Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Zuza Iqiniso Uligugudlhele”

“Zuza Iqiniso Uligugudlhele”

“Zuza iqiniso uligugudlhele, fumana ukuhlakanipha, ukuyalwa kanye nokuzwisisa.”—IZA. 23:23.

IINGOMA: 94, 96

1, 2. (a) Khuyini okuqakatheke khulu ekuphileni kwethu? (b) Ngimaphi amaqiniso aqakathekileko kithi begodu kubayini? (Qala iinthombe ezisekuthomeni.)

NGIYIPHI into eqakatheke khulu ezintweni onazo? Nakungavela umuntu athi umnikele yona bese yena akunikela into engakaqakatheki njenga le yakho bewungavuma? Abantu abalotjha uJehova bangayiphendula bulula khulu imibuzo le. Ngombana into eqakatheke khulu esinayo buhlobo bethu noJehova begodu akunalitho esingalimadanisa nabo. Okhunye okuqakathekileko liqiniso eliseBhayibhelini, kazi lisenza sitjhidelane noBabethu wezulwini.—Kol. 1:9, 10.

2 Akhucabange ngezinto uMfundisethu omKhulu asifundisa zona eliZwini lakhe. Usitjele ibizo lakhe watjho nokuthi litjho ukuthini wasazisa nobuntu bakhe obuhle. Namhlanje, sazi nokuthi wasihlenga ngeNdodanakhe uJesu, koke lokho wakwenziswa kukuthi uyasithanda. Wabuye wasitjela nangomBuso kaMesiya, wanikela amaKrestu azesiweko ithemba lokuyokuphila ezulwini bese kwathi ‘ezinye izimvu’ wazipha ithemba lokuyokuphila ePharadesi khona ephasina. (Jwa. 10:16) Usifundisa ukuthi kufanele siziphathe njani. Amaqiniso la siwathanda khulu ngombana asisiza sitjhidelane noMdalethu enza sazi nokuthi kuhlekuhle siphilelani.

3. Khuyini okungakafuzi siyenze nasizakuzuza iqiniso?

3 UJehova unesandla esivulekileko. Yeke abantu abafuna iqiniso uyabasiza balifumane. Wabe wanikela ngokuphila kweNdodanakhe ayithanda khulu, yaba sisipho. Naphezu kwalokho angeze athi simbhadele ngebanga lokuthi usifundise iqiniso. Ngelinye ilanga enye indoda ebeyibizwa ngokuthi nguSimoni yafuna ukuthenga ilungelo lokusiza abantu babe nommoya ocwengileko kumpostoli uPitrosi. Kodwana uPitrosi wayikhalima wathi: “Kwanga isiliva lakho lingatjhabalala nawe, ngombana ucabange bona ungathenga isipho sakaZimu sesihle ngemali.” (IzE. 8:18-20) Alo, kutjho ukuthini ‘ukuzuza iqiniso’?

KUTJHO UKUTHINI ‘UKUZUZA’ IQINISO?

4. Khuyini esizoyifunda ngeqiniso esihlokwenesi?

4 Funda izAga 23:23. Nasizakufumana iqiniso eliseliZwini lakaZimu kufanele sisebenze ngamandla. Sizimisele ukudela nanyana yini. Senze njengombana kutjho umtloli wezAga, ‘salizuza’ iqiniso kufanele ‘siligugudlhele’ singathomi silithengise. Kwanjesi akhesiboneni ukuthi kutjho ukuthini ‘ukuzuza’ namkha ukuthenga iqiniso, sibone nokuthi yini okufanele siyenze bona silifumane. Lokhu kuzosisiza bona silithande begodu ‘siligugudlhele.’ Sizokubuye sibone nokuthi nasifuna ukuthenga iqiniso kuzokufuze sizidele kangangani.

5, 6. (a) Silithenga njani iqiniso ngaphandle kokusebenzisa imali? Akhuze nomfanekiso. (b) Kusisiza ngani ukwazi iqiniso?

5 Ngitjho nento ongayifumana simahla kuzokufuze kube nento oyenzako bona uyifumane. Igama lesiHebheru elisemtlolweni wezAga 23:23 elithi ‘ukuzuza’ lingabuye litjho ukufumana. Amagama la womabili atjengisa ukuthi nawuzakufumana into kukhona okufuze ukudele. Akhesifanekise indaba yokuthenga iqiniso le ngalendlela: Esitolo bangathi “Amabhanana namhlanjesi afumaneka simahla.” Kghani lokho kutjho ukuthi amabhanana lawo azokuza kithi? Awa. Ngithi okufanele sisuke lapha sihlala khona siyowathatha. Ngitjho nanyana afumaneka simahla njalo kodwana nasiwafunako kufanele kube nento esiyenzako begodu kuzokuthatha nesikhathi sethu. Ngendlela efanako asitlhogi imali bona sithenge iqiniso kodwana kukhona ekufanele sikwenze nasizalifumana.

6 Funda u-Isaya 55:1-3. Amezwi atlolwa ngu-Isaya asenza sizwisise ukuthi kuhlekuhle kutjho ukuthini ukuthenga iqiniso. Emavesini la uJehova ufanisa ilizwi lakhe namanzi, ibisi newayini. Ukufumana amaqiniso aseliZwini lakaZimu singakufanisa nokusela amanzi amakhaza, kuyavuselela. Njengombana ibisi lisiqinisa lisiza nabantwaba bona bakhule, amezwi kaJehova nawo ayasiqinisa bekasisize sithuthukise ubuhlobo bethu naye. Amezwi kaJehova abuye afaniswe newayini. Kubayini sitjho njalo? IBhayibheli ithi iwayini yenza abantu bathabe. (Rhu. 104:15) Yeke uJehova nakafanisa ilizwi lakhe ‘newayini’ uyasiqinisekisa ukuthi amezwakhe azosenza sithabe. (Rhu. 19:8) Akhuqale ukuthi mfanekiso omuhle kangangani lo, usenza sibone ukuthi ukufunda iqiniso nokuphila ngalo kusiza kangangani. Izinto esizenzako bona sifumane iqiniso singazifanisa nemali ekufanele siyibhadele. Kwanjesi akhesikhulumeni ngezinto ezihlanu ekufanele sizenze nasizakuthenga iqiniso.

KHUYINI OYIDELILEKO BONA UKGHONE UKUTHENGA IQINISO?

7, 8. (a) Kubayini kufanele sithenge iqiniso ngesikhathi sethu? (b) UMariko wadelani bona asebenzise isikhathi sakhe esinengi afunda iqiniso begodu waba yini umphumela walokho?

7 Isikhathi. Nanyana ngubani othenga iqiniso nakusikhathi sona kufanele asidele. Phela ukulalela umlayezo womBuso, ukufunda iBhayibheli neencwadi ezisekelwe kilo, ukuba nesikhathi sokuzifundela uwedwa, ukulungiselela nokuya esifundweni kutlhoga isikhathi. Kungebangelo kufanele ‘sisisebenzise kuhle isikhathi sethu’ silise izinto ezingakaqakatheki kangako nezisidlela isikhathi. (Funda kwebe-Efesu 5:15, 16.) Alo kuthatha isikhathi esingangani ukufumana ilwazi eliliqiniso leBhayibheli? Kukhamba kuhluka, kuye nangobujamo. Godu kuhle nokukhumbula ukuthi ngeze saqeda ukufunda ngeendlela, ukuhlakanipha nemisebenzi kaJehova. (Rom. 11:33) IsiThala sokuthoma safanisa iqiniso “nebhlomu elihle elincani” sathi: “Unganeliswa libhlomu linye leqiniso olifumeneko. Nangabe linye belanele ngabe sikhuluma nje asisanalitho. Yeke nawufumene linye ungapheleli lapho kodwana funa namanye.” Singazibuza umbuzo naku: ‘Sengibuthelele amabhlomu angangani weqiniso?’ Sizokuhlala sifunda ngoJehova ngitjho nanyana sizokuphila ngokungapheliko. Kungebangelo kuqakathekile bona sisisebenzise kuhle isikhathi sethu ukwenzela bona sithenge iqiniso ngobunengi ngendlela esingakghona ngayo. Akhucabange nganasi isibonelo somuntu obekathanda iqiniso.

8 UMariko, * umma osesemutjha weJapan wayokufunda eNew York City, e-U.S.A. Ngesikhatheso bekunehlangano yezamasondo azibandakanye nayo eyathoma eJapan ngabo-1950. Kwathi ngelinye ilanga omunye udade oliphayona atjhumayela umuzi nomuzi wafumana uMariko. Wathi nakathoma ukufunda iqiniso leBhayibheli wathaba khulu wabe wathi ubawa ukufunda kabili ngeveke. Ngitjho nanyana bekamajadu esikolweni, ngapha asebenza amalanga athileko wathoma ukuza esifundweni. Walisa ezinye izinto ebekazenza ukwenzela bona abe nesikhathi sokufunda iqiniso. Indlela azidela ngayo le yamsiza wathuthuka khulu. Kwathi kungakapheli umnyaka wabhajadiswa. Nase kudlule iinyanga ezisithandathu ngo-2006 wathoma ukuphayona begodu sikhuluma nje usaphayona.

9, 10. (a) Ukuthenga iqiniso kukuthinta njani ukuphila komuntu? (b) Ngiziphi izinto udadwethu uMaria azidelako bona athenge iqiniso begodu uzizwa njani ngalokho?

9 Izinto zakanokutjho. Nasizakuthenga iqiniso ngasikhathi kungafuze silise imisebenzi ebhadelako namabizelo. Ngesikhathi uPitrosi no-Andrisi babizwa nguJesu bona bazokuba ‘bathiyi babantu’ bavele “batjhiya amanedabo” bamlandela. (Mat. 4:18-20) Iye khona asitjho ukuthi abantu abafumana iqiniso kufuze balise imisebenzabo, ngombana abanye kunemindeni ekufanele bayitlhogomele begodu neBhayibheli ithi kufanele benze njalo. (1 Thim. 5:8) Kodwana okutlhogekako kukuthi abantu nabafunda iqiniso batjhugulule indlela abaqala ngayo izinto zakanokutjho begodu babeke uZimu phambili. UJesu wathi: “Ningazibekeli umnotho ephasini . . . Kunalokho, zibekeleni umnotho ezulwini.” (Mat. 6:19, 20) Akhucabange ngomma nangu osesemutjha.

10 UMaria bekawazi kuhle umdlalo we-golf ngitjho nangaphambi kokuthi athome isikolo. Waragela phambili nomdlalo lo wabe wafunda emabangeni aphakemeko, kwathi ngemva kwesikhathi esithileko wafumana umfundaze weyunivesithi. Bekayithanda khulu i-golf begodu bekafuna ukuba mdlali ophuma phambili. Yeke wathoma ukufundelwa iBhayibheli begodu wawathanda khulu amaqiniso awafundako. Wathi nakaqala amatjhuguluko enzeke ekuphileni kwakhe ngebanga lokufunda iqiniso wathaba khulu. Uthi: “Nangisolo ngitjhugulula indlela engicabanga nengiphila ngayo ngithaba khulu.” UMaria walemuka ukuthi kuzokuba budisi ukuthanda uZimu ngesikhathi esifanako kube ugijimisa izinto zakanokutjho. (Mat. 6:24) Wadela ibizelo lakhe lokudlala i-golf, ukuba nemali enengi nokuduma. Sikhuluma nje uliphayona begodu uthi: “Uthabe kwamambala bewuyazi nokuthi uphilelani.”

11. Nasithenga iqiniso khuyini engenzeka ngabantu esijayelene nabo?

11 Abantu esijayelene nabo. Nasikhetha ukuphila ngokuvumelana neqiniso esilifunda eBhayibhelini abangani neenhlobo zethu kungenzeka bangakuzwisisi kuhle lokho. Kungebangelo uJesu athandazela abalandeli bakhe, wathi: “Bacwengise ngeqiniso; ilizwi lakho liliqiniso.” (Jwa. 17:17) ‘Ukubacwengisa’ kungabuye kutjho ukubahlukanisa nabanye. Nasamukela iqiniso singatjho sithi sihlukaniswa nephasi ngombana asisenzi izinto njengalo. Kungebangelo lisiqala ngendlela ehlukileko. Njenganje siphila ngeenkambiso zeBhayibheli. Ngitjho nanyana umnqophwethu kungasi kubanga imiraro kodwana abangani namalunga womndenethu bangakhetha ukungasafuni ukuba nathi, kungabe bekufikele ezingeni lokuthi basiphikise namkha basiphathe kabuhlungu. Akusirari-ke lokho, noJesu naye ngokwakhe wathi: “Kwamambala, amanaba womuntu kuzokuba babantu bendlwakhe.” (Mat. 10:36) Wabe watjho nokuthi izinto esizifumana ngokuthenga iqiniso zidlula izinto okufuze sizidele.—Funda uMarkosi 10:28-30.

12. Khuyini omunye umJuda okwafuze abhadele ngakho nakathenga iqiniso?

12 Kunendodenyapha yomJuda engusomabhizinisi, ibizo layo ngu-Aaron, wafundiswa asesemncani bona akukafuzi abize ibizo lakaZimu, nanyana kunjalo bekasolo athanda ukwazi ngaye. Wathaba kwamambala ngelanga aboFakazi bamtjengisa amaledere amane wesiHebheru atjho ibizo lakaZimu ukuthi kungenzeka libizwa “Jehova.” Indlela ebekathabe ngayo wakhamba waya esinagogini ayokutjengisa aborabi lona ibizweli. Nokho akhenge bakwamukele lokho ngendlela u-Aaron ebekalindele ngayo. Kunalokho bamkhafulela babe bamphatha njengehlubuka. Umndenakhe wathoma wangasaba nebumbano. Kodwana khenge alahle itewu, waragela phambili nokuthenga iqiniso waba nguFakazi kaJehova onesibindi ipilwakhe yoke. Nathi sifuna ukwenza njengo-Aaron, kufuze sizimisele ukubhadela nanyana ngani begodu samukele nokuthi ipilwethu izokutjhuguluka, kungenzeka abangani namkha amalunga womndenethu asitjhiye.

13, 14. Khuyini ekufuze uyitjhugulule ngendlela ocabanga noziphatha ngayo nawuzakuthenga iqiniso? Nikela isibonelo.

13 Ukungenzi izinto ngendlela kaZimu. Nasizakwamukela iqiniso begodu siphile ngeenkambiso zeBhayibheli kufuze sizimisele ukutjhugulula indlela esicabanga nesenza ngayo izinto. Tjheja ukuthi uPitrosi watlolani malungana namatjhuguluko la, “Njengabantwana abalalelako, lisani ukubunjwa ziinkanuko ebeninazo ngesikhathi ninganalwazi, . . . kodwana cwengekani kikho koke ukuziphatha kwenu.” (1 Pit. 1:14, 15) Abantu ebebahlala edorobheni leKorinte ebelizele abantu abakhohlakeleko, kwakose benze amatjhuguluko amakhulu ekuphileni kwabo bona bathenge iqiniso. (1 Kor. 6:9-11) Nanamhlanje kusafana, abantu abanengi kufuze batjhugulule indlela abenza ngayo izinto. UPitrosi wakhumbuza amaKrestu wangesikhathi sakhe wathi: “Isikhathi esidlulileko sanele ngani bona nenza intando yeentjhaba ngesikhathi nihlanganyela ekwenzeni izenzo zamanyala ningabi neenhloni, eenkanukweni ezingalawulwako, ekurhamuleni khulu, eminyanyeni engalawulekiko, emaphaliswaneni wokurhamula, nekulotjheni iinthombe okunyenyisako.”—1 Pit. 4:3.

14 UDevynn noJasmine kwaphela iminyaka solo baduda ngotjwala. UDevynn bekaneziqu zokusebenza e-ofisini kodwana ukusela kwakhokhu bekumenza asolo alahlekelwa misebenzi. UJasmine bekaziwa ngokuba nelaka. Kwathi ngelinye ilanga uJasmine akhamba endleleni aburhiqwa wahlangana neenthunywa zevangeli. Iinthunywa zevangelezi zahlela ukuthomisa isifundo seBhayibheli naye kodwana zathi nazifika emzinakhe zathola uDevynn noJasmine babusuthi. Akhenge bacabange ukuthi iinthunywa zevangelezi zingaba nendaba nabo kangangokuthi zize emzinabo. Kodwana nasele zibuya kwesibili izinto zatjhuguluka. Ngesifundo sabo sokuthoma bazimisela ukufunda iBhayibheli begodu bathoma ukwenza lokho abakufundako. Kungakapheli iinyanga ezintathu baqunta ukulisa ukusela babe batjhada ngokusemthethweni. Abantu bezwa ngamatjhuguluko abawenzako la begodu inengi emphakathini lafuna ukufunda iBhayibheli.

15. Ngikuphi okungaba budisi khulu ukukudela nasizakuthenga iqiniso begodu kubayini?

15 Imikghwa namasiko angakasekelwa eBhayibhelini. Okhunye okungaba budisi khulu ukukudela bona uthenge iqiniso mimikghwa namasiko angakasekelwa eBhayibhelini. Kungaba bulula kabanye ukwamukela iqiniso elisisekelo lokulahla imikghwa emimbi kodwana kabanye kungaba budisi ngebanga lokusaba amalunga womndeni, abantu abasebenza nabo namkha abangani babo. Izinto zingaba zimbi khulu nangabe amasiko lawo ahlanganisa ukuhlonipha abantu esele bahlongakele. (Dut. 14:1) Kodwana iimbonelo zabanye zokuba nesibindi zingasisiza senze amatjhuguluko. Nje akhesicoce ngesibonelo esitjengisa isibindi ngesiqunto esathathwa babantu be-Efesu.

16. Abantu be-Efesu benzani bona bathenge iqiniso?

16 I-Efesu beyidume ngemilingo. Alo khuyini amaKrestu amatjha egade nawo enza imilingo le ayenza bona alahle imikghwa engakhambisani neqiniso? IBhayibheli nayihlathululako ithi: “Abanengi balabo ebebenza imilingo baletha iincwadi zabo bazitjhisa phambi kwawo woke umuntu. Babala intengo yazo, kwafumaniseka ukuthi ilingana neenhlavu zesiliva ezi-50 000. Ilizwi lakaJehova laragela phambili likhula begodu lithumba ngendlela enamandla.” (IzE. 19:19, 20) AmaKrestu la adela zoke izintwezo begodu ngalokho abusiswa tle!

17. (a) Khuyini ekufuze siyidele ngebanga leqiniso? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

17 Wena yini oyidelileko ngebanga leqiniso? Soke kufuze sidele isikhathi sethu, sifunde besizindle ngeqiniso. Abanye babhadela ngokudela izinto zakanokutjho kesinye isikhathi nangokuloba abangani namalunga wemindenabo. Bese kuthi abanye kufuze batjhugulule indlela abacabanga ngayo bebalahle nemikghwa engakhambisani neemfundiso zeBhayibheli. Nanyana ngikuphi esikudelileko siyaqiniseka ukuthi uJehova asipha khona kudlula thina esikudelileko. Usipha into eqakatheke khulu ukuzidlula zoke, okubungani naye. Nasicabanga ngendlela uJehova asibusise ngayo ngokusifundisa amaqiniso kuba budisi ukucabanga bona kubayini umuntu angafuna ukuwathengisa. Kubayini lokho kwenzeka begodu umuntu angayenza njani iphoso leyo? Sizabe siphendula imibuzo le esihlokweni esilandelako.

^ isig. 8 Amanye amagama esihlokwenesi atjhugululiwe.