Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-22

Thuthukisa Indlela Ofunda Ngayo

Thuthukisa Indlela Ofunda Ngayo

“Niqiniseke ngezinto eziqakatheke khulu.”—FLP. 1:10.

INGOMA 35 Qiniseka Ngezinto Eziqakathekileko

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Kubayini abantu abanengi bangakuthandi ukufunda?

ESIKHATHINI esiphila kiswesi abantu abanengi kufanele basebenze budisi ukwenzela bona bafumane imali yokuthenga izinto abazitlhogako. Yeke inengi labafowethu nabodadwethu lisebenza ama-awara amanengi bona litlhogomele imindenalo. Kanti abanye basebenzisa isikhathi sabo esinengi nabaya emsebenzini nalokha nabasuka emsebenzini babuyela emakhaya. Kuthi abanye benza umsebenzi wezandla obudisi ukwenzela bona bondle imindenabo. Kungebangelo abafowethu nabodadwethwaba batjhayisa badiniwe. Yeke lokho kwenza kube budisi ukuthi bafunde nabafika emakhaya.

2. Usenza nini isikhathi sokufunda?

2 Kungakhathaliseki ukuthi khuyini eyenzakalako kufanele siziphe isikhathi sokufunda. Kufanele silifundisise iliZwi lakaZimu, iincwadi nabomagazini begodu siwabukele namavidiyo ihlangano esenzela wona. Kuqakatheke khulu bona sikwenze lokho ngombana kuzosisiza bona sibe nobuhlobo obuhle noJehova begodu sifumane nokuphila okungapheliko. (1 Thim. 4:15) Yeke abanye bavuka ekuseni qobe langa bona bafunde namkha babukele amavidiyo ihlangano esenzela wona. Lokho kuyabasiza ngombana ekuseni kuthulile begodu nemikhumbulwabo isaqaqulukile. Abanye basebenzisa isikhathi santambama bona bafunde bebacabangisise ngezinto ebebazifunda.

3-4. Kwenziwe maphi amatjhuguluko malungana nabomagazini neencwadi ezigadangiswa yihlangano begodu kubayini?

3 Kungenzeka uyabona ukuthi kuqakathekile ukwenza isikhathi sokufunda. Alo khuyini ekufanele siyifunde? Mhlamunye ucabanga ukuthi zinengi khulu izinto ezitlhoga ukufundwa. Ungabe utjho uthi ‘kubudisi khulu ukuthi ngingafunda yoke into.’ Iye khona abanye babanaso isikhathi sokufunda iincwadi nabomagazini begodu babukele namavidiyo kodwana abanye abakghoni ukwenza njalo. IsiHlopha esiBusako siwulemukile umraro lo. Kungebangelo siqunte ukuphungula izinto ezigadangiswako nezifakwa kuzinzolwazi lethu.

4 Isibonelo salokho yiNcwadi Yonyaka yaboFakazi bakaJehova, kwaquntwa bona ingasagadangiswa ngebanga lokuthi kunengi okufumaneka ku-jw.org® naku-JW Broadcasting® okungasikhuthaza. IsiThala somphakathi sesiphuma kathathu emnyakeni ngokunjalo nePhaphama! Umnqopho wamatjhuguluko la akusikukuthi kufanele sibe nesikhathi esinengi sokwenza izinto ezingakhambisani nokulotjha uJehova. Kunalokho enzelwe bona sibe nesikhathi esinengi ‘sezinto eziqakatheke khulu.’ (Flp. 1:10) Kwanjesi-ke, akhesibone ukuthi khuyini eqakathekileko ekufanele siyifunde nokuthi singazuza njani nasifundako.

KHUYINI EQAKATHEKILEKO?

5-6. Khuyini ekufanele siyifunde?

5 Khuyini okufanele siyifunde? Kufanele siziphe isikhathi sokufunda iliZwi lakaZimu qobe langa. Amavesi wokufundwa kweBhayibheli kwebandla kwaqobe veke aphunguliwe ukwenzela bona sibe nesikhathi esinengi sokucabangisisa ngesikufundako begodu senze nerhubhululo. Yeke umnqophwethu akusikumane sifunde amavesi asekufundweni kweBhayibheli kwebandla kweveke kodwana sifuna ukuvumela esikufundako bona kuthinte iinhliziyo zethu begodu kusenze sitjhidelane noJehova.—Rhu. 19:15.

6 Khuyini enye ekufanele siyifundisise? Kufanele silungiselele isiFundo sesiThala, IsiFundo SeBhayibheli SeBandla nakho koke okusehlelweni lemihlangano yepilo nomsebenzi wobuKrestu. Godu kufanele sifunde isiThala nePhaphama! qobe naziphumako.

7. Kghani kufanele sizizwe simlandu nange singakghoni ukufunda namkha ukubukela koke okufumaneka kuzinzolwazi lethu naku-JW Broadcasting?

7 Mhlamunye ungathi, ‘Alo kuthiwani ngeenhloko namavidiyo afumaneka ku-jw.org® naku-JW Broadcasting®? Kuhlekuhle kunengi okutlhoga isikhathi.’ Akhesithi uye endaweni yokudlela enokudla okunengi begodu woke umuntu olapho uyaziphakela. Ucabanga bona ungadla koke ukudla okukhona lapho? Awa angeze kodwana uzokukhetha izinto ezimbalwa ozokukghona ukuzidla. Ngendlela efanako-ke, nange ungafumani isikhathi sokufunda koke okufumaneka kuzinzolwazi lethu ungazibeki umlandu. Kanti godu nalokha nawungakghoni ukubukela woke amavidiyo afumaneka kuzinzolwazi lethu ungazibethi khulu. Funda begodu ubukele ozokukghona. Njenganje akhesibone ukuthi ukufunda kuhlanganisani nokuthi singazuza njani nasifundako.

UKUFUNDA KUTLHOGA UKUZIMISELA

8. Ungasilungiselela njani isiThala begodu lokho kuzokusiza njani?

8 Ukufunda akutjho ukugijimisa amehlo phezu kwamagama bese uthalela ipendulo, kunalokho kutjho ukuba nomnqopho wokufumana isifundo. Nasi isibonelo, lokha nawulungiselela isiThala thoma ngokufunda bewucabangisise ngesihloko bese ulandela ngesihlokwana esithi, “Okuzokucocwa ngakho” esisekuthomeni kwesihloko. Ngemva kwalokho funda iinhlokwana nemibuzo yokubuyekeza. Thatha isikhathi sakho nawufunda iingaba begodu utjheje ukuthi umutjho wokuthoma esigabeni uhlobene njani nesihloko ekucocwa ngaso. Kanengi umutjho wokuthoma esigabeni ukusiza ufumane iphuzu elihlathululwa sigabeso. Njengombana ufunda cabanga ngendlela isigaba ngasinye esisekela ngayo isihlokwana nephuzu eliyihloko lesifundo. Tlola phasi amagama ongakawajayeli namaphuzu ozokwenza ngawo irhubhululo.

9. (a) Kubayini kufuze sitjheje imitlolo nasilungiselela isiThala? (b) Ngokuya ngokomTlolo kaJotjhuwa 1:8, khuyini ekufanele siyenze ngemva kokufunda imitlolo?

9 IsiThala esisifunda ebandleni siyasisiza bona sizwisise iBhayibheli. Yeke nawulungiselelako tjheja imitlolo khulukhulu ezokufundwa ebandleni. Tjheja indlela amagama asemavesini aveza ngayo iphuzu eliyihloko elisesigabeni. Okuqakatheke khulu kuzipha isikhathi sokucabangisisa ngemitlolo oyifundako nokuthi ungayisebenzisa njani ekuphileni kwakho.—Funda uJotjhuwa 1:8.

10. Ngokuya ngokwalokho esikufunda emTlolweni wamaHebheru 5:14, kubayini ababelethi kufanele basebenzise ukukhulekela komndeni bona bafundise abantwana babo indlela yokulungiselela nokwenza irhubhululo?

10 Ngokujayelekileko ababelethi bafuna abantwana babo bakuthabele ukuKhulekela koMndeni kwaqobe veke. Ngitjho nanyana ababelethi kufuze balungiselele okuthileko abazokwenza nabantwana babo, akutlhogeki bona benze izinto ezikhethekileko iveke neveke ezifana nokwakha umkhumbi kaNowa. Umndeni ungakhetha ukubukela ihlelo le-JW Broadcasting® namkha ngezinye iinkhathi wenze okuthileko okukhethekileko ekuKhulekeleni koMndeni. Nanyana kunjalo, into eqakathekileko ababelethi okufuze bayenze kutjengisa abantwana babo indlela yokufunda. Abantwana kufanele bafunde indlela yokulungiselela isifundo namkha ukwenza irhubhululo ngombuzo ababuzwe wona esikolweni. (Funda amaHebheru 5:14.) Nange bangafunda ukusebenzisa isikhathi esithileko bafunda iBhayibheli nabasekhaya, bazokukghona ukulalela bangapheli ihliziyo esifundweni, emihlanganweni yesifunda neyesigodi nakunganavidiyo. Nokho ababelethi nabatjengisa abantwana indlela yokulungiselela bazokucabangela iminyaka nobuntu babo.

11. Kubayini kuqakathekile ukufundisa abantu esibafundelako indlela yokufunda?

11 Abantu esifunda nabo iBhayibheli kufanele sibatjengise indlela yokufunda. Iye khona kusithabisa khulu ukubabona bathalele iimpendulo nabalungiselela isifundo sabo namkha okuzokufundwa ebandleni. Nokho kufanele sibatjengise indlela yokwenza irhubhululo. Lokho kuzobasiza lokha nabanemiraro, angeze batlhoge ukubuza abanye ebandleni bona benzeni, kunalokho bazokwazi ukuzifumanela ilwazi elizobasiza ngokwenza irhubhululo eencwadini zethu.

YIBA NOMNQOPHO NAWUFUNDAKO

12. Nasifundako umnqophwethu kufanele ube yini?

12 Nangabe umumuntu ongakuthandiko ukufunda mhlamunye ucabanga ukuthi angeze wakuthabela ukufunda. Nokho iqiniso kukuthi ungakuthabela. Nawusathomako ungafundi isikhathi eside. Uzakuthi nasele ujayele wandise isikhathi sakho sokufunda. Cabanga ngokuthi kubayini ufunda. Kuliqiniso ukuthi umnqophwethu kufuze ube kuqinisa itjhebiswano lethu noJehova. Nokho okhunye okungasenza sifunde kukuthi sifuna ipendulo yombuzo obuzwe mumuntu esimini namkha senza irhubhululo ngomraro esiqalene nawo.

13. (a) Hlathulula bona umuntu osesemutjha angazivikela njani iinkolelo zakhe esikolweni. (b) Ungasisebenzisa njani isiluleko esifumaneka emTlolweni webeKolose 4:6?

13 Nasi isibonelo, mhlamunye ufunda isikolo begodu abantwana ofunda nabo bakholelwa bona ifundiso yokuziphendukela kwemvelo iliqiniso. Uyafuna ukunikela amabanga akwenza ukholelwe ukuthi soke sadalwa njengombana iBhayibheli itjho kodwana uyazinyaza. Yeke nakunjalo kufuze wenze irhubhululo. Ungazibekela amabanga amabili: (1) ukuqinisa ukukholwa kwakho bona uZimu wadala yoke into, (2) ukuthuthukisa ikghono lakho lokuvikela iqiniso. (Rom. 1:20; 1 Pit. 3:15) Ungazibuza ukuthi, ‘Kubayini abantwana engifunda nabo bakholelwa ifundiso le?’ Ngemva kwalokho sebenzisa iincwadi zethu ukwenza irhubhululo. Kungabalula ukuhlathulula lokho okukholelwako nawenza irhubhululo. Abantu abanengi bakholelwa ifundiso yokuziphendukela kwemvelo ngombana kunomuntu abamhloniphako owabatjela ukuthi ifundiso le iliqiniso. Fumana ngitjho nanyana kuliphuzu linye ongabafundisa lona ngombana kungenzeka usize umuntu ofuna ukwazi iqiniso.—Funda kwebeKolose 4:6.

KHULISA ISIFISO SAKHO SOKUFUNDA

14-16. (a) Khuyini ongakwenza bona uzwisise incwadi ethileko yeBhayibheli ongakayijayeli? (b) Hlathulula bona imitlolo ekhonjiweko ingakusiza njani bona uzwisise kuhle incwadi ka-Amosi. (Funda ibhoksi elithi “ Yenza IBhayibheli Liphile.”)

14 Akhesithi esifundweni kuzokufundwa ngenye yeencwadi ezifitjhani zesiphorofido, incwadi leyo ikhuluma ngomphorofidi ongakamjayeli njengencwadi ka-Amosi. Igadango lokuthoma ongalithatha kukhulisa isifiso onaso sokwazi okunengi ngalokho okwatlolwa mphorofidi loyo. Alo-ke, ungakwenza njani lokho?

15 Kokuthoma, zibuze ukuthi: ‘Khuyini engiyaziko ngomtloli wencwadi leyo? Bekahlalaphi begodu bewuyini umsebenzakhe?’ Nawungazipha isikhathi sokufunda ngomtloli othileko nangesizinda sakhe uzokuzwisisa bona kubayini asebenzise amagama nemifanekiso ethileko. Yeke nawufunda iBhayibheli tjheja amagama angakusiza bona uzwisise ukuthi umtloli bekamumuntu onjani.

16 Kwesibili, kungakusiza ukwazi bona incwadi leyo yatlolelwaphi nokuthi yatlolwa nini. Ungaqala “Itjhadi Labaphorofidi NamaKhosi WakwaJuda Nakwa-Israyeli” elisencwajaneni ethi Ikomba Yokufunda IliZwi LakaZimu amakhasi 14 kuya ku 17. Nangabe incwadi oyifundako isiphorofido ungazuza khulu nawungafunda ngobujamo bendawo nokuthi abantu balapho bebaphila njani nakutlolwa incwadi leyo. Ungafunda ngokuthi ngimiphi imikghwa namkha izinto ebezenziwa babantwabo ebekufanele umphorofidi abayelelise ngazo. Godu ungafunda nangokuthi bobani abaphila ngesikhathi esifanako nomphorofidi loyo. Nawuzabuzwisisa kuhle ubujamobo kufanele ufunisise nakezinye iincwadi zeBhayibheli. Isibonelo salokho, nawufuna ukwazi bona bekwenzekani ngesikhathi sakamphorofidi u-Amosi, ungazuza khulu nawungafunda amavesi asencwadini yesi-2 yamaKhosi neyesi-2 yeenKronike okuziinkhombo zencwadi ka-Amosi 1:1. Ukungezelela kilokho, ungafunda iincwadi ezatlolwa nguHosiya okungenzeka waphila ngesikhathi esifanako no-Amosi. Zoke iincwadezi zingakunikela umkhanyo wokuthi bekwenzekani nakusaphila u-Amosi.—2 Kho. 14:25-28; 2 Kron. 26:1-15; Hos. 1:1-11; Amo. 1:1.

TJHEJISISA NEZINTO EZINCANI

17-18. Sebenzisa iimbonelo ezinikeliweko namkha wenze sakho ukutjengisa bona ilwazi elibonakala lingakaqakatheki lingakusiza njani bona uthabele ukufunda iBhayibheli.

17 Kumnandi ukufunda iBhayibheli nawunesifiso esihle sokwazi okungeziweko. Akhesithi ufunda incwadi kaZakariya isahluko se-12 esikhuluma ngokuhlongakala kwakaMesiya. (Zak. 12:10) Kuthi kusesenjalo evesini le-12 ufunde ukuthi “ikoro yendlu kaNathani” izakulila kabuhlungu nakuhlongakala uMesiya. Kunokuthi udlule evesinelo ungajama kancani uzibuze ukuthi: ‘Ngikuphi ukuhlobana okukhona phakathi kwendlu kaNathani noMesiya? Kghani kukhona enye indlela engingafumana ngayo ilwazi elingeziweko?’ Iye ikhona kodwana kutlhogeka bona wenze irhubhululo. Isikhombo esisevesineli sikuthumela encwadini yesi-2 kaSamyela 5:13, 14, lapho uzokufunda ngokuthi uNathani bekangenye yamadodana weKosi uDavida. Isikhombo sesibili esikuLukasi 3:23, 31, siveza ukuthi uJesu bekasizukulwana sakaNathani obekangukhokho kaMariya. Nawubona lokho uba nesifiso sokwazi okungeziweko, ngombana kunesiphorofido esikhuluma ngokuthi uJesu uzokuvela ekorweni yomndeni kaDavida. (Mat. 22:42) UDavida bekanamadodana angaphezu kwama-20. Ukareka khulu nawubona indlela ozwisisa ngayo ivesi le-12 lakaZakariya nawutjheja ukuthi kubayini kuyindlu kaNathani ezokulila nakuhlongakala uJesu.

18 Nasi esinye isibonelo. Esahlukweni sokuthoma sencwadi kaLukasi sifunda ukuthi ingilozi uGabhariyeli yavakatjhela uMariya yamtjela umlayezo othi uzokubeletha indodana. Malungana nendodana leyo yathi: ‘Izokuba yikulu, izokubizwa ngokuthi yiNdodana yoPhezukoke, begodu uJehova uZimu uzoyinikela isihlalo sobukhosi sakaDavida uyise, izokuba yiKosi phezu kwesizukulwana sakaJakopo ngokungapheliko.’ (Luk. 1:32, 33) Mhlamunye inengi lethu lizokutjheja amezwi wokuthoma akhulunywa nguGabhariyeli athi uJesu uzokubizwa ngokuthi “yiNdodana yoPhezukoke.” Okhunye akutjhoko wathi uJesu “uzokuba yiKosi.” Yeke soke singazibuza ukuthi uMariya wacabangani ngamezwi awatjelwa nguGabhariyeli. Kghani wacabanga bona uJesu uzokuthatha isikhundla seKosi uHerode namkha uzokuba yikosi elandelako yakwa-Israyeli? Angathana uJesu waba yikosi lokho kutjho ukuthi uMariya bekazokuba ngunina lekosi begodu bekazokuhlala esigodlweni. Yeke nanyana kunjalo, akukho eBhayibhelini lapho sifunda khona ngokuthi uMariya watjela uGabhariyeli ngezintwezi nokuthi wabawa isikhundla emBusweni kaJesu njengabafundi bakhe ababili. (Mat. 20:20-23) Yeke ilwazeli lisiqinisekisa ngokuthi uMariya bekathobeke khulu.

19-20. Njengombana kuhlathululwe emTlolweni kaJakopo 1:22-25; 4:8, ngimuphi umnqopho ekufanele sibe nawo nasifunda iBhayibheli?

19 Khumbula ukuthi umnqophwethu wokufunda iBhayibheli neencwadi zethu kukuthi sifuna ukuba netjhebiswano elihle noZimu. Okhunye kukuthi kuzosisiza bona sazi ukuthi kufuze sibe ‘babantu abanjani’ nokuthi ngimaphi amatjhuguluko ekufuze siwenze nasizakuthabisa uZimu. (Funda uJakopo 1:22-25; 4:8.) Yeke qobe nasithoma ukufunda kufanele sibawe uJehova bona asiphe ummoyakhe ocwengileko. Kufuze simbawe bona asisize sizuze ngokuzeleko elwazini esilifundako belisisize bona senze amatjhuguluko atlhogekako.

20 Yeke kwanga soke singaba njengomuntu owahlathululwa mrhubi nakathi: “Ifundiso kaSomnini ikuthaba kwakhe, uyihumuza imini nobosuku. . . . Umuntu onjalo uyaphumelela kikho koke akwenzako.”—Rhu. 1:2, 3.

INGOMA 88 Ngifundise Indlelakho

^ isig. 5 Kunengi khulu uJehova asiphe khona, mavidiyo, ziincwadi, bomagazini nokhunye okunengi. Yeke esihlokwenesi sizokubona ukuthi khuyini ekufanele siyifunde begodu singenzani bona sizuze okunengi nasifundako.

^ isig. 61 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ababelethi batjengisa abantwana babo bona silungiselelwa njani isiThala.

^ isig. 63 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu wenza irhubhululo ngomtloli weBhayibheli u-Amosi. Iinthombe ezingemva zitjengisa lokho umfowethu akubonako nakacabangisisa ngendaba ayifunda eBhayibhelini.