (a) Abadala nabademba imilandu yabantu abenze izono ezikulu khuyini abayikhumbulako? (b) Ngokuya ngokomTlolo kaJakopo 5:14, 15, khuyini abadala abazokulwela ukuyenza?

10 Abadala nabademba imilandu yabantu abenze izono ezikulu kufanele bakhumbule umthetho kaKrestu, nabenza njalo bazokuphatha umhlambi kaZimu ngethando begodu bazokwenza izinto ezimthabisako. Yeke nabafumana umbiko wokuthi kunomuntu owenze isono esikhulu kunezinto okufanele bacabangisise ngazo. Into eqakathekileko abadala ekufanele bayenze nakunesono esikhulu esenziweko kuhlanza ibizo lakaZimu. (Lev. 22:31, 32; Mat. 6:9) Okhunye ekufuze bakwenze kusiza amalunga webandla ahlale anobuhlobo obuhle noJehova begodu baduduze bebasekele ungazimbi.

11 Nange umuntu owenze isono alilunga lebandla, abadala bazokulinga ukumsiza alungise ubuhlobo bakhe noJehova nange aphenduka ezenzweni zakhe ezimbi. (Funda uJakopo 5:14, 15.) Phela umKrestu ovumela iimfiso ezimbi zimdose ngepumulo abe enze nesono vane ubuhlobo bakhe noJehova bulimele. * Singamfanisa nomuntu ogulako, yeke abadala bazokuba njengodorhodera nakalapha isigulani. Bazokulinga ukwenza bona “ogulako” namkha owonileko lo “aphile.” Bazokusebenzisa iBhayibheli bona bamsize alungise ubuhlobo bakhe noJehova kodwana lokho bazokwenza nange aphenduka.—IzE. 3:19; 2 Kor. 2:5-10.

12 Kuyatjho-ke ukuthi abadala baphathiswe umsebenzi oqakatheke khulu. Kungebangelo bawuthanda umhlambi uZimu abaphathise wona lo. (1 Pit. 5:1-3) Bafuna ibandla lizizwe livikelekile. Yeke abariyadi nange kuba nemibiko yokuthi kunomlandu owenziweko, kuhlanganise newokutlhoriswa kwabantwana. Alo khuyini abayenzako? Imibuzo  esesigabeni 13,  15  no-17 izositjengisa ukuthi khuyini abayenzako.

13-14. Kghani abadala kufanele bawulandele umthetho karhulumende omalungana nokubikwa kwemilandu yokutlhoriswa kwabantwana? Hlathulula.

 13 Kghani abadala kufanele bawulandele umthetho karhulumende omalungana nokubikwa kwemilandu yokutlhoriswa kwabantwana? Iye kufanele bawulandele. Kwezinye iinarha umthetho uthi nange kunomuntu otlhorise umntwana ngokomseme, umlandu loyo kufuze uyokubikwa emapholiseni. Yeke abadala kuzokufanele bawulalele umthetho loyo. (Rom. 13:1) Imithetho enjalo ayiphikisani nomthetho kaZimu. (IzE. 5:28, 29) Yeke nakuba nomuntu otjela abadala ukuthi kunomntwana otlhorisiweko kuzokufanele bangariyadi kunalokho bathintane neBethel. Nabenze njalo bazokukghona ukwazi ukuthi bangaqalana njani nomraro loyo.

14 Abadala nabakhuluma nomntwana otlhorisiweko nababelethi bakhe namkha kungaba nanyana ngubani owazi ngendaba leyo kufanele babakhumbuze ukuthi banelungelo lokuthatha indaba leyo bayibikele bomthetho. Alo kuthiwani-ke nange umuntu owenze umlandu lo alilunga lebandla begodu ngemva kokuthi umlandwakhe ubikelwe bomthetho bese umphakathi uyezwa ngendaba le? Kghani umKrestu obike indaba le kufuze azizwe kabuhlungu na nasele abona ukuthi ibizo lakaJehova liyahlanjalazwa? Awa, akukafaneli. Umuntu obangele bona ibizo lakaJehova lihlanjalazwe ngilo owenze umlandu.

15-16. (a) Ngokuya ngokomTlolo woku-1 kaThimothi 5:19, kubayini kutlhogeka abofakazi ababili ngaphambi kokuthi abadala bahlele ikomidi yokwahlulela? (b) Khuyini abadala abazoyenza nange bafumana umbiko wokuthi ilunga lebandla lithweswa umlandu wokutlhorisa umntwana?

 15 Kubayini kufanele kube nabofakazi ababili ngaphambi kokuthi abadala bahlele ikomidi yokwahlulela? Kungombana iBhayibheli ithi kufanele kwenziwe njalo. Yeke nange umsolwa angavumi bona usenzile isono kuzokutlhogeka abofakazi ababili qangi ngaphambi kokuthi abadala bahlele ikomidi yokwahlulela. (Dut. 19:15; Mat. 18:16; funda yoku-1 kaThimothi 5:19.) Alo nange abofakazi ababili bangekho kghani lokho kutjho ukuthi indaba le akukafaneli ibikwe emapholiseni? Awa. Lokho akubavimbi abadala namkha ababelethi bomntwana ekubikeni umlandu lo emapholiseni.

16 Abadala nababikelwa ukuthi ilunga lebandla litlhorise umntwana kuzokufanele bathome bathinte iBethel, bese ngemva kokufumana iinqophiso balandele imithetho karhulumende emalungana nokubikwa kwemilandu. Ngemva kwalokho bazokulinga ukuphenyisisa ukuthi kuhlekuhle khuyini eyenzekileko. Nasebafumene ukuthi kwenzekeni bazokulandela lokho iBhayibheli ekutjhoko bese baqunte ukuthi iyatlhogeka na ikomidi yokwahlulela. Nase indaba ibikiwe abadala bazokubuza umsolwa ukuthi usenzile na isono, nakalandulako abadala bazokufuna abofakazi. Kufuze kube nabantu ababili, kungaba ngungazimbi nomunye ufakazi. Ufakazi lo nanyana angakamboni umsolwa atlhorisa ungazimbi loyo kodwana anobufakazi bokuthi umsolwa akathomi ukutlhorisa umntwana naye angavela ebadaleni. Nakunabofakazi ababilaba abadala bangahlela ikomidi yokwahlulela. * Nokho nanyana angekho ufakazi wesibili akutjho ukuthi ungazimbi uleya amala. Nanyana ufakazi omunye angekho bona aqinisekise indaba, abadala bazokukhumbula ukuthi kungenzeka umsolwa usenzile isono begodu into leyo iyabalimaza abanye. Yeke bazobaduduza begodu babasekele boke abathintekileko. Okhunye abadala abazokwenza kuvikela ibandla, bazokuqalisisa kuhle begodu bahlale bavule amehlo bona umsolwa angalimazi abanye ebandleni.—IzE. 20:28.

17-18. Hlathulula indima yekomidi yokwahlulela.

 17 Iyini indima yekomidi yokwahlulela? Ikomidi le ithatha isiqunto sokuthi umuntu owenze isono esikhulu kufuze asuswe namkha angasuswa. Ayiqunti ukuthi umuntu okate umntwana kufuze abotjhwe namkha angabotjhwa. Lokho ikutjhiyela bezomthetho bona kube ngibo abaqunta ukuthi kufanele ajeziswe njani umuntu ophule umthetho.—Rom. 13:2-4; Tit. 3:1.

18 Abadala abasekomidini yokwahlulela bahlulela izinto ezithinta itjhebiswano lesoni noJehova. Basebenzisa iBhayibheli bona ibasize baqunte ukuthi umuntu otlhorise umntwana uphendukile namkha awa. Nakangaphendukiko abadala bayamazisa bona uzokususwa ekuhlanganyeleni. Ngemva kwalokho batjela ibandla bona umuntu loyo akasesenguFakazi kaJehova. (1 Kor. 5:11-13) Nangabe uyazisola kungenzeka angasuswa. Nokho abadala bazomtjela ukuthi kungenzeka kudlule iminyaka eminengi angafumani amalungelo namkha kungenzeka angawafumani ukuphila kwakhe koke. Ngebanga lokuthi abadala bayabathanda abantwana begodu bafuna ukubavikela bangaqunta ukuyelelisa ababelethi ebandleni bona batjheje abantwana babo nabanomuntu loyo. Nokho nabenza lokho angeze baveza bona bobani abongazimbi ekhe batlhoriswa mumuntu loyo.

UNGABAVIKELA NJANI ABANTWANA BAKHO?

19-22. Khuyini ababelethi abangayenza bona bavikele abantwana babo? (Qala isithombe esingaphandle.)

19 Bobani ekufuze bavikele abantwana ekutlhorisweni? Babelethi. * Phela abantwana “balilifa elivela” kuJehova. (Rhu. 127:3) Abantwana sibaphiwe nguJehova, yeke ufuna sibavikele. Khuyini ongayenza bona uvikele abantwana bakho bangatlhoriswa?

20 Kokuthoma, funda okungeziweko ngokutlhoriswa. Funda ngokuthi babantu abanjani abatlhorisa abantwana begodu ufunde nangamaqhinga abawasebenzisako. Tjheja ubujamo namkha abantu abangaba yingozi. (IzA. 22:3; 24:3) Khumbula ukuthi esikhathini esinengi umntwana utlhoriswa mumuntu amjayeleko namthembako.

21 Kwesibili, khuluma ngokutjhaphulukileko nabantwana bakho begodu ubakhuthaze bona bakhulume ngokutjhaphulukileko nawe. (Dut. 6:6, 7) Lokho kutjho ukuthi kufuze ubalalelisise. (Jak. 1:19) Khumbula ukuthi kanengi abantwana abatlhorisiweko bayasaba ukukhuluma ngokwenzeke kibo. Kungenzeka basaba ukuthi akunamuntu ozobakholwa namkha umuntu obatlhorisileko ubatjele ukuthi uzobalimaza nabangatjela umuntu. Nangabe usola ukuthi kunento embi eyenzeke emntwanenakho, ngomusa mbuze imibuzo begodu ulalele ngesineke kilokho akutjela khona.

22 Kwesithathu, fundisa abantwana bakho. Bafundise koke ekufuze bakwazi ngezomseme. Ozobafundisa khona kuzokuya ngokuthi bangangani begodu khuyini abayizwisisako. Bafundise nokuthi kufuze bathini begodu benzeni nange umuntu alinga ukubathinta ngendlela engakalungi. Sebenzisa amathulusi ihlangano kaZimu ekulungiselele wona bona uvikele abantwana bakho.—Funda ibhoksi elithi “ Zifundise Wena Nabantwana Bakho.”

23. Sikuqala njani ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme begodu ngimuphi umbuzo ozokuphendulwa esihlokweni esilandelako?

23 Sikunyenya khulu ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme. Ngebanga lokuthi siphila ngomthetho kaKrestu asibavikeli abantu abatlhorisa abantwana emiphumeleni yezenzo zabo. Alo khuyini esingayenza bona sisize umfowethu namkha udadwethu otlhorisiweko? Isihloko esilandelako sizokuphendula umbuzo loyo.

INGOMA 103 Abelusi Bazizipho Ezibabantu

^ isig. 5 Isihlokwesi sizokukhuluma ngokuthi singabavikela njani abantwana ekutlhorisweni ngokomseme. Sizokubuye sifunde ngokuthi abadala bangalivikela njani ibandla nokuthi ababelethi bangabavikela njani abantwana babo.

^ isig. 3 IHLATHULULO YAMAGAMA: Ukutlhoriswa kwabantwana ngokomseme kulokha umuntu omkhulu nakenza izenzo eziphathelene nezomseme emntwaneni ukwenzela bona anelise iimfiso zakhe ezingokomseme. Izenzwezi zihlanganisa ukuya emsemeni nomntwana, ukufaka izitho zangaphasi emlonyeni namkha ukulalana ngemuva, ukumthintathinta amabele, amahlalo, izitho zakhe zangaphasi nezinye izenzo ezisilapheleko. Kanengi abongazimbi abatlhoriswako kuba bentazanyana, nanyana kunjalo nabesanyana nabo bayatlhoriswa. Kanengi abantu abatlhorisa abantwana madoda kodwana nabanye abomma bayabatlhorisa abantwana.

^ isig. 5 IHLATHULULO YAMAGAMA: Igama elithi “ungazimbi” elisesihlokwenesi nakesilandelako litjho umuntu owatlhoriswa ngokomseme nakasesemncani. Yeke igameli lisetjenziselwa ukuveza ukuthi umntwana uzwiswe ubuhlungu ngebanga lokuthi mncani begodu akusinguye obangele into leyo.

^ isig. 11 Nanyana umuntu enze isono esikhulu ngebanga lokuthi akanabuhlobo obuhle noJehova kuzokufanele aqalane nemiphumela yezenzo zakhe. Uzoziphendulela nakuJehova.—Rom. 14:12.

^ isig. 16 Abadala nabakhuluma nomuntu othweswa umlandu wokutlhorisa umntwana akukafaneli bambize umntwana loyo. Bangabiza umbelethakhe namkha omunye umuntu omkhulu azokutjela abadala ukuthi umntwana uthi kwenzekeni. Lokho kuzokwenza bona umntwana angasolo ezwa ubuhlungu.

^ isig. 19 Umlayezo lo awuthinti ababelethi kwaphela kodwana nalabo abanelungelo elingokomthetho lokukhulisa abantwana namkha abatlhogomela abantwana abangasingebabo.