Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bayathaba Abalotjha ‘UZimu Othabako’

Bayathaba Abalotjha ‘UZimu Othabako’

“Babusisiwe abantu uZimabo” onguJehova.RHU. 144: 15.

IINGOMA: 44, 125

1. Kubayini aboFakazi bakaJehova bahlala bathabile? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

ABOFAKAZI BAKAJEHOVA babantu abahlala bathabile. Lokho sikubona ngokuhleka nokucoca kamnandi nabahlangene esifundweni, emihlanganweni nalokha nabazithabisako. Kubayini bahlala bathabile? Lokho kubangelwa kukuthi balotjha begodu balingisa uJehova ‘uZimu othabako.’ (1 Thim. 1:11; Rhu. 16:11) Njengombana uJehova anguZimu othabileko, ufuna nathi sihlale sithabile begodu usinikela namabanga wokuthaba.—Dut. 12:7; UMtj. 3:12, 13.

2, 3. (a) Liyini ithabo? (b) Kubayini kubudisi ukuthaba?

2 Kuthiwani-ke ngawe? Uthabile? Ungenzani bona uthabe ukudlula indlela othabe ngayo nje? Ukuthaba singakuhlathulula ngokuthi “akusikukwaneliseka kwaphela, kuhlekuhle kuthabela ukuphila nokuba nesifiso sokuphila ngokungapheliko.” IBhayibheli itjengisa ukuthi ithabo lamambala litholwa ngilabo abanobuhlobo obuhle noJehova. Kodwana ephasini esiphila kilo nje kubudisi bona umuntu athabe. Kubayini kunjalo?

3 Izinto ezenza kube budisi bona sithabe ngilezo ezisitshwenyako njengokuhlongakalelwa, nakunomuntu okhitjhwa ekuhlanganyeleni, ukutlhalwa namkha ukulahlekelwa msebenzi. Ukungazwani ngendlini kunye nokuphikisana kungasiqedela ithabo. Ukuhlekwa babantu esifunda nabo namkha esisebenza nabo nofana ukutlhoriswa babantu bamasondo nokuvalelwa ejele ngebanga lokulotjha uJehova nakho kungasiqedela ithabo. Ngapha naka namagulo abhokile, amanye awalapheki nokugandeleleka nakho kurhagele. Ngitjho nanyana kunjalo, “uMbusi othabileko nokukuphela kwakhe” uJesu Krestu ngesikhathi asephasini bekakuthabela ukududuza nokuthabisa abantu. (1 Thim. 6:15; Mat. 11:28-30) ETjumayelwenakhe yeNtabeni wakhuluma ngezinto ezinengi ezingasisiza bona sihlale sithabile ngitjho nanyana siqalene neentjhijilo ephasini lakaSathana.

UBUHLOBO NOZIMU BUQAKATHEKILE BONA UTHABE

4, 5. Singalithola njani ithabo begodu sihlale sithabile?

4 Into yokuthoma uJesu akhuluma ngayo ngeqakatheke khulu, wathi: “Bayathaba abaziko bona batlhoga uZimu, ngombana umBuso wezulu ungewabo.” (Mat. 5:3) Sitjengisa ukuthi sitlhoga uZimu ngokufunda ngaye, sithande izinto asifundisa zona begodu simbeke qangi emaphilwenethu. Nasenza zoke izintwezi sizokuhlala sithabile begodu ukukholwa kwethu eenthembisweni zakaZimu kuzokuqina. Sizokubuye sikhuthazwe ‘lithemba elithabisako,’ eliseliZwini lakaZimu.—Tit. 2:13.

5 Ukuba nobuhlobo obuhle noZimu kuqakathekile nasizakuhlala sithabile. Umpostoli uPowula watlola wathi: “Hlalani nithabile eKosini [uJehova]. Ngiyabuyelela ngithi: Thabani!” (Flp. 4:4) Bona sithabele ubuhlobo esinabo noJehova kufuze sibe nokuhlakanipha okuvela kuye. IBhayibheli ithi: “Ubusisiwe umuntu ofunyana ubuhlakani, iye, umuntu ozuza ukuzwisisa. Umumuthi wokuphila kilabo abamamukelako, abanamathela kuye bazakubizwa bona ngabathakasileko.”—IzA. 3:13, 18.

6. Yini okufuze siyenze bona sihlale sithabile?

6 Nasizakuhlala sithabile kufuze sifunde iBhayibheli besisebenzise esikufundako. Bona uJesu aveze ukuqakatheka kokusebenzisa lokho esikufundako wathi: “Nanazi izintwezi, niyathaba nanizenzako.” (Jwa. 13:17; funda uJakopo 1:25.) Le yindlela eqakathekileko yokwakha ubuhlobo noZimu nokuhlala sithabile. Kodwana singathaba njani kunezinto ezinengi kangaka ezisiqedela ithabo? Akhesicoce ngokhunye uJesu akutjho eTjumayelwenakhe yeNtabeni.

IZINTO EZENZA SITHABE

7. Kungenzeka njani ukuthi abantu abalilako bathabe?

7 Bayathaba abalilako, ngombana bazokududuzwa.” (Mat. 5:4) Abanye bangazibuza, ‘Umuntu uthaba njani khisibe ngapha uyalila?’ UJesu bekangakhulumi ngabantu abaliliswa zizinto ezibuhlungu ezenzeka ekuphileni. Kazi nabantu abanganandaba noZimu bayalila ngezinye iinkhathi, ngombana siphila ‘eenkhathini .   . okubudisi ukuqalana nazo.’ (2 Thim. 3:1) Kodwana ngebanga lokuthi bacabanga ngezinto ezitshwenya bona kwaphela, abanandaba noJehova umphumela walokho uba kungathabi. Abantu uJesu ebekakhuluma ngabo bona bayathaba nabalilako, ngilabo abalemukako bona bayamtlhoga uZimu. Kanti baliliswa yini? Kubazwisa ubuhlungu ukubona umonakalo owenziwe sisono nezinto ezenziwa babantu ngebanga lokuba nesono. Nokho okuhle kukuthi uJehova uyabatjheja abantu abanjalo begodu abaduduze ngeliZwi lakhe, abe abenze bathabe.—Funda uHezekiyeli 5:11; 9:4.

8. Akhuhlathulule ukuthi ukuthobeka kumenza njani umuntu athabe.

8 “Bayathaba abathobekileko, ngombana bazokuzuza ilifa lephasi.” (Mat. 5:5) Alo ukuthobeka kungasenza sithabe ngayiphi indlela? Abantu abanengi ngaphambi kokuthi babe boFakazi bebahlaza begodu banelaka lokho bekubabangela imiraro eminengi ekuphileni. Kodwana ngemva kokufundelwa batjhuguluka bambatha “ubuntu obutjha,” ‘okusirhawu, ithando, umusa, ukuthobeka, ummoya ophasi, nokubekezela.’ (Kol. 3:9-12) Njengombana sikhuluma nje baphila ukuphila okunokuthula, bathanda abantu begodu bathabile. Kungebangelo iliZwi lakaZimu libathembisa abantu abanjalo, lithi: “Bazokuzuza ilifa lephasi.”—Rhu. 37:8-10, 29.

9. (a) Abantu abathobekileko ‘bazolizuza njani ilifa lephasi’? (b) Yini ezokuthabisa abantu “abalambele nabomele ukulunga”?

9 Kubayini iBhayibheli ithi abathobekileko “bazokuzuza ilifa lephasi”? AmaKrestu akhethiweko azokufumana ilifa lawo ngokuyokubusa noKrestu ezulwini, begodu azokuba baphristi. (IsAm. 20:6) Bese kuthi iingidi zezinye izimvu zifumane ilifa lephasi ngokuthi ziphile ngokungapheliko, zinganasono, zinokuthula begodu zithabile. Abantwaba ngilabo uJesu akhuluma ngabo wathi: ‘Balambele begodu bomele ukulunga.’ (Mat. 5:6) Njengombana bakhanukela ukubona izinto ezilungileko ephasini, uZimu uzokuqeda ukukhohlakala ephasini elitjha. (2 Pit. 3:13) Nase uZimu aqede koke ukukhohlakala ephasini, abantu abalungileko bazokuthaba bajekezele njengombana ukukhohlakala nokungalungi kuzabe kungasekho.—Rhu. 37:17.

10. Kutjho ukuthini ukuba nomusa?

10 “Bayathaba abanomusa, ngombana bazokwenzelwa umusa.” (Mat. 5:7) Ibizo lesiHebheru elithi ukurhawukela litjho “ukuthaba nokuzwela abantu.” Lihlathulula into epheze ifane nangesiGirigi, ukutlhuwela abantu. Kodwana ukuba nomusa kutjho okungaphezu kokumane utlhuwele umuntu. IBhayibheli ithi kukhambisana nezenzo.

11. Sifundani emfanekisweni kaJesu womSamariya olungileko?

11 Funda uLukasi 10:30-37. Umfanekiso kaJesu womSamariya olungileko usikhanyisela iphuzu lokuthi kutjho ukuthini ukuba nomusa. UmSamariya lo umusakhe wamenza wasiza indoda ebeyilimele. Ngemva kobana uJesu enze umfanekiso lo, wathi: “Khamba uyokwenza okufanako.” Ngikho kufuze nathi sizibuze ukuthi: ‘Ngiyabasiza abanye na? Ngiyasilingisa na isibonelo somSamariya lo? Ngingakghona na ukuthuthuka endleleni engenzela ngayo abantu abamibodlhana umusa ngokubenzela izinto abazitlhogako? Mhlamunye ngingasiza amaKrestu asele akhulile, abafelokazi ngitjho nalabo imindenabo engalotjhi uJehova. Ngingakghona na ukududuza “abagandelelekileko”?’—1 Thes. 5:14; Jak. 1:27.

Akhuziphe ithuba usize abanye abantu, uzokubona ukuthi kuthabisa kangangani (Qala isigaba 12)

12. Ukuba nomusa kuba njani nomthelela endleleni esithaba ngayo?

12 Sikutjho ngaliphi ukuthi ukuba nomusa kwenza umuntu athabe? Nasiba nomusa kabanye kufana nokuthi sibapha okuthileko begodu uJesu wathi umuntu ophako uyathaba. Ngaphezu kwalokho sithatjiswa kukuthi sithabisa uJehova. (IzE. 20:35; funda amaHebheru 13:16.) IKosi uDavida nayikhuluma ngomuntu onomusa yathi: UJehova “uzamvikela abe amlonde, enarheni uzakubizwa bona ngothakasileko.” (Rhu. 41:2, 3) Nasiba nomusa ebantwini, uJehova uzokuba nomusa kithi begodu lokho kuzosenza sithabe bekube phakade.—Jak. 2:13.

KUBAYINI ABANTU “ABANEHLIZIYO EMSULWA” BATHABA?

13, 14. Yini eyenza abantu abaneenhliziyo ezimsulwa bathabe?

13 UJesu wathi: “Bayathaba abanehliziyo emsulwa, ngombana bazokubona uZimu.” (Mat. 5:8) Nasizakuhlala simsulwa eenhliziyweni zethu kufuze sibalekele imicabango emimbi neemfiso ezikhohlakeleko. Lokho kuqakatheke khulu ngombana kuzosisiza silotjhe uJehova ngendlela ayithabelako.—Funda yesi-2 kwebeKorinte 4:2; 1 Thim. 1:5.

14 Abantu abaneenhliziyo ezimsulwa bangaba nobuhlobo obuhle noJehova, kungebangelo athi: “Bayathaba labo abahlanza izambatho zabo.” (IsAm. 22:14) Alo sizozihlanza njani ‘izembatho zethu’? AmaKrestu akhethiweko ‘ahlanza izembatho zawo’ ngokuhlala ahlwengile begodu azokubusiswa ngokuphila kwezulwini okungapheliko. Isiqubuthu esikhulu esinethemba lokuphila ephasini naso singaba nethuba lokuba bangani bakaZimu. Njengombana sikhuluma nje, ‘sihlanza iimphuraphura zaso, sizenza zibe mhlophe ngeengazi zeMvana.’—IsAm. 7:9, 13, 14.

15, 16. Abantu abamsulwa ‘bazombona’ njani uZimu?

15 Alo abantu abaneenhliziyo ezimsulwa bambona njani uZimu ngombana wathi: “Akekho umuntu ongangibona aphile”? (Eks. 33:20) Igama lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi “bazokubona” lingatjho “ukubona ngomkhumbulo, ukuzwisisa namkha ukwazi.” Yeke ‘ukubona’ uZimu kutjho ukuzwisisa ukuthi umumuntu onjani nokwazi indlela asithanda ngayo. (Efe. 1:18) UJesu walingisa uZimu ngezinga eliphezulu, kungebangelo athi: “Nanyana ngubani ongibonileko ubone noBaba.”—Jwa. 14:7-9.

16 Enye indlela engasiza abantu bakaZimu ‘bambone’ namkha bamazi ngcono kuqala indlela abasiza ngayo. (Job. 42:5) Okhunye godu abakwenzako, kusebenzisa ‘amehlwabo wehliziyo’ ukuthi babone izinto ezihle uZimu azozenzela abantu abamlotjhako. Kodwana amaKrestu akhethiweko azombona uJehova nasele athola umvuzwawo wokuya ezulwini.—1 Jwa. 3:2.

SINGATHABA NANYANA SIQALENE NEENTJHIJILO

17. Kubayini abantu abenza ukuthula bathabile?

17 UJesu wabuye wathi: “Bayathaba abenza ukuthula.” (Mat. 5:9) Abantu abahlala benza ukuthula bathabile. Umfundi uJakopo wathi: “Isithelo sokulunga sitjalwa ebujamweni bokuthula malungana nalabo abenza ukuthula.” (Jak. 3:18) Nangabe kunomuntu ongamnambithi kuhle ebandleni okilo namkha lapho uhlala khona, bawa uJehova akusize ukghone ukuqalana nendaba le. UJehova uzokupha ummoyakhe ocwengileko, bese kuthi wona ukusize ube nobuntu obuhle. Lokho kuzokwenza uthabe tle! UJesu wakhe waveza ukuthi indaba yokwenza ukuthula iqakatheke kangangani, wathi: “Nawuletha umnikelwakho e-aldara bese ukhumbula bonyana umfowenu unokuthileko ngawe. Tjhiya umnikelwakho phambi kwe-aldara, ukhambe. Libalelana nomfowenu qangi, bese ubuyele uyokwenza umnikelwakho.”—Mat. 5:23, 24.

18, 19. Kubayini amaKrestu athaba ngitjho nanyana ahlunguphazwa?

18 UJesu wathi: “Niyathaba nabanithukako, banihlunguphaze bebanirhwayele amanga ahlaza ngebanga lami.” Bekatjho ukuthini? Wanaba nayo indaba le wathi: “Thabani nijekezele, ngombana umvuzo wenu mkhulu ezulwini, nabaphorofidi abangaphambi kwenu babahlunguphaza ngendlela efanako.” (Mat. 5:11, 12) Ngemva kokuthi abapostoli babetjhiwe begodu ababusi balinge nokubaqeda amandla bona balise ukutjhumayela “baphuma eSanhedrini, bathabile.” Akhenge bathatjiswe kudulwa kodwana bathatjiswa kukuthi “babalwa njengabafanelwe ukuhlaziswa ngebanga lebizo [lakaJesu].”—IzE. 5:41.

19 Ngitjho nesikhathini esiphila kiswesi abantu bakaJehova babekezela bathabile nabatlhoriswa ngebanga lokumlotjha. (Funda uJakopo 1:2-4.) Nathi sizizwa njengabapostoli, asithatjiswa kutlhoriswa. Kodwana nasihlala sithembekile kungakhathaliseki ukuthi kwenzekani uJehova uzosisiza. Isibonelo salokho nginasi, ngo-Arhostesi 1944 uHenryk Dornik nomfowabo bavalelwa ekampeni. Abantu egade babatlhorisa bathi: “Akunalitho elizabathusela bona balise ukwenza umsebenzabo lo. Nakunento abayibekezelelako kula bathaba khona khulu.” UMfowethu uDornik uthi: “Iye khona bengingafuni ukwaziwa njengomuntu owafela isondo, kodwana bengizimisele ukubekezela begodu nginesibindi sokuhlala ngithembekile kuJehova. Lokho nami kwangithabisa khulu. . . . Ngathandaza ngithandazile begodu ukuthandazokho ngikho okwenza ngatjhidelana noJehova. Ngingalitjho lizale umlomo ukuthi uJehova akhenge angitjhiye ngedwa.”

20. Kubayini kusithabisa ukwazi ukuthi silotjha ‘uZimu othabako’?

20 Ngitjho nanyana singatlhoriswa masondo, siphathwe kabuhlungu emakhaya, sigule besiluphale sizokuhlala sithabile nasaziko ukuthi ‘uZimu othabako’ usibona silungile. (1 Thim. 1:11) Okhunye godu okusithabisako zizinto ezihle uJehova asithembise zona begodu siyazi ukuthi unguZimu “ongeze aleya amala.” (Tit. 1:2) Ngesikhathi uJehova aletha zoke iimbusizwezi ephasini sizokukhohlwa ukuthi sakhe saqalana nezinto ezibuhlungu. Kuzabe kumnandi begodu sithabe khulu ngesikhatheso, kangangokuthi ngitjho nanyana singalinga ukucabanga ukuthi kuzakuba njani angeze sakghona ukuzwisisa kuhle. Kwamambala ‘sizokuthabela ukuthula okukhulu.’—Rhu. 37:11.