Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyakhumbula?

Uyakhumbula?

Ubafunde kuhle na abomagazini bamva besiThala? Khewuzihlole-ke ukuthi ungayiphendula na imibuzo le:

UJesu bekakhuluma ngesono esinjani nakazakukhipha iseluleko encwadini kaMatewu 18:15-17?

Bekakhuluma ngokungazwani okungalungiswa babantu abalimazenekwabo kwaphela. Isonwesi sikhulu tle, kangangobana nange indaba le ingalungiswa kungakose ukuthi omunye wabantwabo aqothwe ebandleni. Ngokwesibonelo, isonwesi kungaba kukhuluma amala ngomunye umuntu namkha ukukhwabanisa.—w16.05 k. 7.

Yini ongayenza ukuthi nawufunda iBhayibheli uzuze kilokho okufundako?

Nakhu ongakwenza: Nawufundako vula umkhumbulwakho, bese ulinge ukuthola ukuthi yini wena oyifundako, ungazibuza imibuzo efana nalo ‘Engikufundakokhu ngingakusebenzisa njani bona ngisize abanye abantu?’; bese usebenzise namathulusi akhona wokurhubhulula ngendaba oyifundako.—w16.05 kk. 24-26.

Kumbi na ukuthi umKrestu alile namkha ezwe ubuhlungu nakahlongakalelweko, ngitjho nanyana akholelwa evukweni?

Ukukholelwa evukweni akubususi ubuhlungu bokufelwa mumuntu omthandako. Phela no-Abrahamu wezwa ubuhlungu khulu lokha nakuhlongakala uSara. (Gen. 23:2) Kuzokuthi isikhathi nasikhambako, bese ubuhlungobo bubohle.—wp16.3 k. 4.

Embonweni kaHezekiyeli indoda ephethe ipotomende yokutlola namadoda asithandathu aphethe iimbulawo afanekisela ini?

Afanekisa amabutho wezulwini egade akhona nakurhayilwa iJerusalema godu azobe akhona nakubhujiswa iphasi lakaSathana elonakelekweli nge-Arimagedoni. Indoda embethe ilineni, ifanekisela uJesu nakazokutshwaya abantu abazokusinda epini leyo.—w16.06 kk. 16-17.

IBhayibheli lasinda kikuphi ukusahlelwa?

Kokuthoma, lokha nalitlolwako kwasetjenziswa izinto ezonakala msinyana njenge-Papyrus nesikhumba; kwesibili lasinda kibosopolotiki nabefundisi, nabalinga ukulitjhabalalisa, kwesithathu lasinda lokha abanye balinga ukutjhugulula umlayezwalo.—wp16.4 kk. 4-7.

Ungayiphila njani ipilo elula?

Zazi wena ukuthi khuyini okutlhoga khulu, uphungule iindleko ezingatjho litho. Bala imali ozoyisebenzisela iindingo zakho. Khambisa koke ongasakusebenzisi ubhadale zoke iinkolodo zakho. Phungula isikhathi emsebenzinakho wokuziphilisa uhlele nokuthi ungayandisa njani ikonzwakho.—w16.07 k. 10.

IBhayibheli lithi yini eqakatheke ukudlula igolide namkha isiliva?

UJobho 28:12, 15 utjengisa ukuthi ukuhlakanipha okukhulu kuqakatheke ukudlula igolide namkha isiliva. Njengoba ulwela ukukufumana, lwela ukuthobeka begodu uqine ekukholweni.—w16.08 kk. 18-19.

Umraro ukhona na nange umzalwana angafuya itjebe namhlanjesi?

Kwezinye iindawo abe awukho nakancani umraro umzalwana nakafuye itjebe, begodu lokho akuwuthikamezi nomsebenzi wokutjhumayela. Nanyana kunjalo, abanye abazalwana bakhetha ukungayifuyi. (1 Kor. 8:9) Bese kuthi kwezinye iindawo, akusikuhle ngomKrestu ukuthi abe netjebe.—w16.09 k. 21.

Ipi kaDavida noGoliyadi yaba khona kwamambala na?

UGoliyadi bekamude tle, ubude bakhe bebumasenthimitha ali-15. Begodu namhlanjesi akekho umuntu omude ukufika lapho. UDavida naye bekamumuntu oneengazi, lokho sikubona ezintweni ebekanazo njengendlwakhe begodu neencwadi zakade ziyakufakazela lokho. Nalokho uJesu akutjho ngaye kubufakazi balokho. Nomlando nawo ufakazela lokho.—wp16.5 k. 13.

Ukuhlakanipha kuhluke njani nakumadaniswa nelwazi kunye nokuzwisisa?

Umuntu onelwazi ubuthelela woke amaphuzu. Umuntu ozwisisako uyakghona ukubona ukuthi izinto zihlobana njani. Kuthi umuntu ohlakaniphileko uyakghona ukuhlanganisa ilwazi nokuzwisisa akusebenzise kokubili njalo.—w16.10 k. 18.