Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukusebenza NoZimu—Kuyathabisa

Ukusebenza NoZimu—Kuyathabisa

“Njengombana sibambisene noZimu emsebenzini wakhe, siyanincenga bona ningamukeli umusa wakaZimu nidlale ngawo.” —2 KORINTE 6:1.

IINGOMA: 75, 74

1. Ngitjho nanyana uJehova anguMninimandla woke nje, yini amela abantu bona bayenze?

UJEHOVA unguMninimandla woke. Udale koke, uhlakaniphe khulu kwamambala, ingasaphathwa yamandlakhe amakhulu anawo. Ngemva kobana asize uJobho, uJobho naye wakuzwisisa lokho, ngikho athi, “Ngiyazi bonyana ungenza yoke into, nokobana ihloswakho angeze yaphazanyiswa.” (Jobho 42:2) UJehova angenza nanyana yini ngaphandle kobana asizwe mumuntu. Kodwana ngebanga lethando analo, umema abantu bona bafake isandla ekuzaliseni ihloswakhe.

2. UJehova wamela uJesu bona enze wuphi umsebenzi oqakathekileko?

2 Ngaphambi kobana uZimu adale koke okusephasini nezulwini, wadala iNdodanakhe, uJesu. Ngemva kwalokho uJehova wavumela iNdodanakhe bona imrhelebhe ukudala zoke izinto. (Jwanisi 1:1-3, 18) Umpostoli uPowula nakatlola ngoJesu wathi: ‘Koke kwabunjwa ngaye, ezulwini nephasinapha, okubonakalako nokungabonakaliko, kanye namandla wemimoya, amakhosi, ababusi, neemphathimandla. Iphasi loke nezulu kwabunjwa ngaye, kwabunjelwa yena.’ (Kolose 1:15-17) UJehova akhenge amane anikele iNdodanakhe umsebenzi oqakathekileko kwaphela, kodwana wabuye watjela nabanye ngawo. Akhuthi uyaqala bona lelo lilungelo elingangani!

3. UJehova wamema u-Adamu bona enzeni, begodu kubayini enza njalo?

3 UJehova ubuye ameme nabantu bona basebenze naye. Isibonelo salokho sisifumana lokha nakazakumema u-Adamu bona athiye iinlwana amagama. (Genesisi 2:19, 20) Ungacabanga ithabo u-Adamu abanalo nakenza umsebenzi lo! Watjheja indlela iinlwanezi ezidalwe ngayo nendlela ezenza ngayo izinto, ngemva kwalokho wazithiya amagama. Kazi nguJehova owadala iinlwana yeke bekangakhetha ukuzithiyela yena amagamazo. Kodwana wakhetha ukutjengisa indlela athanda ngayo u-Adamu, wamvumela bona kube nguye ozithiyako. Wabuye wamupha nomunye godu umsebenzi, ukwenza iphasi loke libe yipharadesi. (Genesisi 1:27, 28) Ngokukhamba kwesikhathi u-Adamu wakhetha ukulisa ukusebenza noZimu. Umphumela walokho waba kukuthi zoke iinzukulwana zakhe zithlage.​—Genesisi 3:17-19, 23.

4. Iinceku zakaZimu zasebenza njani naye ekuzaliseni ihloswakhe?

4 Ngokukhamba kwesikhathi uJehova wabuye wamema nabanye godu abantu bona basebenze naye. UNowa wakha umkhumbi owasindisa yena nomndenakhe baphila ngesikhathi soMthwalela. UMosi watjhaphulula ama-Israyeli eGibhide. UJotjhuwa warhola ama-Israyeli wawangenisa eNarheni eThenjisiweko. USolomoni wakha ithempeli eJerusalema. UMariya waba ngunina likaJesu. Zoke iinceku zakaJehova ezithembekilekwezi nezinye zasebenza naye ekuzaliseni ihloswakhe.

5. Ngimuphi umsebenzi esingafaka isandla kiwo? Inga-kghani uJehova bekangeze akghona ukwenza umsebenzi lo ngaphandle kwethu? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

5 Namhlanjesi, uJehova usimema soke bona senze koke okusemandlenethu bona sisekele umBuswakhe. Kuneendlela ezinengi esingamlotjha ngazo. Ngitjho nanyana singeze sakghona ukuthi soke simlotjhe ngendlela efanako, kodwana soke singakghona ukutjhumayela iindaba ezimnandi zomBuso. Umsebenzi lo uJehova bekangazenzela wona. Bekangakhe akhulume nabantu bunqopha asezulwini. Phela uJesu watjho ukuthi nakunguJehova yena bekangenza amatje wakomatje bona atjele abantu ngeKosi yomBuswakhe. (Lukasi 19:37-40) Kodwana uJehova ukhetha ukusivumela bona ‘sibambisane’ naye. (1 Korinte 3:9) Umpostoli uPowula watlola wathi, “Njengombana sibambisene noZimu emsebenzini wakhe, siyanincenga bona ningamukeli umusa wakaZimu nidlale ngawo.” (2 Korinte 6:1) Kulilungelo elikhulu ukumenyelwa bona sisebenze noZimu. Akhesibone iinzathu ezenza sithi lokhu kuyathabisa.

UKUSEBENZA NOZIMU KUYASITHABISA

6. Izibulo lakaZimu lithini nalihlathulula indlela ebelizizwa ngayo nalisebenza noYise?

6 Ukusebenza noJehova bekusolo kwenza iinceku zakhe zithabe. Ngaphambi kobana izibulo lakaZimu lize ephasini lathi, “[UJehova] ungidale ekuthomeni kwendalwakhe. Bengiseqadi kwakhe ngingusosino, ngimthabela imihla ngemihla, ngihlala ngijabulile phambi kwakhe.” (IzAga 8:22, 30) UJesu nagade asebenza noYise bekathabile ngombana bekakghona ukuphetha izinto ezinengi, begodu bekazi bona uJehova uyamthanda. Kuthiwani-ke ngathi?

Yini enye engasanelisa ukudlula ukufundisa umuntu iqiniso?(Qala isigaba 7)

7. Kubayini ukutjhumayela kusithabisa?

7 UJesu wathi kuyathabisa kokubili ukupha nokwamukela. (IzEnzo 20:35) Kwasithabisa ukwazi iqiniso, alo-ke kubayini kusithabisa nokutjela abanye ngalo iqinisweli? Kungombana sibabona bathabile ngokwazi iqiniso bebazwisise lokho iBhayibheli ekufundisako, bebabe netjhebiswano noZimu. Kuyasithabisa ukubabona batjhugulula indlelabo yokucabanga nendlela abaphila ngayo. Ukutjhumayela kuqakatheke khulu begodu kumsebenzi owanelisako umuntu angawenza. Kwenza labo abababangani bakaZimu bafumane ukuphila okungapheliko.—2 Korinte 5:20.

8. Bathini abanye ngethabo abalifumana ngokusebenza noJehova?

8 Siyazi ukuthi sisuke sithabisa uZimu nasisiza abantu bona bafunde ngaye, begodu siyazi nokuthi uyayithabela imizamwethu yokumlotjha. Yeke nathi kuyasithabisa. (Funda 1 Korinte 15:58.) UMarco ohlala e-Italy uthi, “Nginethabo okungananto engingalimadanisa nalo ngokwazi bona nginikela uJehova koke enginakho, anginikeli umuntu ozokuthi msinyana kube sekalibele bona khengamenzela into ethileko.” Ngokufanako, uFranco, naye ulotjha uJehova ase-Italy, yena-ke uthi, “UJehova usebenzisa iliZwi lakhe nomoyakhe bona asikhumbuze qobe langa ukuthi uyasithanda nokuthi koke esimenzela khona kuqakathekile kuye, ngitjho nanyana ngasikhathi thina sibona ngasuthi imizamwethu ayibonakali. Ngikho-ke okwenza ngithabele ukusebenza noZimu bekunginikele ihloso yokuphila.”

UKUSEBENZA NOZIMU KUSITJHIDEZA KUYE KUBUYE KUSITJHIDEZE NAKABANYE ABANTU

9. UJehova noJesu banobuhlobo obunjani, begodu kubayini?

9 Nasisebenza nabantu esibathandako, sitjhidelana nabo. Sikghona ukufunda ubuntu babo namakghonwabo. Sifunda ngabafuna ukukwenza epilweni nokuthi yini abayenzako bona bafikelele iimfiso zabo. UJesu wasebenza noJehova kungenzeka iinkulungwana zeminyaka. Ithando labo komunye nomunye lakhula kangangobana ayikho into engabaphadlhula phakathi. UJesu wahlathulula indlela ebebazwana ngayo nakazakuthi, “Mina noBaba simunye.” (Jwanisi 10:30) Bebamunye kwamambala, begodu bebabambisana nabasebenzako.

Ukutjhumayela kuzindzisa ukukholwa kwethu kubuye kusikhumbuze ngeenthembiso zakaZimu nangeenqophiso zakhe asinikela zona ngethando

10. Kubayini ukutjhumayela kusitjhideza kuZimu nakabanye abantu?

10 UJesu wabawa uJehova bona avikele abafundi bakhe. Kubayini enza lokho? Nakathandazako wathi, “Khona bazaba munye njengami nawe.” (Jwanisi 17:11) Nasiphila ngeenkambiso zakaZimu siba nesandla emsebenzini wokutjhumayela sizwisise ubuntu bakaZimu bhedere. Sifunda bona kubayini kukuhlakanipha ukuthembela nokulandela uZimu. Bese kuthi nasisondela kuZimu naye usondela kithi. (Funda uJakopo 4:8.) Okhunye okusitjhideza nabafowethu nabodadwethu kukuthi siqalana nemiraro efanako, sithatjiswa zizinto ezifanako begodu sineminqopho efanako. Sisebenza soke, sithabe soke, besikghodlhelele soke. U-Octavia weBritain uthi, “Ukusebenza noJehova kungitjhideza nabazalwana.” Uyahlathulula uthi lokho kwenziwa kukuthi ubungani bethu busekelwe “eminqophweni efanako.” Nathi sizizwa ngendlela efanako. Nasibona imizamo yabafowethu abayenzela uJehova, lokho kusenza sitjhidele kibo.

11. Kubayini ephasini elitjha sizokutjhidelana noJehova besitjhidelane nabazalwana?

11 Indlela esithanda ngayo abazalwana iyathuthuka nje, kodwana izokuthuthuka khulu ephasini elitjha. Akhucabange ngemisebenzi ethabisako esizoyenza esikhathini esizako! Sizokhe samukele abazabe bavusiwe sibafundise ngoJehova. Godu sizokusebenza, senze iphasi libe yipharadesi. Kuzosithabisa khulu ukusebenza ndawonye ngaphasi kokubusa kwakaKrestu, khisibe ngapha kancanikancani siyaphelela. Boke abantu bazokutjhidelana bebatjhidelane noJehova yena ‘uvula izandla zakhe, anelise iimfiso zakho koke okuphilako.’​—IRhubo 145:16.

UKUSEBENZA NOZIMU KUSIVIKELO

12. Ukutjhumayela kusivikela njani?

12 Kufuze sivikele isingani sethu noJehova. Siphila ephasini lakaSathana ngapha sinesono, yeke kulula ngathi bona sigcine sele sicabanga njengephasi. Singafanisa nokududa edamini bese kuba nento ekudosela ngancangangapha ungafuni ukuya khona. Yeke kufuze sisebenzise woke amandla esinawo bona sidudele ngala kufuze sidudele khona. Kuyafana-ke, kufuze sisebenze ngamandla bona sibalekele ukuthonywa liphasi lakaSathana. Sikutjho ngaliphi ukuthi ukutjhumayela kuyasivikela? Nasikhuluma ngoJehova nangeBhayibheli, kufuze sidzimelele ezintweni ezihle neziqakathekileko ingasi ezintweni ezizokubogabogisa ukukholwa kwethu. (Filipi 4:8) Ukutjhumayela kudzimelelisa ukukholwa kwethu, kusikhumbuze ngeenthembiso zakaZimu nemithetho yakhe asinikela yona ngethando. Godu kusisiza silwele ukuba nobuntu esibutlhogako obuzosenza sikghone ukuzivikela ephasini lakaSathana.​—Funda kwebe-Efesu 6:14-17.

Nasihlala simajadu ngomsebenzi kaZimu asibi nesikhathi sokuthi solo sicabanga khulu ngemirarwethu

13. UFakazi we-Australia uzizwa njani ngokutjhumayela?

13 Nasiba majadu ekutjhumayeleni, sikhuthalele ukufunda iBhayibheli, senzele abantu izinto ezihle ebandleni, sisuke sizivikela thina, lokho sikutjhwiso kukuthi angeze saba nesikhathi sokuthi silo sitshwenyeka ngemirarwethu. UJoel ohlala e-Australia uthi, “Ukutjhumayela kungenze ngabona izinto ezenzeka ephasini namhlanjesi. Khekungikhumbuze ngeentjhijilo abantu abaqalana nazo nokuthi mina ngizuza kangangani ngokuberegisa iinkambiso zeBhayibheli. Ukutjhumayela kungirhelebha bona ngithobeke, kubuye kungenze ngikghone ukuthembela kuJehova nakubafowethu nabodadwethu.”

14. Kubayini ukukghodlhelela nasitjhumayelako kutjengisa bona umoya kaZimu unathi?

14 Ukutjhumayela kubuye kusiqinisekise bona umoya kaZimu unathi. Singafanisa sithi, Akhuzicabange usebenza ukunikela abantu bemphakathinakho uburotho. Kodwana awubhadelwa ukwenza umsebenzi lo, kusese njalo kuneendleko wena okufuze uzibhadele. Ngaphezu kwakho koke lokho, abantu abanengi ababufuni uburothobo, kuthi abanye ubasilinga khulu nawubalethela bona. Uzokubekezela isikhathi esingangani emsebenzini onjalo? Kuzokuthi kungakayiphi uzabe sele uphele amandla, bese uyawulisa umsebenzi loyo. Bekube nje inengi lethu liraga nokutjhumayela qobe mnyaka, ngitjho nanyana kudla isikhathi nemalethu. Sitjhumayela nanyana abantu badlala ngathi bebasidinekele. Lokho kubufakazi bokuthi sirhelejwa mumoya kaZimu.

UKUSEBENZA NOZIMU KUTJENGISA BONA SIYAMTHANDA BESITHANDA NABANYE ABANTU

15. Ukutjhumayela kuhlangana njani nehloso kaZimu ngabantu?

15 Ukutjhumayela kuhlangana njani nehloso kaJehova ngabantu? Angithi phela ihloso kaZimu beyikukuthi abantu baphile ephasini isiphelani, yeke ihloswakhe akhange itjhentjhe ngesikhathi u-Adamu ona. (Isaya 55:11) UZimu wenza amalungiselelo wokuthi sitjhaphuluke esonweni nekufeni. Wakwenza njani lokho? UJesu weza ephasini wasifela. Kodwana nasizakuzuza kilokho kufuze silalele uZimu. Ngikho uJesu afundisa abantu bona uZimu ulindele ini kibo, walaya nabafundi bakhe bona benze okufanako. Namhlanjesi nasirhelebha abantu bona babe bangani bakaZimu sisuke sisebenzelana bunqopha nelungiselelo lakhe lokusindisa abantu esonweni nekufeni.

16. Ukutjhumayela kuhlangana njani nomyalo kaZimu omkhulu kunayo yoke?

16 Sisuke sitjengisa uJehova bona siyamthanda, sithanda nabantu nasirhelebha bona bafumane indlela eya ekuphileni okungapheliko. UJehova nguZimu “othanda bona boke abantu baphuluswe balazi iqiniso.” (1 Thimothi 2:4) Kwathi abaFarisi nababuza uJesu bona ngimuphi umyalo omkhulu kiwo woke, uJesu wathi, “‘Thanda [uJehova] uZimakho ngehliziywakho yoke, ngomphefumulwakho woke nangomkhumbulwakho woke.’ Lo myalo wokuthoma nongomkhulu. Wesibili ofana nawo ngothi: ‘Thanda umakhelwanakho njengombana uzithanda wena.’” (Matewu 22:37-39) Nasitjhumayelako sisuke silalela umyalo lo.​—Funda izEnzo 10:42.

17. Uzizwa njani ngelungelo esinalo lokutjhumayela iindaba ezimnandi?

17 Maye uthi sibusisiwe! UJehova usinikele umsebenzi osithabisako, umsebenzi ositjhideza kuye nakubazalwana, umsebenzi obuye uvikele itjhebiswano lethu naye. Ngawo sikghona ukutjengisa bona siyamthanda besithanda nabantu. UJehova uneengidi zeenceku ephasini loke, zoke ziqalene nobujamo obuhlukahlukeneko. Kodwana kungakhathaliseki bona sibatjha namkha sibadala, siregile namkha sidobha phasi, sinamandla namkha sibuthakathaka soke kufuze sabelane nabanye ukukholwa kwethu. Sizizwa njengoChantel ohlala eFrance othi, “UmuNtu onamandla ukudlula boke ephasini, umBumbi wazo zoke izinto, uZimu othabileko, uthi kimi, ‘Khamba! Yewukhulume! Akhungikhulumele, khuluma okusehliziywenakho. Ngikunikela amandlami, iliZwi lami iBhayibheli, ngikusekela ngomoyami, ngikusekele nangabazalwana, ngizokubandula, ngizokunikela iinqophiso ngesikhathi esifaneleko.’ Akhuthi uyaqala bona kulilungelo elingangani ukwenza lokho uJehova athi sikwenze nokusebenza naye!”