Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Nginalo Ithemba KuZimu”

“Nginalo Ithemba KuZimu”

‘U-Adamu wokugcina waba nguMmoya ophilisako.’​—1 KOR. 15:45.

IINGOMA: 151, 147

1-3. (a) Yini ekufuze siyifake nasibala izinto esizikholelwako? (b) Kubayini ivuko liqakatheke kangaka? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

NAKUNGENZEKA ubuzwe, ‘Ngiziphi iimfundiso ezisisekelo zokukholwa kwakho?’ Ingathini ipendulwakho? Mhlamunye ungagandelela ukuthi uJehova unguMdali noMuphikuphila. Ungatjho nendlela okholelwa ngayo kuJesu Krestu owasifela bona sihlengwe. Ungabuye uveze nokuthi sililndele ipharadesi lapho abantu bakaZimu bazokuphila phakade khona. Kodwana umbuzo kukuthi ivuko ungalibala ezintweni ezikuthabisa khulu ozikholelwako?

2 Sineenzathu ezihle zokuthi sifake ivuke neemfundisweni zethu eziyihloko ngitjho nanyana thina sifisa ukusinda eenhluphekweni ezimbi begodu siphile ngokungapheliko ephasini. Umpostoli uPowula waveza bona kubayini ukuvuswa kwabafileko kungezinye zezinto ezisisekolo sokukholwa kwethu: “Nakube akukho ukuvuka kwabafileko, khona-ke kutjho bona noKrestu azange avuswe.” Nangabe uKrestu akhenge avuswe, bekangekhe abe yiKosethu ebusako, yeke ifundiswethu yokuthi uKrestu uyabusa beyizokuba mamala. (Funda 1 Korinte 15:12-19.) Siyazi bona uJesu wavuswa. Ngesikukholelwakokhu sihlukile kubeJuda ababaSadusi phela bona bayakwala ukuthi abafileko bavuswa. Ngitjho nanyana singahlekwa kodwana sikholelwa ngokuqinileko ukuthi kuzokuba nevuko.—Mar. 12:18; IzE. 4:2, 3; 17:32; 23:6-8.

3 UPowula wathi nakatlola ‘ngeemfundiso zokuthoma ngoKrestu’ hlangana nazo wafaka ‘ukuvuswa kwabafileko.’ (Heb. 6:1, 2) Nakakhuluma ngevuko waveza ukuthi liyinto naye ayikholelwako. (IzE. 24:10, 15, 24, 25) Ukuthi ivuko lifakwe hlangana neemfundiso eziyihloko, hlangana nezinye ‘zeemfundiso zeliZwi lakaZimu’ ezicwengileko lokho akutjho bona kuyifundiso ebulula khulu ukuyizwisisa. (Heb. 5:12) Kubayini sitjho njalo?

4. Ngimiphi imibuzo abantu abangayibuza ngokuphathelene nevuko?

4 Abantu abanengi nabathoma ukufunda iBhayibheli, bafunda ngokuvuswa kwabantu, njengokuvuswa kwakaLazaru. Babuye bafunde ngo-Abrahamu, ngoJobho noDanyela bebakholwa bona esikhathini esizako abahlongakeleko bazokuvuswa. Kodwana uzokuthini nange umuntu akubuza bona unabo na ubufakazi bokuthi isithembiso sokuvuswa kwabafileko sizokwenzeka ngitjho nanyana sekudlule amakhulu weminyaka sathenjiswa? IBhayibheli liyaveza na ukuthi abantu abafileko bazokuvuswa nini? Ukwazi iimpendulo zemibuzo le kutjho likhulu ekukholweni kwethu, yeke akhesibone ukuthi sifumanani emiTlolweni.

IVUKO NGEMVA KWAMAKHULU WEMINYAKA

5. Sizokuthoma sicoce ngaliphi ivuko?

5 Singakubona kuyinto engenzeka ukuvuswa komuntu osele anesikhatjhana ahlongakele. (Jwa. 11:11; IzE. 20:9, 10) Kghani singakholelwa na ukuthi kungavuka umuntu esele kukade ahlongakala, mhlamunye sekundlule amakhulu weminyaka ahlongaka? Kghani mbala singasikholelwa isithembiswesi ngitjho nanyana sekudlule iminyaka eminengi? Eqinisweni ivuko elathenjiswako emakhulwini weminyaka eyadlulako lenzeka begodu uyakholelwa kilo. Sikutjho njani lokho? Kuhlangana njani nalokho esele ukukholelwa malungana nevuko elizokwenzeka esikhathini esizako?

6. UJesu wabandakanyeka njani ekuzalisekeni kweRhubo 118?

6 Ngokuphathelene nevuko okwakhulunywa ngalo kade akhesicoce ngeRhubo 118, abanye bakholelwa bona latlolwa nguDavida. Kilo sifunda ngesibawo esithi “Awu, Somnini, sindisa! Awu, Somnini, phumelelisa! Ubusisiwe ongenako ebizweni lakaSomnini.” Kungenzeka uyakhumbula ukuthi abantu kanengi badzubhula amezwi akhuluma ngoMesiya la ngesikhathi babona uJesu asendleleni eya eJerusalema ngoNisani 9 nabekase azokufa. (Rhu. 118:25, 26; Mat. 21:7-9) Kodwana iRhubo 118 latjengisa njani ukuthi ivuko lizokwenzeka ngemva kweminyaka eminengi? Tjheja bona yini okhunye umrhubi akutjhoko: “Ilitje eladelwa babakhi libe ngeliqakathekileko ejikeni.”—Rhu. 118:22.

‘Abakhi’ baphika uMesiya (Qala isigaba 7)

7. AbeJuda bamphika ukufikaphi uJesu?

7 ‘Abakhi,’ abarholi babeJuda baphika uMesiya. Ukumphika kwabo bekutjho okungaphezu kokumane wale umuntu namkha ukungamukeli ukuthi unguKrestu. AbeJuda abanengi bamphika baze bafuna ukumbulala. (Luk. 23:18-23) Bafaka isandla ekubulaweni kwakaJesu.

UJesu wavuswa bona ‘abelilitje eliqakathekileko’ (Qala iingaba 8, 9)

8. UJesu waba njani ‘lilitje eliqakathekileko’?

8 Nangabe uJesu waphikwa bewabulawa, kwenzeka njani ukuthi ‘abelilitje eliqakathekileko’? Lokho kungenzeka kwaphela ngokuthi avuswe. UJesu yena ngokwakhe watjho njalo. Wenza umfanekiso lapho abalimi banyefula khona iinthunywa zomninisidiribe. Nakenza umfanekiso lo, bekatjengisa lokho ama-Israyeli akwenza nakazanyefuna abaphorofidi ebebathunywe nguZimu. Emaswaphelweni womfanekiso lo, umninisidiribe wathumela indodanakhe ayithandako indalifa yakhe. Inga-kghani indlalifa le, yamukelwa? Awa akhenge yamukelwe. Abalimi baphuma elawulweni babe bayibulala. UJesu wenza umfanekiso lo alandela isiphorofido esiseRhubweni 118:22, alidzubhulako. (Luk. 20:9-17) Umpostoli uPitrosi naye wakhuluma okupheze kufane nakakhuluma ‘ngababusi, abaphathi nabafundisi bomthetho bahlangana eJerusalema.’ Wakhuluma ‘ngoJesu Krestu weNazaretha, loyo abambethelako, uZimu wamvusa kabaleleko.’ UPitrosi wahlathulula kuhle ukuthi uJesu: “Lilitje eladelwa babakhi esele libe ngeliqakathekileko ejikeni.”—IzE. 3:15; 4:5-11; 1 Pit. 2:5-7.

9. Yini iRhubo 118:12 elikhuluma ngayo begodu lokho kuqakatheke ngani?

9 Amakhulu weminyaka ngaphambilini isiphorofido esiseRhubweni 118:22 besisolo sitjho bona ivuko lizokuba khona. UMesiya bekazokwaliwa bekabulawe kodwana bekazokuvuswa aphile godu abelilitjhe eliqakathekileko. INdodana evusiweko le kwaba ngiyo yodwa ibizo layo “esinikelwe lona bona sisindiswe ngalo.”—IzE. 4:12; Efe. 1:20.

10. (a) IRhubo 16:10 labikezela ngani? (b) Kubayini siqiniseka ukuthi iRhubo 16:10 akhenge lizaliseke ngoDavida?

10 Akhesicoce ngelinye ivesi elikhuma ngevuko. Latlolwa eminyakeni engaphezu kwekulungwana, indaba le kufuze iqinise ukukholwa kwethu bona ngitjho nanyana sekukade ivuko lathenjiswa, lizokwenzeka. IRhubo 16, elatlolwa nguDavida lithi, angekhe “uvumele othembekileko wakho abone ithuna.” (Rhu. 16:10) UDavida bekangatjho ukuthi angeze afe namkha angeze abulungwa. IliZwi lakaZimu litjho kukhanye bona uDavida waluphala. Ngemva kwalokho wahlongakala, wabulungwa nabokhokho bakhe, “wafihlwa eMzini kaDavida.” (1 Kho. 2:1, 10) Utjho ukuthini umTlolo weRhubo 16:10?

11. UPitrosi wakhuluma nini ngeRhubo 16:10?

11 Asikatjhiywa ebumnyameni. Ngemva kweminyaka eyikulungwana uDavida atlolwa irhubweli, uPitrosi wakhulama neenkulungwana zabeJuda naba nabatjhugulukele ebuJudeni ngeRhubo 16:10. Nakwenzeka koke lokho bese kudlule iimveke uJesu ahlongakala wabe wavuswa. (Funda izEnzo 2:29-32.) Waveza ukuthi mbala uDavida wahlongakala bewabulugwa. Abantu ebebalalele uPitrosi bebakwazi lokho. Begodu umlando awuvezi ukuthi bakhona abaphikisa uPitrosi nakathi uDavida ‘wabona okungaphambili wakhuluma ngokuvuka’ kwakaMasiya.

12. Kungayiphi indlela sithi iRhubo 16:10 lazaliseka, lokho kutjho ukuthini ngeenthembiso zengomuso ngevuko?

12 UPitrosi waqinisekisa iphuzu lakhe ngokuthi adzubhule amazwi kaDavida akuRhubo 110:1. (Funda izEnzo 2:33-36.) Indlela uPitrosi ahlathulula ngayo imiTlolo yaqinisekisa isiqubuthu bona uJesu “YiKosi noKrestu.” Kangangokuthi abantu bathi iRhubo 16:10 lazaliseka ngesikhathi uJesu avuswa ekufeni. Umpostoli uPowula watjho okufanako ngesikhathi akhuluma nabeJuda edorobheni le-Anthiyorhiya esePhisidiya. Kwabathabisa akutjhoko, bebafuna ukuzwa okungeziweko. (Funda izEnzo 13:32-37, 42.) Nathi namhlanjesi kufuze kusikare ukuthi iimphorofido zeBhayibhelezi bezithembekile, lokho kufuze kube njalo ngitjho nanyana sele kukade zabikezelwa.

IVUKO LIZOKWENZEKA NINI?

13. Ngimiphi imibuzo ekhona malungana nevuko?

13 Kufuze kusinikela ithemba ukuthi ivuko nakanjani lizokwenzeka ngitjho nanyana sekuphele iminyaka eziikulungwana lathenjiswa. Kodwana umuntu angazibuza: ‘Inga-kghani kuzokufuze ngilinde isikhathi eside ngaphambi kobana ngibona abantu engibathandako bavuswa? Lizokwenzeka nini ivuko?’ UJesu watjela abapostoli bakhe ukuthi kunezinto ebebangazazi nebebangekhe bazazi. Wathi kunemininingwana emalungana ‘neenkhathi namkha amalanga uBaba awabeke ngentando yakhe.’ (IzE. 1:6, 7; Jwa. 16:12) Kodwana lokho akutjho bona sitjhiywe ebumnyameni naziza esikhathini sevuko.

14. Ivuko lakaJesu lihluke njani kamanye enzeka ngaphambi kwelakhe?

14 Ukwenzela bona sizwisise, tjheja bona iBhayibheli libikezela liphi ivuko. Ivuko eliqakatheke ukuwadlula woke ngelakaJesu. Khibe akhenge avuswe, akekho kitha obekangaba nethemba lokubona abantu abathandako abahlongakalako. Labo abavuswa ngaphambi kwakaJesu abahlanganisa u-Eliya no-Elitjha babuye bahlongakala godu. Bonakala emathuneni. UJesu yena uhlukile, ‘wavuswa kabafileko, angekhe abuye afe godu, nokufa akusenawo amandla phezu kwakhe.’ Ezulwini uphila “ngokungapheliko.” Akhenge onakale.—Rom. 6:9; IsAm. 1:5, 18; Kol. 1:18; 1 Pit. 3:18.

15. Kubayini kuqakathekile ukuthi uJesu nguye ‘osithelo sokuthoma’?

15 Ivuko lakaJesu ngilo lodwa elaba ngalendlela, begodu ngilo eliqakatheke ukuwadlula woke. (IzE. 26:23) Kodwana akusinguye yedwa owathenjiswa ukuvuswa sele amummoya avuselwe ezulwini. UJesu waqinisekisa abapostoli bakhe ukuthi bazokubusa naye ezulwini. (Luk. 22:28-30) Nabazakufumana unongorwanabo kufuze bafe qangi. Ngemva kwalokho njengoJesu bavuselwe emzimbeni wommoya. UPowula watlola wathi: “UKrestu uvusiwe kabafileko, yena osithelo sokuthoma sabaleleko.” UPowula waragela phambili wahlathulula ukuthi kunabanye abazokuvuselwa ezulwini: “Omunye nomunye ngedlhego lakhe: Kuzokuthoma uKrestu ntangi bese kuthi nabuyako, kuvuke labo abangebakhe.”—1 Kor. 15:20, 23.

16. Yini esitjela ngesikhathi sevuko labavuselwa ukuyokuphila ezulwini?

16 Koke lokhu kusitjengisa ukuthi abayokuvuselwa ezulwini bazokuvuswa nini. Kuzokwenzeka uJesu “nabuyako.” AboFakazi bakaJehova bakutjho kade ukuthi kusukela ngo-1914 besisolo siphila ngokwesithembiso ‘sokubuya’ kwaJesu, begodu isiphelo sephasi lakaSathana elikhohlakeleko sitjhidele khulu.

17, 18. Kuzokwenzekani ngabaye abazesiweko hlangana nesikhathi ‘sokubaya’ kwakaKrestu?

17 IBhayibheli libuye likhulume ngokhunye godu malungana nevuko labayokuphila ezulwini: “Asithandi bonyana ningabi nelwazi mayelana nalabo abahlongakeleko ukuze ningalili njengombana kwenza abanganathemba. Njengombana sikholwa bona uJesu wahlongakala wabuye wavuka, ngokunjalo-ke, ngoJesu, uZimu uzokuletha kanye naye labo abahlongakeleko. Sinitjela lokhu ngelizwi leKosi kobana thina esiphilako, esiseleko bekubuye iKosi, angeze sabandulela nakanye abahlongakeleko. IKosi ngokwayo izokwehla ivela ezulwini ngelizwi elikhulu, ngephimbo lengilozi ekulu nangokuzwakala kweporompita kaZimu, abahlongakalele kuKrestu bazokuvuka qangi. Yeke thina-ke esisaphilako, esiseleko, sizokuhlwithelwa emafini kanye nabo sihlangabeze iKosi emkayini, nje-ke sizabe sineKosi isiphelani.”—1 Thes. 4:13-17.

18 Ivuko lokuthoma lizokwenzeka hlangana nesikhathi ‘sokubuya’ kwakaKrestu. Abazesiweko abazokuphila hlangana nesikhathi seenhlupheko ezimbi ‘bazokuhlwithelwa emafini.’ (Mat. 24:31) Labo angekhe “bakubone ukufa, NW.” ‘Boke bazokutjhugululwa ngokuphazima kwelihlo.’—1 Kor. 15:51, 52.

19. Ngiliphi ‘ivuko elihle’ esililindeleko?

19 Namhlanjesi amaKrestu amanengi athembekileko akakazeswa begodu akanalo ithemba lokubusa noKrestu ezulwini. Kunalokho alindele isiphelo sephasi lakaSathana elikhohlakeleko phakathi ‘nelanga’ lakaJehova. Akhekho owaziko ukuthi isiphelo sizokufika ngaliphi ilanga kodwana ubufakazi butjengisa bona isikhathi sitjhidele. (1 Thes. 5:1-3) Ngemva kwalokho elinye ihlobo levuko lizokufika, labazokuvuselwa ephasini eliyipharadesi. Abavusiweko bazokuba nethemba lokuphelela begodu angekhe basahlongakala. Bazokuba ‘nevuko elingcono,’ elidlula lalabo bangaphambilini ngesikhathi ‘abesifazana babuyiselwa iinhlobo ngokuvuswa ekufeni.’ Ngokukhamba kwesikhathi babuye bahlongakala godu.—Heb. 11:35.

20. Kubayini singathemba ukuthi ivuko elizako lizokuhlekela?

20 Njengombana sikhuluma ngevuko lezulwini, iBhayibheli lithi abantu bazokuvuswa “omunye nomunye ngedlhego lakhe.” (1 Kor. 15:23) Singaba nethemba lokuthi nabazokuvuselwa ephasini nakibo kuzokwenzeka ngendlela efanako. Leli lithemba elikarisako tle! Inga-kghani labo abahlongakele muva nje bazokuvuswa ekuthomeni kokuBusa kwakaKrestu kwemiNyaka eyiKulungwana bese bamukelwe ziinhlobo nabangani babo? Inga-kghani abantu abathembekileko bekadeni abanekghono lokuhlela izinto bazokuvuswa basize abantu bakaZimu bahleleke ephasini elitjha? Kuthiwani ngabantu abangakhenge balotjhe uJehova? Bona bazokuvuswa nini begodu bazokuvuselwaphi? Minengi imibizo ekhona. Kodwana kuyatlhogeka na ukubuza imibuzo le? Akusingcono na silinde sibone? Esingaqiniseka ngakho kukuthi kuzokuthabisa ukuzibonela ukuthi uJehova uzokwenzani.

21. Liyini ithemba lakho ngevuko?

21 Nje kufuze sakhe ukukholwa kwethu kuJehova. NgoJesu uJehova usiqinisekisile ukuthi abafileko abasemkhumbulwenakhe bazokuvuswa. (Jwa. 5:28, 29; 11:23) Lokho kutjengisa ukuthi uJehova uyakghona ukuvusa abantu abahlongakeleko, uJesu wathi u-Abrahamu, u-Isaka noJakopo ‘bayaphila’ kuye. (Luk. 20:37, 38) Sineenzathu ezinengi zokubuyelela amazwi kaPowula athi: “Nginalo ithemba kuZimu . . . kuzakuba khona ukuvuka kwabafileko.”—IzE. 24:15.