Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Thabela Ukulotjha UJehova

Thabela Ukulotjha UJehova

AKHUCABANGE ngelanga elikuthabisa kunawo woke epilwenakho. Inga-kghani lilanga owatjhada ngalo namkha lilanga owabeletha ngalo umntwanakho wokuthoma? Nofana lilanga owabhajadiswa ngalo? Kungenzeka lelo bekulilanga eliqakatheke nelikuthabisa khulu epilwenakho. Ungacabanga indlela abafowenu nabodadwenu ebebathabe ngayo ukukubona utjengisa indlela othanda ngayo uZimu bona umthanda ngehliziywakho yoke, ngomphefumulwakho woke, ngomkhumbulwakho woke nangamandlakho woke!—Markosi 12:30.

Kungenzeka bona kusukela ngelanga owabhajadiswa ngalo wafumana ithabo ekulotjheni uJehova. Kodwana aboFakazi abanengi liyabaphelela ithabwelo. Kubangelwa yini lokho? Ngimaphi amabanga esinawo wokuragela phambili sithabela ukulotjha uJehova?

KUBAYINI ABANYE BAPHELELWA LITHABO LOKULOTJHA UJEHOVA

Umlayezo womBuso uyasithabisa tle! Lokho sikutjho ngani ngoba, angithi uJehova usithembise bona ingasi kade umBuswakhe uzokuphelisa iphasi elimbeli bese ulethe iphasi elitjha. UZefaniya 1:14 usitjela ukuthi, “Ilanga elikhulu [lakaJehova] litjhidele; ngambala litjhidele begodu liza ngokurhabileko!” Kodwana nasicabanga bona sisazokulinda isikhathi eside ngaphambi kobana kufike ilangelo, singazifumana sele siphelelwa lithabo ebesinalo ekuthomeni. Lokho kungabogabogisa indlela esilotjha ngayo uZimu.—IzAga 13:12.

Nasiba nesikhathi nabafowethu nabodadwethu, sizozizwa sikhuthazeka bona sirage nokulotjha uJehova ngethabo. Indlelehle yokuziphatha kwabantu bakaJehova kungenzeka ngiyo eyasidosela ekukhulekeleni okungikho, beyasirhelebha bona sithabele ukulotjha uZimu. (1 Pitrosi 2:12) Kuzokuthiwani-ke nakwenzeka omunye wabafowethu namkha abodadwethu akhalinyelwa ngebanga lokungahloniphi umthetho kaZimu? Bangase bafakele abanye umoya omumbi ebandleni, babenze bangakuthabeli ukulotjha uZimu.

Ithando lokufuna izinto ezinengi ezihle nalo lingasiqedela ithabo ekulotjheni uZimu. Kungenzeka njani lokho? Iphasi lakaSathaneli lifaka abantu umoyo wokuthi bafune ukuthenga izinto abangazitlhogiko. Yeke kuzokuba kuhle bona sikhumbule amezwi kaJesu athi, “Akakho ongasebenzela abaphathi ababili. Uzakuzonda omunye athande omunye namkha azinikele ngokupheleleko komunye bese unyaza omunye. Anikwazi-ke ukulotjha uZimu khibe ngapha nilotjhana noMamoni.” (Matewu 6:24) Angekhe sakuthabela ukulotjha uJehova khisibe ngapha silinga koke okusemandlenethu bona sifumane zoke izinto esizifunako ephasina.

UKUTHABELA UKULOTJHA UJEHOVA

Nasimthandako uJehova angeze kube nzima ukumlotjha. (1 Jwanisi 5:3) Khumbula amezwi kaJesu athi, “Yizani kimi noke nina enidiniweko nenidisibezekako, mina ngizaniphumuza. Thwalani ijogi lami, nifunde kimi ngombana ngimnene begodu ngithobile ngehliziyo, imimoya yenu izakufumana ukuphumula ngombana ijogi lami lilula nomthwalo wami awudisibezi.” (Matewu 11:28-30) Ukuba mKrestu wamambala kuyasicabula bekuyasithabisa. Kwamambala, sineenzathu ezihle zokuthabela ukulotjha uZimu. Okwanje akhesiqale ezintathu zazo.—Rhabakhukhu 3:18.

Silotjha uMuphikuphila, uZimu othabako. (IzEnzo 17:28; 1 Thimothi 1:11) Sazi kuhle bona sikoloda uMbumbethu ukuphila kwethu. Yeke asirageleni phambili sithabela ukumlotjha, kungakhathaliseki bona sekuphele iminyaka engangani sabhajadiswa.

UHéctor uhlala athabile ekulotjheni uJehova ngokuthi akhumbule izinto ezizokwenziwa mBuso begodu uhlala amajadu

Akhesikhulume ngoHéctor. Yena-ke wakhonza uJehova njengombonisi okhambako iminyaka eyi-40. “Nebudaleni” usakuthabela ukulotjha uJehova. (IRhubo 92:13-15; [92:12-14, NW]) Ukungabi nepilo kuhle kwakanakwakhe kwamphungulela isikhathi sokulotjha uZimu, kodwana akhenge kumqedele ithabo lakhe. Nakalandisako uthi, “Khona bekungidanisa ukubona ipilo kanakwami ifadalala, nokumtlhogomela bekungasilula, kodwana akhenge ngikuvumele lokho kungenze ngingakuthabeli ukulotjha uZimu. Ukwazi bona ngikoloda uJehova ipilwami owadala umuntu ngehloso, kwaba ngunobangelami wokuthi ngimthande ngehliziywami yoke nokuthi ngimlotjhe. Ngilinga ngamandla ukuya esimini qobe, begodu angidinwa ukucabanga ngomBuso, lokho kungenza ngihlale ngithabile.”

UJehova wasenzela umhlatjelo wesihlengo, ukwenzela bona sithabele ukuphila. Kuliqiniso bona, “Mbala uZimu walithanda kangaka iphasi, wabe wanikela ngeNdodanakhe ebelethwe yodwa, khona kuzakuthi loyo okholwa kiyo angabhubhi, kodwana abe nepilo engapheliko.” (Jwanisi 3:16) Nje izono zethu zingalitjalelwa begodu singafumana ukuphila okungapheliko nasiba nokukholwa emhlatjelweni uZimu asiphe wona. Lokho kukodwa kusizathu esihle sokuthaba! Nasisithabelako isihlengwesi sizokukhuthazeka bona silotjhe uJehova sithabile.

UJesús waphila nganakho ukwenzela bona alotjhe uJehova athabile iminyaka

Kunomzalwana ibizo lakhe nguJesús, obekahlala eMexico wathi, “Bengisigqila somsebenzami, ngezinye iinkhathi ngangisebenza amatjhifti alandelanako aze abe mahlanu, bengizizwa kumthwalwami ukwenza njalo. Lokho bengikwenziswa kukuthi bengigijimisana nemali. Ngafunda ngoJehova nendlela anikela ngayo ngeNdodanakhe. Ngafisa ukumlotjha. Yeke nganikela ipilwami kuJehova ngemva kobana ngisebenzele ikhamphani le iminyaka eyi-28, ngalisa umberego ngangenela umsebenzi wokutjhumayela isikhathi esinengi.” Leyo yindlela Jesús athoma ukulotjha ngayo uJehova athabile.

Siphila ipilo evamileko nelungileko esilethela ithabo. Usakhumbula na bona bowuphila ipilo enjani ngaphambi kobana wazi uJehova? Umpostoli uPowula wakhumbuza amaKrestu weRoma bona ‘amakhoboka wesono’ kodwana ngokukhamba kwesikhathi aba “njengamakhoboka wokulunga.” Ngebanga lokuthi bebaphila ipilo elungileko, bebangayiqala ngabovu ipilo engapheliko. (Roma 6:17-22) Nathi namhlanjesi siphila ngokuya ngokweenkambiso zakaJehova, yeke asikhathazeki khulu ngekohlakalo nenturhu esiphila hlangana nazo. Lokho kuthabisa kwamambala!

“Iminyaka ethabisa khulu engayiphilako ngile engiyiphile ngilotjha uJehova.”—kutjho uJaime

Nje akhesikhulume ngoJaime, yena-ke bekamumuntu ongakholelwa bona uZimu ukhona, amumuntu okholelwa ekuziphendukeleni kwemvelo adlala namaguduva. UJaime wathoma ukuya esifundweni, wakarwa yindlela afumana ithando ngayo. Kwafuze bona athandaze kuJehova ukuthi amsize akholwe kuye. “Kancanikancani ngathoma ukutjheja bona kunoBaba onguZimu onesirhawu.” Uyaraga uthi, “Ukuphila ngeenkambiso zakaJehova kwangivikela. Ukube akhenge ngitjhentjhe mhlamunye ngangabulawa njengombana vele abangani bami ebengidlala amaguduva nabo babulawa. Iminyaka ethabisa khulu engayiphilako ngile engiyiphile ngilotjha uJehova.”

UNGALILAHLI ITEWU!

Kufuze sizizwe njani njengombana silindele bona kuphele iphasi elikhohlakelekweli? Khumbula bona senza intando kaZimu begodu siyiqale ngabomvu ipilo engapheliko. Yeke, “Asingadinwa ukwenza okulungileko ngombana ngesikhathi esifaneleko sizakuvuna nakube asipheli amandla.” (Galatiya 6:8, 9) Ngesizo lakaJehova singakghodlhelela, sisebenze ngamandla bona sihlawulele ubuntu esibutlhogako sikwazi ukusinda “ekuhluphekeni okukhulu,” begodu siragele phambili sithabela ukulotjha uJehova.—IsAmbulo 7:9, 13, 14; Jakopo 1:2-4.

Kufuze siqiniseke ukuthi uJehova uzosivuza ngokukghodlhelela kwethu ngombana uyawazi umsebenzi esiwenzako, wazi nendlela esimthanda ngayo nebizo lakhe. Nasiraga nokumlotjha sithabile sizokuba njengomrhubi uDavida owathi, “Ngesikhathi soke ngibeka [uJehova] phambi kwami njengombana angesidleni sami angeze nganyakaziswa. Ngalokho ihliziywami yenamile; ngihlokoma ngamandla ngombana umzimbami ulondekile.”—IRhubo 16:8, 9.