Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

U-Onésime noGéraldine

Iimbusiso ezifunyanwa Ngilabo Ababuyela Eenarheni Ababelethelwa Kizo

Iimbusiso ezifunyanwa Ngilabo Ababuyela Eenarheni Ababelethelwa Kizo

KUNESIBALO sabafowethu nodadwethu ebebakwezinye iinarha ngebanga lokuyokufuna amadlelo alihlaza kodwana nje selibuyele eenarheni elabelethelwa kizo. Ukuthanda abafowabo nabodadwabo ngikho okubenze bona baye eendaweni la kutlhogeka khona abatjhumayeli bomBuso. (Mat. 22:37-39) Ngiziphi iindlela abazidele ngazo, begodu ngiziphi iimbusisoz abazifumeneko? Akhesifumane iimpendulo zombuzo lo ngokuqala inarha ese-Africa, iCameroon.

“INDAWO EFANELEKO ‘YOKUFUMANA’ ABANTU”

Ngo-1998, umfowethu ibizo lakhe lingu-Onésime wasuka enarheni abelethelwa kiyo iCameroon, waya kwenye inarha. Wahlala khona iminyaka eli-14. Ngelinye ilanga nakasesifundweni, wezwa umfanekiso omalungana nokutjhumayela. Isikhulumi sathi, “Nangabe abangani ababili bayokuthiya iimfesi, bese kuthi omunye kibo afumane iimfesi ezinengi ukudlula zomunye, kghani lo omunye ngeze asuka lapho akhona aye la angafumana khona iimfesi ezinengi?”

Umfanekiso lo wenza u-Onésime wacabangisisa ngokubuyela enarhekhabo eCameroon ayokusiza abatjhumayeli balapho. Bekunezinto ebezimtshwenya, bekazibuza ukuthi uzokukghona na ukujayela godu ubujamo benarhenekhabo njengombana besele anesikhathi eside akhambako? Bona aqiniseke, wavakatjhela inarhekhabo iinyanga ezisithandathu. Lokha nasele anelisekile, wabuyela ngokupheleleko ngomnyaka ka-2012.

Nakalandisa indabakhe, u-Onésime uthi: “Kwafuze ngijwayelane nobujamo belanga obutjhisa khulu. Nangifika eWolweni lomBuso, kwafuze ngijwayele ukuhlala emabhankeni godu. Ukulalelisisa iinkulumo zomhlangano, ngikho okwangisiza ngazuza.”

Ngo-2013, u-Onésime watjhada noGéraldine, naye owabuyela ekhabo eCameroon ngemva kweminyaka elithoma ahlala eFrance. Ukudzimelela ekutjhumayeleni kwabalethela ziphi iimbusiso? U-Onésime uthi: “Njengombana sibatjhadikazi, ukuya esiKolweni sabaTjhumayeli beVangeli lomBuso nokukhonza eBethel kwaba sibusiso kithi. Eminyakeni odlulileko, kwabhajadiswa abantu abama-20 ebandleni esikilo. Nje ngizizwa ngasuthi ngisendaweni efaneleko la ‘ngingafumana’ khona abantu.” (Mar. 1:17, 18) UGéraldine uthi: “Ngifumane iimbusiso ezinengi ngaphezu kwalokho ebengikucabanga.”

ITHABO ELENZIWA KUKUBA NEEMFUNDO ZEBHAYIBHELI

UJudith noSam-Castel

UJudith wafudukela enarheni ye-United States kodwana bekakululukela ukuthuthukisa ikonzwakhe. Uthi: “Bengizwa ubuhlungu khulu nakufuze ngibuyele emva, ngitjhiye iCameroon, ngebanga lokuthi bengitjhiya abantu abanengi engathoma ukufunda nabo iBhayibheli.” UJudith bekazizwa angakakulungeli ukubuyela emuva eCameroon. Umsebenzi ebekawenza bewumnikela imali eyaneleko yokubhadalela iindleko zokugula kwakayise oseCameroon. Nanyana kunjalo, uJudith wakhetha ukuthembela kuJehova, wafuduka. Uyavuma ukuthi ukhumbula indlela ebekakuthabela ngayo ukuhlala kwenye inarha. Wathandaza, wabawa uJehova bona amsize begodu umjikelezi nomkakhe nabo bamsiza ngamezwi akhuthazako.

Nakaqala emva, uJudith uthi: “Engakuthabelako hlangana neminyaka emithathu, kusiza abantu abane bazi uJehova.” UJudith wathoma ukukhonza njengephayona elikhethekileko. Sikhuluma nje, Ukhamba nendodakwakhe uSam-Castel, emsebenzini wokuvakatjhela amabandla. Kwagcina ngani ngoyise kaJudith? Yena nomndenakhe bakghona ukufumana isibhedlela kwenye inarha esavuma bona sizozitlhogomela iindleko zokulatjhwa. Okuthabisako kukuthi ukuhlinzwa kwakhe kwaphumelela.

UKUBONA INDLELA UJEHOVA ANGISEKELE NGAYO

UCaroline noVictor

Umfowethu ibizo lakhe linguVictor wafudukela enarheni yeCanada. Ngemva kokufunda isiThala esikhuluma ngefundo ephakemeko, wacabangisisa ngobujamo bakhe. Walisa ifundo yeYunivesithi, wayokufundela umsebenzi wezandla ongathathi isikhathi eside. Uthi: “Ifundo le yangenza bona ngifumane umsebenzi msinyana begodu ngikghone ukwenza lokho ebekade ngifuna ukukwenza, ukuphayona.” Ngokukhamba kwesikhathi uVictor watjhada noCaroline begodu bobabili bavakatjhela eCameroon. Lokha nabasavakatjhele i-ofisi legatja leCameroon, bakhuthazwa bona bakucabangele ukuzokukhonza eCameroon. UVictor uthi: “Khenge sibe nebanga lokwala ngombana besele senze ukuphila kwethu kwaba lula, yeke sasamukela isibaweso.” UCaroline bekanepilo ebogabogako kodwana nanyana kunjalo bakhetha ukufudukela eCameroon.

UVictor noCaroline babamaphayona wesikhathi esizeleko bona basize emsebenzini wokutjhumayela. Kwaphela isikhathi esithileko solo baphila ngemali ebebayibulungileko. Ngemva kokuphela kwemalabo, bakhamba bayokusebenza eCanada iinyanga ezimbalwa, lokho kwabenza bakghona ukubuyela eCameroon godu, bayokusiza njengombana bebamaphayona wesikhathi esizeleko. Ngiziphi iimbusiso abazifumanako? Babizelwa esiKolweni sabaTjhumayeli beVangeli lomBuso, bakhonza njengamaphayona akhethekileko begodu nje bakhonza emsebenzini wokwakha. UVictor uthi: “Ukutjhiya ukuphila ngokunethezeka kwasisiza sabona indlela uJehova asisekela ngayo.”

ITHABO ELENZIWA KUSIZA ABANTU BAZINIKELE KUJEHOVA

UStéphanie no-Alain

Ngo-2002, u-Alain, umfundi we-University yeGermany wafunda iphetjhana elinesihloko esithi, Lutjha—Nizakwenzani Ngepilo Yenu? Akufunda ephetjhaneli kwamsiza wazibekela imigomo emitjha. Ngo-2006, wabizelwa esiKolweni seKonzo somBuso begodu wabelwa bona ukuyokukhonza eCameroon enarheni abelethelwa kiyo.

ECameroon, u-Alain bekenza imisebenzi yesikhatjhana ebeyimsiza bona azisekele. Ngokukhamba kwesikhathi wafumana umsebenzi obhadela ngcono, kodwana beyimtshwenya indaba yokuthi uzokuba nesikhathi esincani emsebenzini wokutjhumayela. Yeke kwathi nakafumana isibawo sokuba liphayona elikhethekileko, khenge ariyade, wasamukela isibaweso. Umqatjhakhe wamthembisa ukumnikela imali enengi, kodwana u-Alain khenge atjhuguluke esiquntweni sakhe. Ngokukhamba kwesikhathi u-Alain watjhada noStéphanie, ebesele aneminyaka eminengi ahlala eFrance. Ngibuphi ubudisi aqalana nabo ngemva kokufudukela eCameroon?

UStéphanie uthi: “Ngaqalana nemiraro ethileko ngebanga lezinto ezingakhambisani nomzimbami kodwana ngafumana imitjhoga engenza bona ngibengcono.” Abatjhadikazaba bafumana iimbusiso ngebanga lokukghodlhelela kwabo. U-Alain uthi: “Ngesikhathi siyokutjhumayela endaweni ekungatjhunyayelwa khulu kiyo, ebizwa ngokuthi yiKaté, safumana abantu ebebafuna ukufunda iBhayibheli. Isikhathi nasikhambako, sakghona ukufunda nabo iBhayibheli sisebenzisa ufunjathwako. Abantu ababili ebesifunda abo babhajadiswa begodu kwathonywa isiqhema endaweneyo.” UStéphanie ungezelela ngokuthi: “Kuthabisa kwamambala ukusiza umuntu azinikele kuJehova bekabhajadiswe. Ukutjhumayela kwethu enarheni le, kusenze sazithabela iimbusi uJehova asinikele zona.” Namhlanjesi u-Alain noStéphanie basemsebenzini wokuvakatjhela amabandla.

“SENZE LOKHO EBEKUFUZE SIKWENZE”

ULéonce noGisèle

UGisèle wabhajadiswa nakasesikolweni sezepilo e-Italy. Yamkara khulu indlela yokuphila kwabatjhadikazi abamaphayona ebebamfundela iBhayibheli, naye wafuna ukwenza okungeziweko emsebenzini wokutjhumayela. Yeke wathoma ukukhonza njengephayona lesikhathi esizeleko nakasaqedelela iimfundo zakhe.

UGisèle bekanesifiso sokwenzela uJehova okunengi eCameroon, kodwana bekunezinto ebezimtshwenya. Uthi: “Kwafuze ngifuduke e-Italy, ngitjhiye umndeni nabangani.” Kwathi ngoMeyi 2016, UGisèle wabuyela emuva eCameroon. Ngokukhamba kwesikhathi watjhada noLéonce begodu i-ofisi legatja leCameroon lababawa bona baye e-Ayos, okulidorobho elinganabatjhumayeli abaneleko.

Bekunjani ukuphila e-Ayos? UGisèle uthi: “Bekuphela isikhathi esithileko singanagezi begodu besingakghoni nokusebenzisa abofunjathwako bethu. Ngafunda ukupheka phasi ngomlilo begodu bengisebenzisa ingolovana netotjhi ebusuku lokha nangiya emlanjeni abantu nabangasi banengi, ngiyokukha amanzi.” Abatjhadikazaba baqalana njani nobujamobu? UGisèle uthi: “Ummoya kaJehova, umlingani womtjhado onethando, iinkhuthazo nokutlhogonyelwa ngokweemali okuvela emndenini nebanganini, kwasisiza khulu.”

Kghani kwamthabisa na uGisèle ukubuyela enarheni abelethelwa kiyo? Uthi: “Iye, lokho akubuzwa. Ekuthomeni khesaqalana nobudisi nokuzizwa siphelelwa mamandla, kodwana ngemva kokuhlula iinqabwezo, sinobabakwami sazizwa ngasuthi senze lokho ebekufuze sikwenze. Sithembele kuJehova begodu sizizwa sitjhidelene khulu naye.” ULéonce noGisèle babizelwa esiKolweni sabaTjhumayeli beVangeli lomBuso, nje bamaphayona akhethekileko wesikhatjhana.

Njengabathiyi abaqalana nobujamo obuhlukahlukeneko nabazokuthiya iimfesi, labo ababuyela eenarheni ababelethelwa kizo, lokho bakwenza ngokusuka eenhliziyweni, basuke bazidela ukwenzela bona basize abantu bezwe umlayezo womBuso. Siyaqiniseka ukuthi uJehova uzobakhumbula abatjhumayeli abazidelakwaba ngebanga lebizo lakhe. (Nerh. 5:19; Heb. 6:10) Nawukwenye inarha begodu uzwa ukuthi kutlhogeka abatjhumayeli bomBuso enarhenekhenu, kghani ukulungele ukubuyela? Nawenza njalo uzokufumana iimbusiso ezinengi.—IzA. 10:22.