Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyakhumbula?

Uyakhumbula?

Ubafunde kuhle na abomagazini bamuva besiThala? Khewuzihlole-ke ukuthi ungayiphendula na imibuzo le:

Ababelethi abavela kwezinye iinarha nabazakusiza abantwana babo bona babe nobuhlobo obuhle noZimu, kubayini kufuze bacabange nendaba yelimi?

Kanengi abantwana bafunda ilimi elikhulunywa esikolweni nemphakathini. Lokha umntwana nakakghona ukukhuluma amalimi amanengi, kuba neenzuzo ezinengi. Yeke ababelethi kufuze bazibuze ukuthi kukuphi lapho abantwana babo bazokufunda khona bebazwisise amaqiniso aseBhayibhelini begodu bathuthuke ebuhlotjeni babo noZimu. Mhlamunye kungaba libandla elisebenzisa ilimi lendawo namkha elisebenzisa ilimi labo lendabuko. Ababelethi abamaKrestu badela koke ukwenzela bona abantwana babo babe nobubhobo obuhle noZimu.—w17.05, kk. 9-11.

UJesu wakhe wabuza uPitrosi wathi “ungithanda ukudlula [lokhu] na?” Alo uJesu nakathi ‘lokhu’ bekakhuluma ngani? (Jwa. 21:15)

Kubonakala ngasuthi uJesu bekakhuma ngefesi ebeyihlanu kwakaPitrosi namkha ibhizinisi yokuthiya. Kwathi uJesu nakaqeda ukuhlongakala, uPitrosi wabuyela emsebenzinakhe wokuthiya. Yeke amaKrestu nawo kufuze azihlole abone ukuthi kghani umsebenzawo wokuziphilisa usendaweni efaneleko na.—w17.05, kk. 22-23.

Kubayini u-Abrahamu athi umkakhe azibiza ngokuthi ungudadwabo? (Gen. 12:10-13)

Kuhlekuhle uSara bekangudadwabo laka-Abrahamu ngombelethi munye. Phela uSara kube waziveza bona umka-Abrahamu, u-Abrahamu bekangabulawa. Begodu lokho bekuzokwenza bona angabelethi isizukulwana uZimu asithembisa.—wp17.3, kk. 14-15.

Ngiziphi iindlela u-Elias Hutter eza nazo ukusiza abantu abafuna ukufunda isiHebheru?

Bekafuna ukusiza abafundi bona bazifumanele bona umahluko phakathi komsuka wamagama wesiHebheru asetjesenziswe eBhayibhelini neenlungelelo namkha isithomo. Yeke watlola umsuka wamagama lawo, kodwana iinlungelelo namkha iinthome. Bekatlola ibizo elimrabho ngalinye ngokulenza litjhigame nofana ngomsizi odege. Kwasetjenziswa yona indlela le nakutlolwa imitlolo esenzasi evesini eliseBhayibhelini i-New World Translation of the Holy Scriptures kunye ne-Reference.—wp17.4, kk. 11-12.

Ngiziphi izinto umKrestu okufuze acabange ngazo mhlamunye nakathi ufuna ukuba nesigidi bona azivikele ebantwini?

Okhunye okufuze acabange ngakho ngilokhu: kuZimu ukuphiila kucwengile. UJesu akhenge akhuthaze abafundi bakhe bona babe neensabula ngebanga lokuthi bazivikele. (Luk. 22:36, 38) Kufuze senze iinsabula zethu amalembe wokulima. Kazi ipilo iqakatheke ukudlula izinto zakonokutjho. Siyabahlonipha abonembeza babanye, begodu sifuna ukuba ziimbonelo ezihle. (2 Kor. 4:2)—w17.07, kk. 31-32.

Kubayini incwadi kaMatewu nekaLukasi kukhamba kube nalapha zingafani khona nazikhuluma ngomlando kaJesu nakasesemncani?

UMatewu ukhuluma khulu ngoJosefa, ukhuluma ngokuthi uJosefa wenzani ngesikhathi ezwa ukuthi uMarta usidisi, nalokha ingilozi nayizamtjela ukuthi abalekele eGibhide ngokukhamba kwesikhathi yathi akabuyele emuva. Bese kuthi uLukasi yena-ka ukhuluma khulu ngoMariya, ukhuluma ngesikhathi ayokuvakatjela u-Elisabethi nokuthi wathini ngesikhathi azakusala ethempelini.—w17.08, k. 32.

Ngiziphi izinto iBhayibheli eyasinda kizo?

Amagama asetjenzise eBhayibhelini atjhugulula. Ukuthuthuka ngehlangokuthi lezepolotiki kwenza abantu bajayela elinye ilimi. Kwathi abanye nabalinga ukutjhugululela iBhayibheli emalimi ajayelwe babantu, batlhoriswa kabuhlungu.—w17.09, kk. 19-21.

Kghani Unengilozi Ekugadileko?

Awa. UJesu wakhe wathi iingilozi zabantu zabafundi bakhe ziphambi kwakaZimu. (Mat. 18:10) Kuhlekuhle bekatjho ukuthi iingilozi ziyakuthanda ukwazi ngepilo yomunye nomunye wabafundi bakhe, ingasi ukuthi iingilozi zivikela omunye nomunye wethu ngokwekarisomraro.—wp17.5, k. 5.

Ngiyiphi indlela ephuma phambili yokutjengisa ithando?

Nayisekelwe eenkhambiweni ezilungileko, i-a·gaʹpe lihlobo lethando eliphuma phambili. Ihlanganisa ukuba marhamaru, kodwana ukwenzela abanye izinto ezihle.—w17.10, k. 7.