Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyasibona Na Isidingo Sokubandula Abanye?

Uyasibona Na Isidingo Sokubandula Abanye?

“Ngininikela umqondo omuhle.”—IZA. 4:2.

IINGOMA: 93, 96

1, 2. Kubayini kufuze sibandule abanye bona benze umsebenzi kaJehova?

UMSEBENZI kaJesu oyihloko bekukukuthi atjhumayele iindaba ezimnandi zomBuso. Nanyana kunjani bekahlala asebenzisa ithuba analo bona eluse abe afundise nabanye. (Mat. 10:5-7) Ngitjho nanyana uFlebhe bekahlala asemsebenzini wobuvangeli, kodwana wakghona ukuthi asize amadodanakhe amane amukele iqiniso begodu nawo afundise nabanye. (IzE. 21:8, 9) Ibandulwelo liqakatheke ngani?

2 Isibalo sabantu abamukela iqiniso siyanda ephasini mazombe. Abatjhaba abangakabi ukufika ezingeni lokubhajadiswa kusafuze babone ukuqakatheka kokuthi babe nesifundo seBhayibheli abazenzela sona. Kufuze bafundiswe ukutjhumayela bafundise abantu iqiniso. Emabandleni abazalwana kufuze bakhuthazwe bona basebenze ngamandla bona bazokuba ziinceku ezikhonzako nabadala. ‘Ngomqondo omuhle’ amaKrestu avuthiweko angisiza abatjha ebandleni bathuthuke ezintweni zakaZimu.—IzA. 4:2.

SIZA ABANTU ABASANDA UKUHLANGANYELA BAFUMANE UKUHLAKANIPHA ELIZWINI LAKAZIMU

3, 4. (a) UPowula wakuhlanganisa njani ukufunda imiTlolo nokuba mumuntu othuthukako ekonzweni? (b) Ngaphambi kobana sikhuthaze abantu esifunda nabo iBhayibheli yini thina ngokwethu okufuze siyenze?

3 Kuqakatheke ngani ukuthi uziphe isikhathi sokufunda imiTlolo? Ipendulo yombuzo lo siyifumana emezwini kampostoli uPowula nakatlolela amaKrestu weKolose. Watlola wathi: “Azange silise ukunithandazela, sinibawela bona nizaliswe ngelwazi lentando kaZimu kikho koke ukuhlakanipha kanye nelemuko elivela emoyeni ocwengileko. Siyanithandazela bona niphile ipilo efanele iKosi, beniyithabise ngakho koke, nithele iinthelo kiwo woke umsebenzi omuhle, nikhule nekumazini uZimu.” (Kol. 1:9, 10) Ngelwazeli amaKrestu weKolose bekazokukghona ukuthi ‘aphile ipilo efanele iKosi, ayithabise ngakho koke.’ Ukwenza njalo bekuzowavumela bona ‘athele iinthelo kiwo woke umsebenzi omuhle,’ khulukhulu nakutjhunyayelwa iindaba ezimnandi. Umuntu olotjha uJehova nakazakumlotjha ngendlela ephumelelako kufuze afunde iBhayibheli ngamalanga. Sizabe senza kuhle nasibafundisa lokho abantu esifunda nabo iBhayibheli.

4 Ngaphambi kobana singafundisa abantu esifunda nabo iBhayibheli bona babe nesifundo somuntu mathupha, thina ngokwethu kufuze sibe naso begodu sisithabele. Kufuze sikwenze umukghwa ukufunda iBhayibheli. Ungazibuza nasi imibuzo: ‘Umninimuzi nakabuza imibuzo ephikisana neBhayibheli namkha ebudisi ngingakghona na ukuyiphendula ngisekele iimpendulo zami eBhayibhelini? Navane ngifunda ngabantu abanjengoJesu, uPowula nabanye abakghodlhelela ekukhonzeni kwabo uJehova, nangizindla ngabakwenzako ngiyakhuthazeka na bona nami ngenze okufanako?’ Woke umuntu utlhoga ukwazi uZimu nokuyalwa liliZwi lakhe. Nasitjela abanye bona sizuze kangangani ekufundeni iBhayibheli singabakhuthaza nabo bona babe bafundi abakhutheleko bemiTlolo.

5. Itjho ukuthi yini engasiza abantu abatjha ekuhlanganyeleni bona bafunde iBhayibheli qobe.

5 Ungafese ubuze, ‘Ngingambandula njani umuntu engifunda naye bona afunde iBhayibheli qobe?’ Kokuthoma umtjengisa bona kufuze alungiselela njani naniraga isifundo senu. Mhlamunye ungambawa ukuthi afunde ingcenye yesithasiselo encwadini ethi, Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili? bese afunde imitlolo edzujuliweko. Mkhuthaze bona alungiselele isifundo ukuze aphendule begodu afunde isiThala nePhaphama! zenyanga nenyanga. Nangabe i-Watchtower Library or Watchtower ONLINE LIBRARY ziyafumaneka ngelimi lakhe, ungamtjengisa bona angayisebenzisa njani ukuphendula imibuzo yeBhayibheli. Imiphumela yalokho ingaba kukuthi umuntu ofunda naye abe mfundi okhutheleko ekufundeni iliZwi lakaZimu.

6. (a) Ungamsiza njani umuntu ofunda naye iBhayibheli bona ahlawulele ukuthanda ukufunda iBhayibheli? (b) Yini umfundi weBhayibheli angayenza nangabe uyalithanda iBhayibheli?

6 Akukafuzi sikatelele abantu bona bafunde iBhayibheli. Kunalokho kufuze sisebenzise amathulusi esiwanikelwa yihlangano kaJehova bona sisize abantu esifunda nabo ukuthi bazinzise ithando labo ngeBhayibheli. Njengombana isikhathi sikhamba umuntu esifunda naye angese azizwe njengomrhubi nakazakuhlabelela athi: “Kuhle ukuba seduze noZimu. Ngenze [uJehova] uSomandla isiphephelo sami.” (Rhu. 73:28) Umoya kaJehova uzomsiza umfundi weBhayibheli otjhejisisako nothokozela ifundiso leyo.

FUNDISA ABATJHA BONA BATJHUMAYELE BEBAFUNDISE

7. UJesu wababandula njani abatjhumayeli beendaba ezimnandi? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

7 KuMatewu isahluka se-10, sifunda ngeenqophiso uJesu azinikela abapostoli bakhe abali-12. Kunokobana ase afanise kwaphela, uJesu wabeka indaba njengombana injalo. [1] Abapostoli bamlalela uJesu njengombana bekabafundisa bona bangatjhumayela njani ngokuzuzisako. Ngemva kwalokho bangena isimu batjhumayela. Ngemva kobana babone indlela uJesu atjhumayela ngayo bafunda kiyo, bakgona ukuthi nabo babe bafundisi beqiniso elingokomTlolo abanekghono. (Mat. 11:1) Nathi singabafundisa abantu esifunda nabo iBhayibheli bona nabo babe bafundisi abanekghono. Okwanje akhesiqale iindlela ezimbili bona singabasiza njani.

8, 9. (a) UJesu wakhulumisana njani nabantu abafumana nakatjhumayelako? (b) Thina singabasiza njani abatjhumayeli abatjha bona bakghone ukukhulumisana nabantu esimini njengombana kwenza uJesu?

8 Khulumisana nabantu. UJesu bekakuthanda ukukhulumisana nabantu ngomBuso. Ngokwesibonelo, wakhulumisana kamnandi nomma edorobheli leSikhari hlanu kwepetsi kaJakopo. (Jwa. 4:5-30) Wabuye wakhuluma noMatewu umthelisi omuLevi. Amavangeli akakuhlathululi khulu lokho, kodwana uMatewu wamukela isimemo sakaJesu bona abe mlandelakhe. UMatewu nabanye bezwa uJesu akhuluma njengombana bebahlezi emzini kaMatewu.—Mat. 9:9; Luk. 5:27-39.

9 Ngesinye isikhathi uJesu wakhuluma kamnandi noNathaniyeli, obekangabathandisisi abantu beNazaretha. Ikulumo kaJesu yamsiza watjhugulula indlela ebekacabanga ngayo. Wakhetha ukufunda okungeziweko ngoJesu, umNazaretha nakafundisako. (Jwa. 1:46-51) Yeke nathi sinesizathu sokufundisa abatjhumayeli abatjha bona bakghone ukukhulumisana nabantu esitjhumayela kibo ngomoya omuhle. [2] Abatjhumayeli esibasizakwaba kuzobathabisa ukubona indlela abantu abathobekileko abasabela ngayo.

10-12. (a) UJesu wayithuthukisa njani ikareko yabantu nakatjhumayela iindaba ezimnandi? (b) Thina singabasiza njani abatjhumayeli abatjha bona bathuthuke njengombana babafundisi bamaqiniso weBhayibheli?

10 Yenza umuntu okhuluma naye akuthabele okhuluma ngakho. Isikhathi uJesu ebekanaso bona atjhumayele besisincani. Kodwana nanyana kunjalo wathatha isikhathi bona enze abantu abathobekileko bazithabele iindaba ezimnandi. Ngokwesibonelo, uJesu wafundisa isiqubuthu ajame ngesikepeni. Ngesikhatheso, ngokusimangaliso wanikela uPitrosi ifesi ekulu-kazi, ngemva kwalokho wathi kuye: “Ukusukela namhlanjesi uzokubamba abantu.” Amezwi kaJesu aba namuphi umphumela? UPitrosi nabangani bakhe “bakhuphela imikhumbabo eligwini batjhiya koke khonapho bamlandela [uJesu].”—Luk. 5:1-11.

11 UNikhodemusi olilunga lekhotho ekulu, naye wakarwa yindlela uJesu afundisa ngayo. Bekafuna ukufunda ngokungeziweko kodwana bekaneenhloni ukuthi abanye bazokuthini nabambona akhululuma noJesu. UJesu bekavumelana nobujamo begodu bekenza isikhathi sokuba nabantu, wenza isikhathi sokuthi abe noNikhodemusi ebusuku abantu bangekho. (Jwa. 3:1, 2) Yini thina esingayifunda kilokhu? INdodana kaZimu yabekela isikhathi eqadi ukwenzela bona yakhe abantu babe nesikhozi noZimu. Lokho kufuze kusikhuthaze bona sibuyele ebantwini abatjengise ikareko begodu sifunde nabo iBhayibheli.

12 Abatjhumayeli abatjha bangathuthukisa amakghonwabo wokufundisa iBhayibheli nasisebenza nabo esimini. Singabasiza batjheje ngitjho nabantu abatjengise nencani ikareko. Okhunye esingakwenza kukuthi sibameme abatjhumayeli abatjha bona bakhambe nathi nasibuyela kilabo ababe nekareko nasitjhumayelako namkha nasiyokuraga iimfundo zeBhayibheli. Nasenza njalo abatjhumayeli abatjha bazokukhuthazeka bona nabo babe nekareko ebantwini, bazokufuna nokuraga zabo iimfundo zeBhayibheli. Bazokufunda ukuthi bangapheli ihliziyo msinya kodwana babekezele nabatjhumayeleko.—Gal. 5:22; qala ibhoksi elithi “ Kuqakathekile Ukuba Nesineke Nasitjhumayelako.”

BANDULA ABATJHUMAYELI ABATJHA BONA BASIZE ESIKHOLWA NABO

13, 14. (a) Ucabangani ngeembonelo eziseBhayibhelini ezikhuluma ngalabo abazidela bona benzela abanye okuhle? (b) Ungababandula njani abatjhumayeli abatjha bona batjengise ithando kubazalwana nabodade?

13 IBhayibheli iveza ilungelo esinalo lokuthi sibe “nobudlelwano bethando” begodu sisizane. (Funda 1 Pitrosi 1:22; Lukasi 22:24-27.) INdodana kaZimu yanikela koke enakho yanikela ngitjho nangepilwayo bona isize abanye. (Mat. 20:28) UDorkasi “gade azinikele ukwenza okulungileko asiza nabadududu.” (IzE. 9:36, 39) UMariya udade weRoma ‘wasebenza kabudisi’ asebenzela amalunga webandla. (Rom. 16:6) Singabasiza njani abatjhumayeli abatjha babone ukuqakatheka kokusiza abazalwana nabodade?

Bandula abatjhumayeli abatjha bona bathande amaKrestu abakholwa nawo (Qala iingaba 13, 14)

14 AboFakazi abavuthiweko bangamema abatjhumayeli abatjha nabayokuvakatjhela abagulako nabalupheleko. Nakukghonakalako ababelethi bangakhamba nabantwana babo emakhambweni anjalo. Abadala bangasebenza nabanye nabatlhogomela abathandekako abaluphelekwaba nabaqiniseka bona banokudla okwaneleko na, nokuthi indawo abahlala kiyo isebujamweni obulungileko na. Nabenza njalo abantu abatjha kuhlanganise nabatjhumayeli abatjha bafunda ukuba nomusa kabanye. Nakatjhumayelako, umdala omunye bekavakatjhela abanye aboFakazi abahlala endaweni engakathuthuki ukuyaphi ase abahlole bona bavuke njani. Umzalwana osesemutjha ojayele ukukhamba naye wafunda ukuthi woke amalunga webandla kufuze azizwe athandwa.—Rom. 12:10.

15. Kubayini abadala kufuze bafake isandla ekuthuthukiseni amadoda ebandleni?

15 Njengombana uJehova asebenzisa amadoda bona afundise ebandleni, yeke kuqakathekile ngabazalwana bona basebenzele ukuba namakghono wokufundisa. Abadala bangalalela inceku ekhonzako nayilungiselela ikulumwayo. Lokho kungazisiza zithuthukise amakghonwazo njengombana zibafundisi beliZwi lakaZimu.—Nerh. 8:8. [3]

16, 17. (a) UPowula waba njani nekareko etuthukweni kaThimothi? (b) Abadala bangababandula njani abelusi bebandla bengomuso?

16 Ebandleni lobuKrestu kutlhogeka abelusi, begodu labo abazokwenza umsebenzi loyo batlhoga ukubandulwa. UPowula waveza bona lokho kufuze kwenziwe njani ngesikhathi atjela uThimothi wathi: “Nje-ke wena ndodanami, qina emseni okuKrestu Jesu. Lokho owangizwa ngikufundisa phambi kwabofakazi abanengi, kudlulisele ebantwini abathembekileko abazakwazi nabo ukukufundisa abanye.” (2 Thim. 2:1, 2) UThimothi wafunda ngokuthi asebenze nompostoli ebesele aluphele lo. Yeke uThimothi wakghona ukuthi asebenzise akufunde kuPowula ekonzwenakhe.—2 Thim. 3:10-12.

17 UPowula akhenge athi uThimothi uzase abone ukuthi ubanduleka njani. Kunalokho bekakhamba naye iinkhathi ezinengi. (IzE. 16:1-5) Abadala bangalingisa isibonelo sakaPowula, nakufanelekako bangakhamba neenceku ezikhonzako nabayokwelusa umhlambi. Nabenza njalo abadala bazabe basiza iinceku ezikhonzako bona zibone ukuthi nawuzakuba ngumbonisi kutlhogeka bona ube mfundisi, ube nokukholwa, ubekezele begodu ube nethando kangangani. Ukwenza ngendlela le kukufaka isandla ekubanduleni abelusi bengomuso ‘bomhlambi kaZimu.’—1 Pit. 5:2.

UKUQAKATHEKA KOKUBANDULA ABANYE

18. Kubayini kufuze sikuqale njengokuqakathekile ukubandula abanye emsebenzini kaJehova?

18 Ukubandula abanye kuqakathekile ngebanga lokwanda kwamathuba wokulotjha uJehova. Iimbonelo ezabekwa nguJesu noPowula zisaqakathekile nanamhlanjesi. UJehova ufuna abakhulekeli bakhe banamhlanjesi babandulwe kuhle nabenza umsebenzakhe. UZimu usipha amathuba wokusiza abanganalwazi kangako bona babe namakghono wokwenza imisebenzi ekufuze yenziwe ebandleni. Njengombana ubujamo bubogaboga ukuya phambili ephasini iindlela zokutjhumayela ziyathuthukiswa qobe, yeke ababanduliwekwaba batlhogeka ngokurhabako.

19. Kubayini kufuze uqiniseke bona imizamwakho yokubandula abanye bona balotjhe uJehova kuhle izokuphumelela?

19 Iqiniso kukuthi ukubandula abanye kuthatha isikhathi begodu kufuna usebenze ngamandla. Kodwana uJehova neNdodanakhe ethandekako bazosisekela basiphe nokuhlakanipha esikutlhogako bona senze umsebenzi lo. Kuzokuthokozisa ukubona labo esibasizileko ‘basebenza budisi begodu batjhiseka.’ (1 Thim. 4:10) Kwanga nathi ngokwethu singasebenza ngamandla bona sithuthuke ekulotjheni kwethu uJehova.

^ [1] (isigaba 7) Hlangana namaphuzu uJesu akhuluma ngawo, watjho naku okulandelako: (1) Tjhumayela umlayezo okungiwo. (2) Yaneliseka ngalokho uZimu akunikela khona. (3) Kubalekele ukuphikisana nabantu obatjhumayezako. (4) Thembela kuZimu nawuhlangabezana nokuphikiswa. (5) Ungavumeli ukuthukwa kukulisise ukutjhumayela.

^ [2] (isigaba 9) Zuza Emfundweni YeSikole Senkonzo Esingokwasezulwini, kk. 62-64, lapho kuneendlela ezihle esingazisebenzisa nasikhuluma nabantu esimini.

^ [3] (isigaba 15) Zuza Emfundweni Yesikolweni Senkonzo Esingokwasezulwini, kk. 52-61, isifundwesi sihlathulula izinto ezitlhogekako bona isikhulumi sithuthuke.