Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Mninimandla Woke Kodwana Uyacabangela

Mninimandla Woke Kodwana Uyacabangela

“[UJehova] uyazi bona sibunjwe ngani, uyakhumbula bonyana silithuli nje.”—RHU. 103:14.

IINGOMA: 30, 10

1, 2. (a) Ngokungafani nabantu abathanda ukulawula, uJehova ubaphatha njani abantu? (b) Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

ABANTU abathanda ukulawula kanengi “bakatelela ubukhosi” babo phezu kwabanye abantu. (Mat. 20:25; UMtj. 8:9) UJehova uhluke khulu! Ngitjho nanyana aMninimandla woke uyabacabangela abantu abanesono, unomusa begodu unendaba nathi. Ucabangela indlela esizizwa ngayo nezinto esizitlhogako. “Uyakhumbula bonyana silithuli,” yeke akakalindeli bona senze izinto ezingaphezu kwamandlethu.—Rhu. 103:13, 14.

2 IBhayibheli ineembonelo ezinengi ezitjengisa indlela uJehova acabangela ngayo abantu bakhe. Akhe sidembe ezintathu zakhona. Sokuthoma, indlela uJehova asiza ngayo uSamyela ngesikhathi ayokutjela umPhristi oPhakemeko u-Eli isahlulelo; sesibili, indlela abekezela ngayo ngesikhathi uMosi angafuni ukuba mdosiphambili wama-Israyeli; sesithathu, indlela acabangela ngayo ama-Israyeli nakawakhupha eGibhide. Njengombana sicoca ngeembonelwezi tjheja ukuthi zikufundisani ngoJehova nokuthi ungazisebenzisa njani.

UJEHOVA WACABANGELA USAMYELA KWANGA NGUYISE

3. Yini engakajayeleki eyenzeka kuSamyela, begodu iphakamisa muphi umbuzo? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

3 USamyela wathoma ‘ukusebenzela’ uJehova ethaberinakeleni asesemsanyana. (1 Sam. 3:1) Ngobunye ubusuku uSamyela alele, kwenzeka into engakajayeleki. * (Funda yoku-1 kaSamyela 3:2-10.) Wezwa ilizwi libiza ibizo lakhe. Wacabanga bona ubizwa ngumPhristi oPhakemeko u-Eli, yeke wagijimela kuye wafese wathi: “Ngizwe ungibiza; ngilapha.” Kodwana u-Eli wathi khenge ambize. Kwathi sele into efanako yenzeke kabili u-Eli walemuka bona uSamyela ubizwa nguZimu. Yeke wamtjela bona aphendule athini, nangambala wenza njalo. Kubayini uJehova angakasebenzisi ingilozi nakeza kuSamyela kokuthoma? IBhayibheli ayitjho, kodwana izenzakalo zitjengisa bona ukucabangela uSamyela bekuqakathekile kuye. Njani?

4, 5. (a) USamyela wasabela njani emsebenzini uZimu amupha wona, begodu izinto zakhamba njani ngelanga elilandelako? (b) Indaba le isifundisani ngoJehova?

4 Funda yoku-1 kaSamyela 3:11-18. UmThetho kaJehova bewuyala abentwana bona bahloniphe abantu abadala, khulukhulu umphathi wabantu. (Eks. 22:28; Lev. 19:32) USamyela bekasesemncani khulu yeke bengeze aba nesibindi sokuvuka ekuseni atjhinge ku-Eli afike amtjele ukuthi uZimu uthi uzomahlulela njani. Liqiniso bona indaba le isitjela ukuthi uSamyela “wesaba ukutjela u-Eli” lokho uJehova amtjela khona. Nanyana kunjalo, uZimu wakwenza kwakhanya bona bekafuna ukukhuluma noSamyela. Yeke u-Eli wabawa uSamyela bona akhulume. Wathi: “Ungangifihleli litho uZimu ayikhulume kuwe.” Ngebangelo uSamyela “wamtjela koke.”

5 Lokho uSamyela amtjela khona akhenge kumrare u-Eli. Kwahlangana kuhle nalokho “umuntu kaZimu” onganabizo amtjela khona ekuthomeni. (1 Sam. 2:27-36) Indaba kaSamyela le isifundisa ukuthi uJehova uyacabangela begodu uhlakaniphile.

6. Ngiziphi iimfundo esizifumana endleleni uZimu asiza ngayo uSamyela?

6 Kghani usese mumuntu omutjha? Nange kunjalo, indaba kaSamyela itjengisa bona uJehova ubuzwisisa kuhle ubujamo eniqalene nabo nendlela enizizwa ngayo. Mhlamunye uneenhloni begodu ukufumana kubudisi ukutjhumayeza abantu abadala kuwe namkha ukuhluka ebanganini bakho. Qiniseka bona uJehova ufuna ukukusiza. Yeke mtjele koke okukutshwenyako ngomthandazo. (Rhu. 62:9) Cabanga ngeembonelo eziseBhayibhelini zabantu abanjengoSamyela. Khuluma namaKrestu avuthiweko okungenzeka khewaqalana neentjhijilo oqalene nazo. Mhlamunye azokutjela ngendlela uJehova abasize ngayo, okungenzeka yinto ebebangakayilindeli.

UJEHOVA WACABANGELA UMOSI

7, 8. UJehova wamcabangela njani uMosi?

7 Ngesikhathi uMosi aneminyaka ema-80 uJehova wamnikela umsebenzi obudisi khulu. Bekufuze ayokukhupha ama-Israyeli ekuhlunguphazweni eGibhide. (Eks. 3:10) Kwamthusa khulu lokhu ngombana bekangumalusi iminyaka ema-40 eMidiyani. Yeke wabuza uJehova wathi: “Bengingubani bonyana ngingaya kuFaro ngiyokukhupha ama-Israyeli eGibhide?” Kilokhu uZimu wamqinisekisa wathi: “Mbala ngizakuba nawe.” (Eks. 3:11, 12) Wamthembisa nokuthi: Abadala “bakwa-Israyeli bazakulalela.” Nanyana kunjalo uMosi waphendula wathi: Akhesithi “bahlumba . . . ukungilalela.” (Eks. 3:18; 4:1) Kuhlekuhle uMosi bekangafuni ukuthunywa kodwana uZimu wambekezelela, wamupha namandla wokwenza iimkarisomraro. UMosi kwaba nguye wokuthoma owafumana amandla lawo.—Eks. 4:2-9, 21.

8 UMosi bekadosa iinyawo athi akakwazi ukukhuluma. Yeke uZimu wathi kuye: “Ngizakusiza ukukhuluma bengikufundise nalokho ozokukhuluma.” Kghani uMosi wavumelana nalokho? Awa! Kodwana wabawa uZimu bona athumele omunye umuntu. Kilokho uJehova wathukuthela khulu. Kodwana akhenge abe ngongacabangeli. Kunalokho esinye isenzo sokucabangela imizwa kaMosi uZimu asenza kuthumela u-Aroni bona abe mkhulumeli kaMosi.—Eks. 4:10-16.

9. Ukubekezela nokucabangela kwakaJehova kumsize njani uMosi esabelweni sakhe?

9 Isenzakalwesi sisifundisani ngoJehova? NjengoMninimandla woke bekangathusela uMosi amenze alalele. Kodwana akhenge akwenze lokho, wambekezelela bewaba nomusa kuye ngokumqinisekisa bona uzamsekela. Kghani ukucabangelokhu kwasebenza? Iye! UMosi waba mdosiphambili omuhle bewalinga ukusebenzisana nabanye ngendlela efana nale uJehova asebenzisana naye ngayo.—Num. 12:3.

Uyamlingisa na uJehova ngendlela ophatha ngayo abantu? (Qala isigaba 10)

10. Sizuza njani ngokulingisa ukucabangela kwakaJehova?

10 Iimfundo esingazisebenzisa: Kghani uyindoda etjhadileko, umbelethi namkha umdala ebandleni? Nange kunjalo, unelawulo elithileko. Yeke kuqakathekile bona ulingise uJehova ngokuba ngocabangelako, ube nomusa bewubekezele nawusebenzisana nomndenakho kunye namalunga webandla. (Kol. 3:19-21; 1 Pit. 5:1-3) Nange ulinga ukulingisa uJehova, uMosi noJesu Krestu, kuzokuba bulula bona abantu bakhulume nawe begodu uzobakhuthaza. (Mat. 11:28, 29) Begodu uzokuba sibonelo sokulingiswa.—Heb. 13:7.

UNAMANDLA KODWANA UYACABANGELA

11, 12. UJehova nakakhupha ama-Israyeli eGibhide, wenzani bona azizwe avikelekile?

11 Lokha ama-Israyeli nakaphuma eGibhide ngomnyaka ka-1513 ngaphambi kwakaKrestu, kungenzeka bekaphezu kweengidi ezintathu. Isibalwesi besihlanganisa iinzukulwana ezine, okubantwana, abalupheleko, abagulako nabarholopheleko. Bekutlhogeka bona umuntu abe ngohlakaniphileko begodu abe ngocabangelako bona adosephambili isiqubuthwesi. Asebenzisa uMosi, uJehova waziveza amumuntu onjalo. Umphumela walokho waba kukuthi ama-Israyeli azizwa avikelekile lokha nakaphuma eGibhide, okukuphela kwekhaya ebebalazi.—Rhu. 78:52, 53.

12 UJehova wenzani bona abantu bakhe bazizwe bavikelekile? Wahlela ama-Israyeli bona aphume enarheni yeGibhide “ngeengaba.” (Eks. 13:18) Ukuhlelekokhu kwaqinisekisa ama-Israyeli bona uZimawo uyabatjheja. UJehova watjengisa ukuba khona kwakhe ngokuthi ‘emini abarhole ngelifu . . . ebusuku ngomkhanyo womlilo.’ (Rhu. 78:14) Kuhlekuhle uJehova bekathi kibo: “Ningasabi. Ngizoninqophisa benginivikele.” Mbala, ukuqinisekiswokhu bekutlhogeka!

UJehova watjengisa njani ukuthi uyawacabangela ama-Israyeli eLwandle eliBovu? (Qala isigaba 13)

13, 14. (a) Ngiziphi izenzo zokucabangela uJehova azenzela ama-Israyeli eLwandle eliBovu? (b) UJehova watjengisa njani bona unamandla ukudlula ama-Gibhide?

13 Funda u-Eksodusi 14:19-22. Zibone ulapho, ubhodwe masotja kaFaro neLwandle eliBovu. Bese uZimu uthatha igadango. Isika yelifu iyatjhida iba ngemva komkhambathi wama-Israyeli, kusesenjalo iletha ubumnyama ngehlangothini lamaGibhide. Kodwana isiqubuthu ongakiso sisemkhanyweni obabazekako. Ubona uMosi alulela isandla sakhe elwandle, bese kuvuka ummoya omkhulu ovula indlela. Ngokulandela iinqophiso, wena, umndenakho, ifuyo yekhenu namanye ama-Israyeli nikhamba ehlabathini eyomileko. Khonokho nibona into engakajayeleki. Ihlabathi yelwandle ayitjheleli begodu ayisilidaka, kodwana yomile begodu kubulula ukukhamba kiyo. Umphumela walokho kukuthi ngitjho nabakhamba kancani bakghona ukuyama ilwandle ngokuphephileko.

14 Funda u-Eksodusi 14:23, 26-30. Ngesikhatheso uFaro osidlhayela nozikhukhumezako ugijimela elwandle bona alandele ama-Israyeli. UMosi welulela isandla sakhe elwandle kodwana kwanjesi ilwandle labuyela esigeni. Amanzi welwandle agubuzesa uFaro nebutho lakhe, akakho owaphunyurhako.—Eks. 15:8-10.

15. Indaba le ikufundisani ngoJehova?

15 Sibona esenzakalwenesi bona uJehova akasinguZimu wehlangahlangano, okububuntu obusisiza ukuthi sizizwe sivikelekile. (1 Kor. 14:33) Njengomalusi othanda notlhogomela umhlambakhe, uJehova ubatlhogomela ngokufanako abantu bakhe. Uyabavikela begodu abaphulukise emanabenabo. Indaba le iyasiqinisekisa nathi njengombana sitjhidele emihleni yokuphela.—IzA. 1:33.

16. Singafundani endleleni uJehova asindisa ngayo ama-Israyeli?

16 Nanamhlanjesi uJehova usatlhogomela abantu bakhe njengesiqhema. Ubasiza bona bahlale babangani bakhe begodu abavikele emanabenabo. Uzokuhlala enza njalo nangesikhathi sesizi elikhulu. (IsAm. 7:9, 10) Nanyana kungaba mumuntu omutjha, olupheleko, onepilo namkha orholopheleko, abantu bakaZimu angeze babe nevalo hlangana nesizi elikhulu. * Kunalokho bazokwenza okuhluke khulu! Bazokukhumbula amezwi kaJesu Krestu athi: “Jamani rwe niphakamise iinhloko zenu, ngombana ukutjhatjhululwa kwenu kutjhidele.” (Luk. 21:28) Bazokuthembela kuZimu ngitjho nalokha baqalene nokuhlaselwa nguGogi, okutjho iinarha ezibumbeneko ezinamandla ukudlula uFaro. (Hez. 38:2, 14-16) Kubayini abantu bakaZimu bazokuhlala banethemba? Kungebanga lokobana bayazi ukuthi uJehova akatjhuguluki begodu uzokuhlala aMvikeli ocabangelako.—Isa. 26:3, 20.

17. (a) Iimbonelo eziseBhayibhelini zisifundisani ngendlela uJehova atlhogomela ngayo abantu bakhe? (b) Sizokudemba yiphi esihlokweni esilandelako?

17 Esihlokwenesi sifunde ngezinye zeembonelo ezitjengisa indlela uJehova atlhogomela, anqophisa navikela ngayo abantu bakhe. Njengombana ucabangisisa ngezenzakalwezi, tjheja ngitjho nezinto ezincani eziveza ubuntu bakaJehova. Nawenza njalo, ithando lakho ngoJehova kunye nokukholwa kwakho kuzokuqina. Esihlokweni esilandelako sizokufumana iindlela esingalingisa ngazo uJehova ngokucabangela abanye emndeninethu, ebandleni kunye nemsebenzinethu wokutjhumayela.

^ isig. 3 Isazimlando esimJuda uJosephus sithi uSamyela bekaneminyaka eli-12 ngesikhatheso.

^ isig. 16 Singaphetha ngokuthi abanye abazokusinda nge-Arimagedoni bazabe barholophele. Nakasephasina uJesu walapha “yoke imihlobo yamalwelwe,” atjengisa lokho azokwenzela abazokusinda nge-Arimagedoni ingasi labo abazokuvuswa. (Mat. 9:35) Labo abazokuvuswa bazokuba ngabaphile kuhle.