Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Thabela Ipilo Namhlanjesi

Thabela Ipilo Namhlanjesi

NGELINYE ilanga abantu angeze basaba neenhlungu zokugula, zokuluphala begodu angeze basafa, nawe ungakghona kuphila njalo. Nanyana kunjalo namhlanjesi siqalene nemiraro eminengi. Yini engakusiza uthabele ukuphila? IBhayibheli inikela iinqophiso ezingakusiza uthabe begodu waneliseke, njenganje. Cabanga ngemiraro yokuphila bese ucabange bona iBhayibheli lingakusiza njani.

YANELISEKA

IBhayibheli ithi: “Indlelenu yokuphila ayingabi nalo ithando lemali, kukulapho naneliseka ngezinto ezikhona.” —Hebheru 13:5.

Iphaseli namhlanjesi lenza abantu bacabange ukuthi angeze bakghona ukuphila ngaphandle kwezinye izinto. Kodwana iBhayibheli lithi kufuze ‘saneliseke ngezinto ezikhona.’ Kungenzeka njani lokho?

Balekela “ukuthanda imali.” Abantu badela ipilo, umndeni, abangani, ukuziphatha, ngitjho nesithunzi sabo ngebanga ‘lokuthanda imali.’ (1 Thimothi 6:10) Akuzuzisi ukwenza njalo. Ekugcineni umuntu othanda izintwezi “akaneliseki.” —UMtjhumayeli 5:10.

Thanda abantu ingasi izinto. Kuliqiniso ukuthi izinto zokuthintana zilisizo kodwana abantu baqakatheke ukudlula zona. Izinto angeze zasithanda namkha zasithokoza kodwana abantu bayakghona ukwenza njalo. ‘Umngani othembekileko’ angakusiza uthabe begodu uzizwe wanelisekile epilweni. —IzAga 17:17.

SINGATHABELA UKUPHILA NGOKULANDELA IINQOPHISO ZEBHAYIBHELI

UKUKGHODLHELELA NAWUGULAKO

IBhayibheli lithi: “Ihliziyo enamileko iyintatha ehle.” —IzAga 17:22.

‘Njengentatha ehle’ ukuthaba kungasisiza sikghodlhelele nasigulako. Kodwana yini engasenza sithabe nasigulako?

Yiba mumuntu othokozako. Nasingasolo sicabanga ngemiraro esiqalene nayo “qobe” sizokuphela amandla. (IzAga 15:15) Kunokobana senze njalo, iBhayibheli lithi, “Hlalani nithokoza.” (Kolose 3:15) Funda ukuthokozela izinto ezihle, ngitjho nanyana zizincani kangangani. Izinto ezinjengobuhle bokutjhinga kwelanga, ummoya obetha kamnandi, ukumomotheka komuntu omthandako, izintwezo zenza ipilo ithabise.

Yenzela abanye izinto ezihle. Ngitjho nanyana sigula, “Ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela.” (IzEnzo 20:35) Abantu nabathabako ngezinto ezihle esibenzele zona, siyaneliseka begodu singasolo sicabanga ngemirarwethu. Singenza ukuphila kwethu kube ngcono ngokuthi senze ukuphila kwabanye kube ngcono.

YAKHA UMTJHADWAKHO

IBhayibheli lithi: “Niqiniseke ngezinto eziqakatheke khulu.” —Filipi 1:10.

Abantu abatjhadileko abasebenzisa isikhathi sabo esinengi bangasindawonye basengozini yokuhlukana. Yeke kukuhlakanipha ukuthi abantu abatjhadileko benze umtjhadwabo uze qangi. Umtjhado ngenye yezinto eziqakatheke khulu epilweni.

Yenzani izinto ndawonye. Abantu abatjhadileko akukafuzi base balise izinto zizenzakalele, kodwana kufuze bahlele, babekele isikhathi eqadi bona babe ndawonye? IBhayibheli lithi: “abantu nabababili, banomvuzo omuhle ngomsebenzabo.” (UMtjhumayeli 4:9) Ningapheka nobabili, nizibandule, nizigedle nisele okuthileko namkha nikhethe nanyana yini eningayenza ndawonye.

Tjengisa ithando ngezenzo. IBhayibheli lithi indoda nomfazi kufuze bathandane begodu bahloniphane. (Efesu 5:28, 33) Ukumomotheka, ukutjengisana ukuthi niyathandana namkha ukuthengelana izipho kungadlala indima ekulu ekuqiniseni umtjhadwenu. Abantu abatjhadileko kufuze kube ngibo bobabili kwaphela abathabela ukuya emabhayini. —Hebheru 13:4.