Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Nanazi Izintwezi, Niyathaba Nanizenzako”

“Nanazi Izintwezi, Niyathaba Nanizenzako”

Ukudla kwami kukwenza intando yongithumileko nokuqeda umsebenzakhe.JWA. 4:34.

IINGOMA: 80, 35

1. Ukuba marhamaru kwephaseli kungakwenzani ukuthobeka kwethu?

KUBAYINI kubudisi ukwenza esikufunda eliZwini lakaZimu? Kukuthi kufuze sithobeke bona senze okuhle, kodwana ngasikhathi kubudisi ukuzithoba. Kazi “emihleni yokuphela” le, siphila nabantu ‘abazithandako, abathanda imali, abazikhakhazisako, abazibona bangcono kunabanye nabangazibambiko.’ (2 Thim. 3:1-3) Ngasikhathi umuntu olotjha uJehova angathoma ukukhanukela izinto ezihle ezifunyanwa babantu abakhohlakeleko. (Rhu. 37:1; 73:3) Umuntu angazibuza ukuthi: ‘Kuzongisiza ngani ukucabangela abanye? Nange ngiziphatha “njengomncani” abantu basazongihlonipha na?’ (Luk. 9:48) Ukuba marhamaru njengabantu bephaseli kungasenza singasazwani kuhle nabanakwethu nabodadwethu besingasabonakali ukuthi simaKrestu. Kodwana sizokuphumelela nange sifunda ngeembonelo ezihle ezitlolwe eBhayibhelini begodu sizilingise.

2. Ngimuphi umphumela ongaba khona nasingafunda ngeenceku zakaZimu ezithembekileko?

2 Nangabe sifuna ukulingisa abantu abathembekileko, kufuze sirhubhulule, sithole ukuthi yini ebenze baphumelela. Bakghone njani ukuba bangani bakaZimu nokwamukelwa nguye begodu bawafumenephi amandla wokwenza intandwakhe? Ukwenza irhubhululwelo kungasenza sithande uZimu khulu.

UKUFUNDA NGOZIMU AKUTJHO UKUBA NELWAZI KWAPHELA

3, 4. (a) Iinluleko ezihle sizithola kuphi? (b) Kubayini sithi ukufunda ngoZimu akutjho ukuba nelwazi kwaphela?

3 Sifumana iinluleko eBhayibhelini, eencwadini zethu, kuzinzolwazi, ku-JW Broadcasting nemihlanganweni. Kodwana amezwi kaJesu esiwafumana kuJwanisi 4:34 aveza ukuthi ukufunda ngoZimu akutjho ukuba nelwazi kwaphela. Wathi: “Ukudla kwami kukwenza intando yongithumileko nokuqeda umsebenzakhe.”

4 KuJesu ukwenza intando kaZimu bekunjengokudla. Sikutjhwiso yini lokho? Njengombana imizimbethu yondleka nasidla ukudla okunepilo, nokukholwa kwethu kuyathuthuka nasenza intando kaZimu. Lokho kuzokwenza siphile ngokungapheliko. Sekukangakhi uya esimini ungazizwa kamnandi kodwana ubuye uthabile?

5. Uyini umphumela wokuhlakanipha?

5 Ukusebenzisa iseluleko sakaZimu kutjho ukuthi uhlakaniphile. (Rhu. 107:43) Nasifuna ukubona umphumela wokuhlakanipha kufuze siwusebenzele. “Akunalitho olifisako elingafana nakho. . . . Umumuthi wokuphila kilabo abamamukelako, abanamathela kuye bazakubizwa bona ngabathakasileko.” (IzA. 3:13-18) UJesu wathi: “Nanazi izintwezi, niyathaba nanizenzako.” (Jwa. 13:17) Abafundi bakaJesu bebazokuhlala bathabile nabenza lokho uJesu abayale bona bakwenze. Akhenge bakholelwe iimfundiso neembonelo zakhe bona bamsuse emehlweni kodwana bebakwenza lokho abafundisa khona.

6. Kubayini sithi sizabe sihlakaniphile nasihlala senza okulungileko?

6 Nanamhlanje kusaqakathekile ukuthi sihlale senza okulungileko. Naku umfanekiso, umakhenigi angaba namathulusi kunye nelwazi. Kodwana koke lokho angeze kwamsiza nangabe akakusebenzisi. Bona ahlale angumakhenigi ophuma phambili kufuze asebenzise ilwazi alibuthelele soke isikhathesi begodu ahlale awenza umsebenzi lo. Nathi sizokuphumelela nasisebenzisa esikufunda eBhayibhelini begodu sizokuhlala sithabile nasithobela imithetho kaJehova qobe lilanga.

7. Kufuze senzeni ngemva kokufunda ngeembonelo eziseBhayibhelini?

7 Akhesicoce ngeembonelo zokuthi ukuthobeka kwethu kulingwa njani sithole nokuthi iinceku zakaZimu ezithembekileko zaqalana njani nemiraro esiqalana nayo namhlanjesi. Ithando lethu ngoZimu ngeze lakhiwa kufunda nje kwaphela. Yeke cabanga ngokuthi ungawasebenzisa njani amaphuzu la. Ungamotjhi isikhathi, wasebenzise khona nje!

NABO BAQAKATHEKILE

8, 9. Umtlolo wezEnzo 14:8-15 uvezani ngokuthobeka kwakampostoli uPowula? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

8 UZimu ufuna “yoke imihlobo yabantu isindiswe begodu ifikelele elwazini elinembileko leqiniso.” (1 Thim. 2:4) Wena uzizwa njani ngabantu abanengi abahlukahlukeneko ekusafuze bafunde iqiniso? Umpostoli uPowula wakhamba phasi phezulu emasinagogeni afuna abantu ebebanelwazi elincani ngoZimu kodwana akhenge aphelele lapho, bekafuna namaJuda. Ukutjhumayela ebantwinaba bekutjengisa ukuthi uthobekile.

9 UPowula wathi nakathatha ikhambo lakhe lokuthoma asithunywa sevangeli akhamba noBharinabhasi abantu beLikhawoniya bababiza ngabozimu. Bacabanga ukuthi bajamele abosingazimu babo uZewusi noHerimesi. Akhenge basebenzise ithubelo ukuzifunela ukulotjhwa babantu. Bekungenzeka na baqale isenzakalweso njengepumuzwabo khulukhulu nawucabanga okwenzeka nabavakatjhele amadorobho amabili wokugqina? Bebangacabanga na ukuthi ukulotjhwa babantu kuzokuthuthukisa iindaba ezimnandi? Awa! Badabula izambatho zabo bagijimela esiqubuthwini barhuwelela bathi: “Nikwenzelani lokhu na? Nathi sibabantu njengani nje!”—IzE. 14:8-15.

10. UPowula noBharinabhasi bazibona bafana ngayiphi indlela nabantu beLikhawoniya?

10 UPowula noBharinabhasi bavuma bona bazizoni kodwana ngokutjho njalo bebangatjho ukuthi indlela abalotjha ngayo uZimu ifana nokulotjha abozimu bamanga. Bobabili njalo bebaziinthunywa zevangeli. (IzE. 13:2) Bakhethwa ngommoya ocwengileko banikelwa nethemba. UPowula noBharinabhasi bebazi ukuthi abantwaba nabangamukela umlayezo abawuphetheko bazokubusiswa njengabo.

11. Singakulingisa njani ukuthobeka kwakaPowula nasitjhumayelako?

11 Yini engasisiza sithobeke njengoPowula? Kokuthoma, kufuze sibalekele ukulindela namkha ukwamukela ukudunyiswa babantu ngezinto esizenze sisizwa nguJehova. Kufuze sizibuze ukuthi: ‘Sizizwa njani ngabantu esibatjhumayezako? Kungenzeka na ukuthi uzizwa uthanda abantu abathileko ngebanga lokuthi bathandwa mphakathi?’ AboFakazi bakaJehova ephasini loke baya esimini ngehloso yokubona ukuthi basesekhona na abantu abathanda iindaba ezimnandi. Ngezinye iinkhathi kubakosa ukufunda amalimi namasiko wabantu abaqalelwa phasi emphakathini. AboFakazi abenza koke lokhu okukhulunywe ngakho akufuneki bazibone bangcono kunabantwabo. Kunokwenza njalo, kufuze balinge ngamandla ukuzwisisa nokuthinta iinhliziyo zabo ngomlayezo womBuso.

BABIZE NGAMAGAMA ABANTU OBATHANDAZELAKO

12. U-Ephafrasi watjengisa njani ukuthi uyabacabangela abanye?

12 Enye indlela esingatjengisa ngayo ukuthobeka kukuthi sithandazele abantu “abafumane ukukholwa okuligugu njengokwethu.” (2 Pit. 1:1) Ngilokho okwenziwa ngu-Ephafrasi. Uvela kathathu kwaphela eBhayibhelini, emitlolweni kaPowula. Ngesikhathi uPowula angakavunyelwa bona aphume ngendlini eRoma, watlolela amaKrestu weKolose incwadi ethi, “[U-Ephafrasi] uhlala azinikela ngebanga lenu emithandazwenakhe.” (Kol. 4:12) U-Ephafrasi bekawazi kuhle begodu awathanda amaKrestu akunye nawo. Njengombana ‘bekasibotjhwa esikunye’ noPowula lokho akhenge kumenze angasatjheji isidingo sabanye sokwazi ngoZimu. (Flm. 23) Watjengisa ukucabangela ngokuthi atlhogomele iindingo zabo. Kuyasiza ukuthandazela amaKrestu esikunye nawo, khulukhulu nasiwabiza ngamagama nasithandazako.—2 Kor. 1:11; Jak. 5:16.

13. Ungasilingisa njani isibonelo saka-Ephafrasi nawuthandazako?

13 Cabanga ngabantu ofuna ukubathandazela, ubabize ngamagama. Abafowethu nabodadwethu abanengi bathandazela abafowethu bemabandleni nemindeni ethwele budisi mhlamunye nekufuze yenze iinqunto eziqakathekileko njengombana kwenza u-Ephafrasi. Bese kuthi abanye bathandazele labo amabizwabo atlolwe ku-jw.org ngaphasi kwesihloko esithi Jehovah’s Witnesses Imprisoned for Their Faith.” (Qala ngaphasi kwesithi NEWSROOM > LEGAL DEVELOPMENTS.) Sizabe senze kuhle nasikhumbula nokuthandazela abantu abahlongakalelweko, ebebavelelwe ziinhlekelele zemvelo namkha abasinde ezipini ngitjho nalabo ababogaboga ngokwezeemali. Kuyakhanya ukuthi banengi abafowethu nabodadwethu okutlhogeka sibathandazele. Nasithandazela abafowethu nabodadwethu sisuke sitjengisa ukuthi asinandaba nezinto zethu kwaphela kodwana siyabacabangela nabanye. (Flp. 2:4) UJehova uyayizwa imithandazo enjalo.

IBA “MSINYA EKULALELENI”

14. UJehova usibekela siphi isibonelo endabeni yokulalela?

14 Enye indlela esingatjengisa ngayo ukuthi sithobeke kangangani kulalela abanye. Umtlolo kaJakopo 1:19 uthi kufuze sibe “msinya ekulaleleni.” Kazi uJehova ubeka isibonelo esiphuma phambili naziza endabeni le. (Gen. 18:32; Jotj. 10:14) Akhuqale ukuthi yini esingayifunda encwadini ka-Eksodusi 32:11-14 (ufunde.) ngesikhathi uMosi akhuluma noJehova. Kuhlekuhle uJehova bekangawutlhogi umbono kaMosi, kodwana wamvumela waphosela lobubodlhana. Kungaba budisi khulu ukulalela nokwenza izinto ozitjelwa mumuntu omaziko ukuthi unokucabanga izinto izitjhinga eqadi. Kodwana uJehova unesineke, kungebangelo abalalela abantu nabakhuluma naye.

15. Singamlingisa njani uJehova endabeni yokuhlonipha imibono yabanye abantu?

15 UJehova wazehlisa bona alalele abantu abanjengo-Abrahamu, uRarheli, uMosi, uJotjhuwa, uManowarhi, u-Eliya noHezekhiya. Alo utjho bona angeze kwaba kuhle na nange ungahlonipha abafowenu nabodadwenu, uyilalele imibonwabo? Ukhona na umuntu otlhoga isikhathi sakho njengombana sikhuluma nje, kungaba sebandleni namkha ekhaya? Yini okufuze uyenze ngalokho?—Gen. 30:6; Khok. 13:9; 1 Kho. 17:22; 2 Kron. 30:20.

“MHLAMUNYE USOMNINI UZAKUBONA IINHLUPHEKO ZAMI”

UDavida wathi: “Mliseni.” Wena bewungenzani? (Qala iingaba 16, 17)

16. IKosi uDavida yenzani ngesikhathi izakuthukwa nguTjhimeyi?

16 Nasithobekileko sizokukghona ukuzibamba nakunento esisilingako. (Efe. 4:2) Isibonelo esiphuma phambili naziza endabeni le nginasi esisemtlolweni wesi-2 kaSamyela 16:5-13. (Ufunde.) UTjhimeyi obekasihlobo seKosi uSawula wasukela uDavida namabuthwakhe wabatjho ngehlamba watjhiya alikhohliweko wabe wabasahlela nokubasahlela. UDavida bekangayiqeda yoke into le, kodwana wakhetha ukubekezela. Yini eyasiza uDavida wakghona ukuzibamba ngalendlela? Ipendulo siyifumana encwadini yamaRhubo isahluko sesi-3.

17. Yini eyasiza uDavida wakghona ukuzibamba, begodu singamlingisa njani?

17 Amezwi ethula isahluko sesi-3 samaRhubo aveza ukuthi ngesikhathi uDavida atlola iveseli ‘bekabalekela u-Absalomu.’ Ivesi lesi-3 nele-4 akhambisana nalokho okutjhiwo mtlolo kaSamyela wesiBili isahluko se-16. IRhubo 3:5 liphethe amezwi kaDavida athi: “Ngilila kuSomnini ngelizwi elikhulu; yena ungiphendula asentabenakhe ecwengileko.” Yeke nathi nakunomuntu owenze into esiphatha kabuhlungu asithandazeni ngayo. Nasenza njalo uJehova uzosipha ummoyakhe ocwengileko sikghone ukubekezela. Ngiyiphi into oyicabangako obona ngasuthi izokutlhoga uzibambe? Kghani kunomuntu okuphethe kabuhlungu okufuze umlibalele? Uyakholwa na ukuthi uJehova uyazibona izinto ezibuhlungu oqalana nazo? Uyakholwa na ukuthi uzokusiza abe akubusise?

“UKUHLAKANIPHA KUQAKATHEKILE,” NW

18. Kuzosisiza ngani ukulalela uJehova?

18 Nasenza izinto esaziko bona zilungile sizokuhlakanipha begodu uJehova uzosibusisa khulu. Kungebangelo izAga 4:7 zithi: “Ukuhlakanipha kuqakathekile, NW.” Iye khona kuliqiniso ukuthi nasithi umuntu uhlakaniphile sibala nelwazi analo, kodwana kutlhogeka okungaphezu kwalokho. Ngombana ukuhlakanipha kuhlanganisa neenqunto umuntu azithathako. Kazi nabotjhontjhwani bahlakaniphile. Batjengisa bona bahlakaniphe kangangani ngokubuthelela ukudla kwabo ehlobo. (IzA. 30:24, 25) UKrestu ‘ukuhlakanipha kwakaZimu,’ begodu uhlala enza izinto ezithabisa uBabakhe. (1 Kor. 1:24; Jwa. 8:29) Nathi uZimu uzosibusisa nasithatha iinqunto ezivuthiweko begodu siphile ngokwendlela esiqunte ngayo. Uyabavuza abantu abazithobako, babekezele begodu benze izinto ezilungileko. (Funda uMatewu 7:21-23.) Yeke akhulinge ukuthuthukisa ukuthobeka ebandleni okilo, nawenza njalo ungasiza nabanye bathobeke. Iye khona kuthatha isikhathi ukwenza izinto ezilungileko, kutlhoga nokuthi sibekezele. Kodwana ukwenza koke lokho kuzokutjengisa ukuthi sithobekile begodu sizokuthaba unomphela.