Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Lingisa UJehova Ngokucabangela Abanye Nokuba Nomusa

Lingisa UJehova Ngokucabangela Abanye Nokuba Nomusa

“Ubusisiwe onakekela odududu.”—RHU. 41:2.

IINGOMA: 130, 107

1. Yini etjengisa ukuthi abantu bakaZimu bayathandana?

ABANTU bakaJehova bamndeni ngitjho nanyana bahlala eenarheni ezihlukahlukeneko. Into ababonakala ngayo lithando. (1 Jwa. 4:16, 21) Ngebanga lethandwelo bayazidela ukutjengisa abafowabo bona babathanda kangangani, enye indlela abatjengisa ngayo ukuthi bayathandana kukwenzelana umusa nokutjelana izinto ezakhako. Nasiba nomusa ebantwini begodu sibacabangela ‘silingisa uZimu njengabantwana abathandekako.’—Efe. 5:1.

2. UJesu wamlingisa njani uJehova endabeni yokuthanda abantu?

2 UJesu wamlingisa kuhle khulu uYise ngesikhathi asephasini. Kungebangelo athi: “Yizani kimi nina noke enidiniweko nenidisibezwako, ngizoniphumuza . . . ngombana nginommoya ophasi nehliziyo ethobekileko.” (Mat. 11:28, 29) Nasilingisa uJesu ‘ngokunakekela abadududu’ uJehova uzokuthaba begodu nathi sizokuthaba. (Rhu. 41:2) Esihlokwenesi sizokubona ukuthi singatjengisa njani ukucabangela emndenini, ebandleni nesimini.

CABANGELA AMALUNGA WOMNDENAKHO

3. Indoda ingatjengisa njani ukuthi iyamcabangela begodu iyamzwisisa umkayo? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

3 Amadoda kufuze abeke isibonelo esihle naziza endabeni le, atjengise ukuthi ayayicabangela imindenawo. (Efe. 5:25; 6:4) IBhayibheli lithi amadoda kufuze ahlale nabafazi bawo “ngokwazi” okungatjho ukuthi “ngokubacabangela; ngokubazwisisa.” (1 Pit. 3:7; ftn.) Umuntu ocabangelako uyazwisisa, isibonelo salokho, indoda ezwisisako iyazi ukuthi yona nomkayo kunezinto abangafani ngazo kodwana lokho akutjho ukuthi kufuze izibone ingcono kunomkayo. (Gen. 2:18) Ibuye izwisise indlela umkayo azizwa ngayo begodu iyamhlonipha. Omunye umma weCanada uthi ngendodakwakhe: “Ayinginyazi ngebanga lendlela engizizwa ngayo, namkha ithi ‘Bekungakafuzi uzizwe ngaleyo ndlela.’ Iyangilalela nangikhulumako. Ngitjho nanyana ngasikhathi ngingaqali izinto ngendlela efaneleko ingilungisa kuhle nangomusa.”

4. Indoda ingatjengisa njani ukuthi iyamcabangela umkayo ngendlela eziphatha ngayo nayinabanye abomma?

4 Indoda emcabangelako umkayo izoziphatha kuhle, angeze idlale ngethando nayinabantu bengubo. Ngitjho nakumathungelelwano wezokuthintana namkha ku-inthanethi angeze ikarwe babanye abomma. (Job. 31:1) Izokuhlala ithembekile kumkayo ingasi ngebanga lokuthi iyamthanda kwaphela kodwana izokwenziwa nakukuthi ithanda uJehova, begodu inyenya izinto ezimbi.—Funda iRhubo 19:14; 97:10.

5. Umfazi angatjengisa njani ukuthi uyayicabangela indodakwakhe?

5 Indoda nayilingisa uJesu njengombana ayihloko yayo, kuzokuba bulula ngomkayo bona ‘ayihloniphe khulu.’ (Efe. 5:22-25, 33) Nakamhlonipha ngaleyo ndlela kuzokwenza ukuthi amcabangele khulukhulu nakunezinto ezitlhoga isikhathi sayo ekufuze izenze ebandleni. Enye indoda yeBritain ithi: “Umkami uvele angibone nakunento engangiphathi kuhle ngitjho nanyana ngingakamtjeli. Wenza lokho okutjhiwo mtlolo wezAga 20:5, ngasikhathi khekutlhogeke bona alinde bekube sikhathi esifaneleko sokuthi ngimtjele ukuthi ngidliwa yini kangaka. Kuye nangokuthi indaba leyo kufuze ngimazise yona na.”

6. Ngiyiphi indima soke esingayidlala ekukhuthazeni abantwana bona bacabangele abanye begodu lokho kuzobasiza njani?

6 Ababelethi nabacabangelanako baba sibonelo esihle ebantwaneni babo. Msebenzi wababelethi ukufundisa abantwababo ukucabangela abanye abantu. Isibonelo salokho, bangabafundisa ukuthi bangagijimi eWolweni lomBuso. Nakunomnyanya, ngesikhathi sokudla kungaba kuhle batjele abantwababo bona balinde kuphakelwe abantu abadala qangi. Akusibabelethi kwaphela ekufuze basize abantwababo bona bacabangele abanye kodwana ibandla loke lingadlala indima. Akhesithi mhlamunye umntwana ukuvulele umnyango namkha wenze nanyana kungaba yini etjengisa ukuthi uyabacabangela abanye, mbuke. Lokho kungamkhuthaza khulu umntwana bekumenze abone ukuthi “ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela.”—IzE. 20:35.

“ASICABANGELANENI” EBANDLENI

7. UJesu watjengisa njani ukuthi uyayicabangela indoda engezwako eendlebeni? Thina-ke sifundani esibonelweni sakhe?

7 Ngelinye ilanga uJesu asesifundeni seDekapolisi abantu “baletha kuye indoda engezwako eendlebeni engakghoni nokukhuluma kuhle.” (Mar. 7:31-35) UJesu akhenge ayilaphele ebantwini kunalokho “watjhinga nayo ngerhorhomejeni.” Lokho wakwenziswa kukuthi ukurholophala kwendoda le bekungenzeka ukuthi bekuyiphathisa iinhloni. Thina namhlanjesi asikghoni ukulapha abantu ngokwesimangaliso. Kodwana lokho akukafuzi kusenze singacabangeli abantu esilotjha nabo uZimu. Kungaba kuhle senze koke okusemandleni bona sibasize lapho sikghona khona. Umpostoli uPowula watlola naka amezwi: “Asicabangelaneni ukuze sivuselelane ithando nemisebenzi emihle.” (Heb. 10:24) UJesu bekayazi kuhle indlela indoda engakghoni ukuzwa le ebeyizizwa ngayo. Leso sibonelo esihle khulu ekufuze sisilingise.

8, 9. Kungaziphi iindlela esingatjengisa ngazo ukucabangela abantu abalupheleko nabarholopheleko? (Iza neembonelo.)

8 Cabangela abantu abalupheleko nabagulako. Ukuthi simaKrestu weqiniso sibonakala ngethando ingasi ngokuhleleka kwaphela. (Jwa. 13:34, 35) Yeke ithandwelo lenza sizidele bona sisize abantu abalupheleko nabarholopheleko bona beze esifundweni namkha baye esimini. Lokho sizokwenza kungakhathaliseki bona kuncani kangangani abangakwenza. (Mat. 13:23) UMichael akakghoni ukukhamba uhlala asesitulweni sabarholopheleko, yeke uthi ukuthokoza khulu lokho umndeni wekhabo namalunga webandla amenzela khona. Uthi, “Ngebanga lokusizwa mndenami namalunga webandla, ngikghona ukuya esifundweni nesimini qobe. Ngikuthanda khulu ukutjhumayela eendaweni eziphithizelako.”

9 AmaBethel amanengi anabantu abalupheleko. Yeke abadala bayabatlhogomela babasize nokuthi batjhumayele ngokutlola iincwadi namkha ngokufowuna. UBill osele aneminyaka ema-86 uthi: “Kuyangithabisa ukutlolela abantu esimini iincwadi.” Abantu ababatlolelakwaba bahlala eendaweni ezikude nabantu. UNancy oneminyaka ema-90 uthi: “Abantu batlhoga ukwazi iqiniso, yeke navane ngibatlolela iincwadi lokho angikuqali njengokudlala.” U-Ethel owabelethwa ngomnyaka ka-1921 uthi: “Ngiphila ngobuhlungu kangangobana ngezinye iinkhathi kuba budisi ngitjho nokuzembesa.” Kodwana ngitjho nanyana kunjalo utjhumayela ngefowunu begodu kunabantu abakuthabelako ukucoca naye. UBarbara oneminyaka ema-85 yena-ke uthi: “Ipilwami iyabogaboga, yeke kuba yikinga ukuyokutjhumayela qobe. Kodwana kuba bulula nangitjhumayela ngefowunu. Ngiyakuthokoza Jehova!” Kungakapheli nomnyaka, kunabantu esele bakhulile abenze umsebenzi obukwako, batjhumayele ama-awara angaba yi-1 228, batlola iincwadi ezizi-6 265, batjhumayela ngefowunu amahlandla azi-2 000 bakhambisa neencwadi ezizi-6 315. Siyaqiniseka ukuthi imizamo abayenzako iyamthabisa uJehova.—IzA. 27:11.

10. Singabasiza njani abafowethu nabodadwethu bona bazuze esifundweni?

10 Cabangela abantu nawusesifundweni. Sifuna abafowethu nabodadwethu bazuze esifundweni. Nasibacabangelako kuzokuba bulula bona bazuze. Lokho singakwenza ngokuthi singafiki isifundo sesingenile ngombana bangathikamezeka. Khona kuliqiniso ukuthi ngezinye iinkhathi kungenzeka siladeliswe zizinto esingeze sakghona ukuzilawula. Kodwana nangabe sele kumumukghwethu ukuladelwa kuzokufuze sicabange ukuthi singatjengisa njani bona sinendaba nabanye. Kufuze sikhumbule ukuthi simenywe nguJehova neNdodanakhe. (Mat. 18:20) Yeke kufuze silinge koke okusemandleni ukutjengisa bona siyabahlonipha.

11. Kubayini abafowethu nabodadwethu abanengcenye esifundweni kufuze balalele isinqophiso esisemtloweni woku-1 kwebeKorinte 14:40?

11 Enye indlela esingatjengisa ngayo ukucabangela abafowethu nabodadwethu kulalela isinqophiso nasi, “Zoke izinto azenzeke ngokufaneleko nangokuhleleka.” (1 Kor. 14:40) Abafowethu nabodadwethu abanengcenye kufuze basebenzise isikhathi abaphiwe sona kwaphela. Nabenza njalo bazabe batjengisa ukucabangela isikhulumi esilandelako nebandla. Abanye kufuze bakhambe ibanga elide ukuya lapho bahlala khona. Abanye kungenzeka bakhamba ngeenthuthi zomphakathi. Kanti abanye kungenzeka abalingani babo abahlanganyeli, yeke kungenzeka babalindile begodu baphela ihliziyo.

12. Kubayini kufuze sihloniphe begodu sibathande abadala? (Qala ibhoksi “ Kufuze Sicabangele Abanakwethu UJehova Abasebenzisako.”)

12 Abelusi bebandla basebenza budisi begodu badosa phambili esimini, yeke kufuze sibahloniphe besibacabangele. (Funda yoku-1 kwebeThesalonika 5:12, 13.) Siyaqiniseka bona uyakuthokozela lokho abadala abakwenzela khona. Kungaba kuhle lokho ukutjengise ngezenzo ubasekele. ‘Ngombana bakwelusile njengalabo abazoziphendulela.’—Heb. 13:7, 17.

CABANGELA ABANTU OBATJHUMAYEZAKO

13. Sifundani endleleni uJesu ebekaphatha ngayo abantu?

13 Nakakhuluma ngoJesu u-Isaya wathi: “Umhlanga otshinyekileko akazukuwukhambiselela nesibani esififiyelako akazukusicima.” (Isa. 42:3) Ithando lakaJesu ngabantu lamenza wabazwela. Bekazwisisa indlela abazizwa ngayo abona ukuthi banjengomhlanga otshinyekileko namkha isibani esififiyelako. Umphumela walokho, waba kukuthi abacabangele, abe nomusa begodu ababekezelele. Ngitjho nabantwana bebathanda ukuya kuJesu. (Mar. 10:14) Liqiniso ukuthi asinalo ilwazi nekghono lokufundisa njengoJesu. Kodwana kufuze sibacabangele abantu esicoca nabo esimini. Lokho kuhlanganisa indlela esikhuluma nabo ngayo, ukuthi sikhuluma nini nabo nokuthi sikhuluma isikhathi esingangani.

14. Kubayini kufuze sicabange ngaphambi kokukhuluma nabantu?

14 Kufuze sikhulume njani nabantu? Namhlanjesi iingidi zabantu ‘zihlukumezekile begodu zilahliwe’ ngebanga labarholi bezekolo, bezerhwebo, kunye nebezepolotiki, abakhohlakeleko nabaneenhliziyo ezimbi. (Mat. 9:36) Kungebangelo abantu balahla ithemba. Yeke kuqakathekile bona sibe nomusa nasikhuluma nabo begodu sikhethe amagamethu. Nasenza njalo, banengi abantu abazosilalela ingasi ngebanga lokuthi sazi iBhayibheli kwaphela kodwana nangebanga lokuthi sinendaba nabo besiyabahlonipha.

15. Ngiziphi ezinye iindlela esingacabangela ngazo abantu esibatjhumayezako?

15 Zinengi iindlela esingatjengisa ngazo ukuthi siyabacabangela abantu esibatjhumayezako. Nasibabuza imibuzo kufuze siqiniseke ukuthi imibuzo leyo ikhambisana nokubahlonipha. Kenye indawo bekunephayona ebelitjhumayela ebantwini abaneenhloni, yeke lafunda ukuthi lingababuzi imibuzo ezobahlazisa. Labalekela ukubabuzo imibuzo ekungenzeka babhalelwe ukuyiphendula. Isibonelo salokho lalisa ukubabuza imibuzo ethi: ‘Ngubani ibizo lakaZimu?’ namkha ‘Uyini umBuso kaZimu?’ Kunalokho, bese lithi kibo: “Ngithe nangifunda eBhayibhelini ngafumana bona uZimu unebizo, ungakuthabela na ukulazi?” Liqiniso khona ukuthi amasiko nabantu bayahluka, yeke asitlhogi imithetho ezositjela bona sithini nasikhuluma nabantu. Kodwana kufuze sihlale sibacabangela abantu begodu sibahloniphe siziphe nesikhathi sokubazi.

16, 17. Ukucabangela kuzosisiza njani (a) nasivakatjhela abomakhelwana bethu? (b) singakhulumi isikhathi eside khulu nabantu?

16 Kufuze sibavakatjhele nini abomakhelwana bethu? Nasitjhumayela umuzi nomuzi vane siziimvakatjhi ezingakamenywa. Kungebangelo kufuze sibavakatjhele ngesikhathi lapha kungenzeka babe nethuba lokusilalela khona. (Mat. 7:12) Kghani abantu esimini oyisebenzako balala bekube lada ngepelaveke? Nangabe kunjalo, ungathomisa ilanga lakho ngokutjhumayela tjhatjhalazi namkha ubuyele ebantwini okhewacoca nabo, nowaziko ukuthi uzobathola bavukile.

17 Kufuze sihlale isikhathi esingangani? Abantu abanengi bamajadujadu, yeke asingabi bade khulukhulu nasithoma ukufika emzini walapho. Ungahlali isikhathi eside. (1 Kor. 9:20-23) Abantu nabalemuka bona siyazwisisa ukuthi bamajadu bangasivumela sibuye godu. Iinthelo zommoya kaZimu kufuze zibonakale nasitjhumayelako. Nasenza njalo sisuke “sisebenza noZimu” begodu uzosisebenzisa bona sisize abantu bafunde iqiniso.—1 Kor. 3:6, 7, 9.

18. Nasicabangela abanye ngiziphi iimbusiso esizozifumana?

18 Kufuze senze koke okusemandlenethu bona sicabangele imindenethu, amalunga webandla kunye nabantu esibatjhumayezako. Nasenza njalo, sizokuthola iimbusiso nje nesikhathini esizako. IRhubo 41:2, 3 lithi: “Ubusisiwe onakekela odududu; uSomnini uzamsindisa mhlana kukumbi. . . . enarheni uzakubizwa bona ngothakasileko.”