Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Iinthembiso Ezizokuzaliseka

Iinthembiso Ezizokuzaliseka

Iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu zitjhunyayelwa ephasini loke, njengombana uJesu abikezela. (Matewu 24:14) Incwadi yeBhayibheli kaDanyela isitjela ukuthi umBuso lo ngurhulumende kaZimu. Isahluko sesi-2 sayo sinesiphorofido esikhuluma ngabanye aborhulumende babantu namkha imiBuso kusukela eBhabhiloni lakade bekube nje. Ivesi laka-44 nalibikezela ngokuzokwenzeka lithi:

“UZimu wezulwini uzakujamisa umbuso ongasoze wapheliswa namkha udluliselwe kabanye abantu. Uzakutshidlha bewuphelise yoke imibuso eminye, kodwana wona uzakujama nini nanini.”

Isiphorofido seBhayibhelesi nezinye zibikezela ukuthi umBuso kaZimu uzokususa boke ababusi babantu, ulethe ukuqiniseka nokuhleleka ebantwini khona ephasinapha. Ukuphila kuzokuba njani ngaphasi komBuso lo? Nanzi iinthembiso ezithabisako ezizokuzaliseka kungasikade.

  • ANGEKHE KUSABA NEPI

    IRhubo 46:​10 lithi: “Uthulisa izipi ephasini loke, aphokghoze imisebe, aphohloze imikhonto, aphosele iinhlangu ngemlilweni.”

    Akhucabange bona kuzokuba njani ephasini lokha imali nobukghoni obusetjenziselwa ukwenza iinkhali sebusetjenziswa ngendlela yokuthi kuzuze abantu kunokubabulala! Isithembiswesi sizokuzaliseka ngaphasi komBuso kaZimu.

  • UKUGULA KUZOKUPHELA

    U-Isaya 33:​24 uthi: “Akunamhlali . . . ozakuthi: “Ngiyagula.”

    Akhucabange ngephasi lapho kuzabe kunganamuntu otshwenywa sisifo sehliziyo, ikankere, imalariya namkha ngokhunye ukugula. Ngekhe kusatlhogeka bona siye eembhedlela siyokufuna amapilisi. Abantu abazabe bahlala ephasini elitjha bazokuba nepilo epheleleko.

  • UKUDLA ANGEKHE KUSATLHAYELA

    IRhubo 72:​16 lithi: ‘Kuzokuba nenala enarheni, ngitjho neenqongweni zeentaba.’

    Ephasini kuzoba nokudla okwanele woke umuntu begodu boke bazokufumana. Indlala nesifo esibangelwa kungadli kuhle kuzokuphela koke lokhu.

  • UBUHLUNGU, UKULILA NOKUFA ANGEKHE KUSABA KHONA

    IsAmbulo 21:4 sithi: “[UZimu] uzokwesula zoke iinyembezi emehlwenabo. Ukufa angekhe kusaba khona, ngitjho nokulila nobuhlungu angekhe kusaba khona ngombana izinto zokuthoma zidlulile.”

    Maye kuzokuthabisa kangangani ukuphila isiphelani epharadesi ephasini nokungabi nesono! Ngilokho umDalethu onethando uJehova asithembisa khona.

‘LIZOKUPHUMELELISA LOKHO ENGILITHUME KHONA’

Lokhu kuzwakala kuhle, kghani kuliqiniso? Abantu abanengi bayavuma ukuthi lokho okuhlathululwe bekwathenjiswa liBhayibheli bayakutjhisakalela. Kodwana ngamabanga ahlukileko indaba yokuphila isiphelani kubudisi ukuyizwisisa. Lokho akurari ngombana akekho umuntu owakhe waphila isiphelani ongasitjela ukuthi kunjani.

Ngebanga lokuthi abantu babelethelwa ngaphasi kobuhlungu nesizi. Sebagqilazeke khulu ngebanga lesono nokufa, ngalokho abanengi bagcine sebamukela indlela ebuhlungu le yokuphila njengendlela ejayelekileko nengokwemvelo. Umbono lo uhluke khulu kinalokho uJehova uZimu ebekakuhlosile ngesintu.

Nasizakuthokozela isithembiso sakaZimu sifumana isizo ngamezwakhe athi: “linjalo nelizwi lami eliphuma emlonyenami: Angeze labuyela kimi lidududu, lingakafezi intando yami beliphumelelise lokho engilithume khona.”​—Isaya 55:11.

Nalihlathulula uJehova iBhayibheli lithi ‘uZimu angeze aleya amala.’ (Titosi 1:2) Njengombana asithembise ingomuso elikarisakweli, kuqakathekile bona thina sicabangisise ngeempendulo zemibuzo elandelako: Kungakghonakala na bona abantu baphile isiphelani ephasini eliyiPharadesi? Khuyini ekufuze siyenze nasizakuzuza esithembisweni sakaZimu? Emakhasini alandelako wencwajana le uzokufumana ilwazi elizokusiza bona uthole iimpendulo zemibuzo le.