Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-21

Ungadurhiswa ‘Kuhlakanipha Kwephaseli’

Ungadurhiswa ‘Kuhlakanipha Kwephaseli’

“Ukuhlakanipha kwephaseli kubudlhadlha kuZimu.”—1 KOR. 3:19.

INGOMA 98 ImiTlolo Iphefumulelwe NguZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. IliZwi lakaZimu lisenza sibe nani?

UJEHOVA umFundisethu omKhulu, yeke singakghona ukuqalana nananyana ngimuphi umraro. (Isa. 30:20, 21) IliZwi lakhe lisenza sibe “nobukghoni obuzeleko” obusisiza ‘sikulungele ngokupheleleko ukwenza nanyana ngimuphi umsebenzi omuhle.’ (2 Thim. 3:17) Yeke nange siphila ngemithetho yalo sizokuhlakanipha besidlule nalabo abasekela “ukuhlakanipha kwephaseli.”—1 Kor. 3:19; Rhu. 119:97-100.

2. Khuyini esizoyidemba esihlokwenesi?

2 Njengombana sizokubona ukuhlakanipha kwephaseli kusibamba ngeemfiso zenyama. Yeke lokho kungenza kube budisi ukuthi sihlule ukucabanga kwephaseli nokuziphatha njengalo. Kungebangelo iBhayibheli ithi: “Tjhejani bona kungabi namuntu onithumba ngefundiso yamala nangekohliso elilize ngokwesiko labantu.” (Kol. 2:8) Esihlokwenesi sizokubona ukuthi abantu bathome njani ukukholelwa amala afundiswa nguSathana. Endabeni ngayinye sizokubona ukuthi kubayini sithi ukuhlakanipha kwephaseli akusizi besibone nokuthi ukuhlakanipha kwakaZimu khona kuzidlula njani izinto zephaseli.

UKUTJHUGULUKA KWENDLELA YOKUZIPHATHA

3-4. E-United States kwaba namaphi amatjhuguluko hlangana neminyaka yabo-1900 kuya ku-1930?

3 E-United States abantu abaphila ekuthomeni kweminyaka yabo-1900 kuya ku-1930 babona umehluko omkhulu nakuziwa eendabeni zokuziphatha. Inengi belikholelwa ukuthi babantu abatjhadileko kwaphela okufuze batjhinge emsemeni begodu bengeze wezwa iindaba zamabhayi kukhulunywa ngazo koke nje. Ngokukhamba kwesikhathi izinto zathoma ukugaya ngomunye umhlathi begodu kwaba nemibono eminengi.

4 Iminyaka ehlangana kwaka-1920 kufikela ku-1929 yaziwa ngokuthi miNyaka yamaTjhuguluko (Roaring Twenties), ngombana ngesikhatheso abantu bathoma ukuthanda ukuzithabisa, bathanda nemali. Lokho kwenzeka khulukhulu ngemva kwePi yePhasi yokuthoma ngemva kokuthi abantu baqalane namatshwenyeko amanengi. Omunye umrhubhululi wathi: “Amafilimu, imidlalo, iingoma, iinkondlo nezokukhangisa zathoma ukuveza izinto ezihlobene nezomseme.” Ngesikhatheso nabantu besele bathoma ukujida ngendlela evusa ikanuko begodu nezambatho ebesezimbathwa besele zingahlonipheki. Kunjengombana iBhayibheli yatjho ukuthi emihleni yokuphela abantu ‘bazokuthanda ukuzithabisa’ khulu.—2 Thim. 3:4.

5. Khuyini eyenzekileko endabeni yokuziphatha kusukela ngeminyaka yabo-1960?

5 Ngeminyaka yabo-1960 besele kujayelekile ukuthi abantu abangakatjhadi bahlalisane begodu ukuthandana kwabantu bobulili obufanako besele kudlangile. Kanti nokutlhalana nakho besele kuyinto ebulula. Ngapha nezokuzithabisa zathatha izenzo zomseme zazibeka ebaleni. Alo izintwezi zoke nje zibe nomphumela onjani ebantwini? Omunye umtloli wathi lokhu kuphule imindeni, ababelethi bakhulisa abantwana bodwa, kubange ubuhlungu begodu kwenze abanye bathanda ukubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko. Yeke waphetha ngokuthi “ukwehla kwezinga lokuziphathokhu kuyabathinta abantu abanengi.” Okhunye godu magulo afumaneka ngokuziphatha kumbi ngokomseme njengentumbantonga. Koke lokhu kusenza sibone ukuthi ukuhlakanipha kwephaseli kuletha imiphumela ebuhlungu.—2 Pit. 2:19.

6. Indlela iphasi eliqala ngayo zomseme iyifeza njani ihloso kaSathana?

6 Indlela iphasi eliqala ngayo zomseme iyamthabisa uSathana. Asinakho nokuncani ukuzaza bokuthi kuyamthabisa ukubona abantu bangasisebenzisi kuhle isipho esivela kuZimesi begodu benza nomtjhado ubonakale ungakaqakatheki. (Efe. 2:2) USathana uyazi ukuthi nange abantu bangaziphathi kuhle ngokomseme batjengisa ukuthi abasithokozeli isipho esivela kuJehova sokuya emsemeni. Kanti godu ukuziphatha njalo kungenza abantu bangakufumani ukuphila okungapheliko.—1 Kor. 6:9, 10.

LOKHO IBHAYIBHELI ELIKUTJHOKO NGEZOMSEME

7-8. IBhayibheli ithini ngendlela ekufuze siziphathe ngayo nakuziwa endabeni yokuya emsemeni?

7 Abantu abalandela ukuhlakanipha kwephaseli banyefula iinkambiso zeBhayibheli ezimalungana nokuziphatha, bathi akunamuntu ongaphila ngazo. Abantwaba kungenzeka ubezwe babuza ukuthi, ‘Kubayini uZimu asibumbe sinesifiso sokuya emsemeni bese ngemva kwalokho asitjele ukuthi sizibambe?’ Umbuzwabo lo usekelwe ekolelweni engakalungi yokuthi umuntu kufuze enze nanyana yini afisa ukuyenza. Nokho iBhayibheli ikhuluma okuhlukileko, ithi akutlhogeki bona silawulwe mizimbethu kunalokho singalwisana neemfiso ezingakalungi. (Kol. 3:5) Ukungezelela kilokho, uJehova usenzele ilungiselelo elihle lomtjhado lapho sikghona ukwanelisa khona iimfiso zethu ezingokomseme. (1 Kor. 7:8, 9) Abantu abatjhadileko bangathabela ukuya emsemeni begodu angeze bazisole namkha batshwenyeke ngemiphumela ebuhlungu evelela abantu abaziphatha kumbi ngokomseme.

8 IBhayibheli isifundisa indlela efaneleko ekufuze siziphathe ngayo nakuziwa endabeni yokuya emsemeni. Iyavuma nokuthi ukuya emsemeni kungaba yinto ethabisako. (IzA. 5:18, 19) Nokho iBhayibheli ibuye ithi: “Ngamunye wenu kufuze azi indlela yokulawula umzimbakhe ngokucwengeka nangokuhlonipheka, ingasi ngekanuko yomseme engalawulwako, eragwa kukuba marhamaru efana neyeentjhaba ezingamaziko uZimu.”—1 Thes. 4:4, 5.

9. (a) Abantu bakaJehova abaphila hlangana neminyaka yabo-1900 kuya ku-1930, bakhuthazwa njani bona balandele ukuhlakanipha okukhamba phambili okufumaneka eliZwini lakaZimu? (b) Ngisiphi isiluleko esihlakaniphileko esisifumana kweyoku-1 kaJwanisi 2:15, 16? (c) Ngokuya ngokomTlolo webeRoma 1:24-27, ngikuphi ukuziphatha ekufuze sikunyenye?

9 Hlangana neminyaka yabo-1900 kuya ku-1930, abantu bakaJehova bala ukudurhiswa mamala wabantu ‘abangasanawo namancani amazizo wokuziphatha okuhle.’ (Efe. 4:19) Balinga ngamandla ukunamathela eenkambisweni zakaJehova. IsiThala sesiNgisi sakaMeyi  15, 1926 sathi: “Kufuze sibe msulwa ngezenzo nangezinto esizicabangako, khulukhulu naziza endabeni yabantu bobulili obuhlukileko.” Kungakhathaliseki ukuthi iphasi elibabhodileko lenzani, abantu bakaJehova bebalandela ukuhlakanipha okukhamba phambili okufumaneka eBhayibhelini. (Funda yoku-1 kaJwanisi 2:15, 16.) Simthokoza khulu uZimu ngeliZwi lakhe. Godu siyamthokoza nangefundiswakhe efika ngesikhathi esisiza bona singadurhiswa kuhlakanipha kwephaseli nakuziwa eendabeni zokuziphatha. *Funda kwebeRoma 1:24-27.

INDLELA ABANTU ABAZIQALA NGAYO

10-11. IBhayibheli yathi khuyini ezokwenzeka emalangeni wokuphela?

10 IBhayibheli yayelelisa ngokuthi emihleni yokuphela abantu “bazakuba ngabazithandako.” (2 Thim. 3:1, 2) Yeke akusirari ukubona ukuthi iphaseli likhuthaza ukuba marhamaru. Enye incwadi yabika ukuthi hlangana neminyaka yabo-1970 “iincwadi ezimalungana neenluleko zokuthi umuntu angayifumana njani ipumelelo zaba zinengi.” Ezinye iincwadi “bezikhuthaza abantu bona bazithande khulu bebazamukele ngendlela abangayo ngitjho nanyana bangaziphathi kuhle.” Nasi isibonelo salokho, enye incwadi yathi: “Zithande ngombana akekho umuntu omuhle noqakatheke njengawe ephasina.” Incwadi le yaraga yathi: “Umuntu kufuze azikhethele ukuthi ufuna ukuziphatha njani begodu enze nanyana yini afuna ukuyenza.”

11 Kghani ukhewayizwa imibono enjalo? USathana wakhuthaza u-Eva bona enze into efanako, wathi u-Eva ‘uzokwazi koke njengoZimu.’ (Gen. 3:5) Namhlanjesi abantu abanengi bazikhakhazisa khulu kangangokuthi emehlwenabo akunamuntu ongabatjela ukuthi khuyini okulungileko nokungakalungi. Ngokombonwabo ngitjho noZimu akanalungelo lokubabekela imithetho. Indlela le yokucabanga ibonakala khulu endleleni abantu abaqala ngayo umtjhado.

12. Ngimuphi umbono womtjhado okhuthazwa liphasi?

12 IBhayibheli ithi indoda nomfazi kufanele baphathane ngehlonipho begodu bakhumbule isithembiso abasenzako nabatjhadako. Ibakhuthaza bona bazimisele ukuhlala ndawonye, ithi: “Indoda izakutjhiya uyise nonina inamathele emfazinayo bese baba nyamanye.” (Gen. 2:24) Nokho abantu abalandela ukuhlakanipha kwephasi bakhuthaza okuhlukileko, bathi omunye nomunye emtjhadweni kufanele aziqale yena nalokho akutlhogako. Enye incwadi ithi: “Keminye imitjhado isithembiso esijayelekileko abatjhadikazi abasenzako phambi kwabantu esithi ‘sithembisa ukuthi sizokuhlala ndawonye ikani nje sobabili nasisaphilako’ sitjhugululiwe sajanyiselelwa ngamezwi athi ‘sithembisa ukuthi sizokuhlala ndawonye ikani nje sobabili nasisathandanako.’” Koke lokhu kwenze umtjhado waba yinto enyazekako begodu kubangele ukutlhalana nokugandeleleka okukhulu. Akunakuzaza ukuthi indlela iphasi eliqala ngayo umtjhado ibudlhadlha.

13. Ngiliphi ibanga elenza uJehova anyenye abantu abazikhukhumezako?

13 IBhayibheli ithi: “Woke onehliziyo ezikhukhumezako usinyenyiso kuSomnini.” (IzA. 16:5) Kubayini uJehova anyenya abantu abazikhukhumezako? Elinye ibanga kukuthi labo abazithanda khulu balingisa uSathana ngokuzikhukhumeza. Phela uSathana wathi uJesu amkhothamele begodu amlotjhe. Akhucabange ngendaba le, uJesu wasebenza noZimu nakubunjwa iphasi kodwana uSathana wathi uJesu amkhothamele begodu amlotjhe. (Mat. 4:8, 9; Kol. 1:15, 16) Labo abazikhukhumezako baqinisekisa ukuthi ukuhlakanipha kwephaseli kubudlhadlha kuZimu.

UMBONO WEBHAYIBHELI NGOKUZIKHUKHUMEZA

14. UmTlolo webeRoma 12:3, usisiza njani bona sibe nombono ofaneleko ngendlela esiziqala ngayo?

14 IBhayibheli isisiza bona sibe nombono ofaneleko endleleni esiziqala ngayo. Nokho ibuye isitjele ukuthi kufuze sizithande. Nakakhuluma ngendaba le uJesu wathi: ‘Thanda umakhelwanakho njengombana uzithanda wena,’ lokho kutjho ukuthi kufuze sizithande. (Mat. 19:19) Nokho iBhayibheli ayisifundisi ukuthi kufanele sizibone ngasuthi siqakatheke ukudlula abanye. Kunalokho ithi: “Ningenzi litho ngombango namkha ngokuzikhakhazisa, kodwana ngokuzithoba, nithathe abanye njengabakhulu kunani.”—Flp. 2:3; funda kwebeRoma 12:3.

15. Ngibuphi ubufakazi obutjengisa bona isiluleko seBhayibheli esimalungana nendlela esiziqala ngayo siyazuzisa?

15 Abantu abanengi ekucatjangwa bona bafundile begodu bahlakaniphile ngokombono wephaseli bathi isiluleko seBhayibheli sibudlhadlha. Bacabanga ukuthi ukuqala abanye njengabakhulu kunawe kukwenza ubonakale ngasuthi awukaqakatheki, uvumela abanye bona bazenzele umathanda kuwe. Alo-ke, ibe yini imiphumela yokuziphatha ethuthukiswa liphasi lakaSathana? Khuyini wena okubonileko? Kghani abantu abazicabangela bona bodwa bathabile? Imindenabo yona ithabile? Banabo abangani bamambala? Banalo itjhebiswano elihle noZimu? Alo-ke, kilokho okubonileko ucabanga bona ngikuphi ukuhlakanipha okusebenzako, ngokwephasi namkha ngilokho okufumaneka eliZwini lakaZimu?

16-17. Kubayini sithokoza uJehova?

16 Abantu abalalela iinluleko zabantu abaqalwa njengabahlakaniphileko ephasineli, bafana nesivakatjhi esibuza indlela kesinye isivakatjhi naso esingayaziko indlela. Lokho kubudlhadlha ngombana bobabili abayazi indlela. Nakakhuluma ngabantu “abahlakaniphileko” bangesikhathi sakhe uJesu wathi: “Babarholi abaziimphofu. Nje-ke, nangabe isiphofu sinqophisa isiphofu, zombili zizokuwela ngemgodini.” (Mat. 15:14) Kwamambala ukuhlakanipha kwephaseli kubudlhadlha kuZimu.

17 Isiluleko seBhayibheli sihlala ‘sinenzuzo yokufundisa, yokusola, yokulungisa izinto, yokuyala ekulungeni.’ (2 Thim. 3:16 ftn.) Simthokoza khulu uJehova ngokusebenzisa ihlanganwakhe bona asivikele ekuhlakanipheni kwephaseli. (Efe. 4:14) Ilwazi asifundisa lona lisinikela amandla esiwatlhogako ukwenzela bona sikghone ukulandela iinkambiso zeliZwi lakhe. Kusithabisa khulu ukwazi ukuthi uJehova usinikela ukuhlakanipha okuseBhayibhelini.

INGOMA 54 “Nasi Indlela”

^ isig. 5 Isihlokwesi sizosenza siqiniseke ukuthi uJehova nguye yedwa ongasinqophisa ngendlela efaneleko. Sizokubuye sibone nokuthi ukulandela ukuhlakanipha kwephasi kuletha imiphumela ebuhlungu kangangani kanti ngokuhlukileko ukusebenzisa ukuhlakanipha okusuka eliZwini lakaZimu kuletha imiphumela emihle.

^ isig. 9 Nasi isibonelo, funda incwadi ethi Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo, UMqulu 1, izahluko 24-26 noMqulu 2 izahluko 4-5.

^ isig. 50 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ngitjho nanyana ubujamo bephasi butjhuguluka ukuphila kwabatjhadikazi ababoFakazaba akutjhuguluki. Bahlanganyela emsebenzini wokutjhumayela ngekupheleni kweminyaka yabo-1960.

^ isig. 52 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ngabo-1980, indoda itlhogomela umkayo ogulako begodu umntazanyanabo uyakubona lokho.

^ isig. 54 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Namhlanjesi abatjhadikazaba bathabile njengombana babukela iinthombe zabo ezibakhumbuza iinkhathi ezimnandi ababanazo emsebenzini wokulotjha uJehova. Umntazanabo sele akhulile bewatjhada, yeke babukela iinthombe boke.