Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Lokho Owangizwa Ngikufundisa  . . . Kudlulisele Ebantwini Abathembekileko”

“Lokho Owangizwa Ngikufundisa  . . . Kudlulisele Ebantwini Abathembekileko”

“Lokho owangizwa ngikufundisa  . . . kudlulisele ebantwini abathembekileko abazakwazi nabo ukukufundisa abanye.”—2 THIM. 2:2.

IINGOMA: 123, 53

1, 2. Umsebenzi uqakatheke kangangani ebantwini abanengi?

ABANTU abanengi vane batjengiswe msebenzi abawenzako bona baqakatheke kangangani. Begodu nesikhundla umuntu anaso emsebenzini naso sitjho okukhulu ngaye. Kwezinye iindawo uthi nawuthoma ukuhlangana nomuntu, umbuzo ongasali ngothi, “Usebenza kuphi begodu wenzani?”

2 IBhayibheli ngasikhathi nalisitjela ngabantu, linokubahlathulula ngomsebenzi ebebawenza. Lithi “uMatewu umthelisi”; “uSimoni umtjhukiinkhumba” bese lithi “uLukasi, udorhodera othandekako.” (Mat. 10:3; IzE. 10:6; Kol. 4:14) Libuye libahlathulule nangemisebenzi ebebayenzela uZimu. Ngokwesibonelo, lisitjela ngomporofidi u-Eliya nompostoli uPowula neKosi uDavida. Amadoda la bewayithathalela phezulu imisebenzi ayiphiwe nguZimu le. Nathi-ke kutjho khona ukuthi imisebenzi uZimu asiphathise yona akukafuzi siyinyaze.

3. Kubayini abantu abakhulu kufuze babandule abantu abatjha? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

3 Iqiniso kukuthi inengi lethu siyayithanda imisebenzethu begodu abe asifisi nokuhlukana nayo. Into eqeda amandla khulu kukuthi kusukela ngeekhathi zaka-Adamu iinzukulwana zifika zidlule. (UMtj. 1:4) Yeke koke lokho kuvele kwaletha imiraro kasodiye emaKrestwini wamambala. Umsebenzi wabantu bakaJehova uthuthuka ngeendlela ezihlukahlukeneko. Yeke nemisebenzi nayo ayikazibeki phasi, sifumana imisebenzi emitjha. Lokho kwenza ukuthi kube neendlela ezitjha zokwenza izinto, khulukhulu naziza endabeni yetheknoloji. Yeke abogogo nabobamkhulu bona-ke, kungaba budisi khulu ukukhambisana namatjhuguluko la. (Luk. 5:39) Ngitjho nanyana kungaba njalo, lelo akusilo ibanga elenza abantu abadala batjhiyele abantu abatjha iintambo. Kodwana kungebanga lokuthi abantu abatjha basese namandla nokho. (IzA. 20:29) Nange abantu abakhulu bangalungiselela abantu abatjha ukuthi bathathe eminye imisebenzi, lokho kuzabe kutjho ukuthi banethando.—Funda IRhubo 71:18.

4. Kubayini kwabanye abantu abadala kubudisi ukutjhiyela abantu abatjha iintambo? (Qala ibhoksi elithi “Kubayini Abanye Abazalwana Bangafuni Ukutjhiyela Abantu Abatjha Iintambo?”)

4 Kungaba budisi khulu ngentanga edala ephathiswe imisebenzi ukuthi itjhiyele intanga etja. Abanye baba nevalo lokuthi bazakulahlekelwa misebenzi ebebayithanda. Abanye bavele bobone ngasuthi abantu abatjha angeze bayenze ngendlela bona ebebayenza ngayo. Kube khona nabathi nakusikhathi sona abanaso. Into ekufuze yenziwe yintanga etja kubekezela, akukafuzi iphele ihliziyo nayingakaphathiswa imisebenzi eminengi.

5. Ngimiphi imibuzo ezokuphendulwa esihlokwenesi?

5 Akhesidembe indaba yokuthi abantu abadala batjhiyele abantu abatjha iintambo ngeendlela ezimbili. Kokuthoma, abantu abadala bangababandula njani abantu abatjha ukuthi bathathe imisebenzi engeziweko, begodu kuqakatheke ngani lokho? (2 Thim. 2:2) Kwesibili, kubayini kuqakathekile ukuthi abantu abatjha babe nobujamo bomkhumbulo obuhle nababandulwako? Akhesithome ngokubona ukuthi iKosi uDavida yayilungiselela njani indodanayo bona yenze umsebenzi oqakathekileko ebeyiphathiswe wona.

UDAVIDA WAMLUNGISELELA USOLOMONI WABE WAMSEKELA

6. IKosi uDavida beyifuna ukwenzani, kodwana uJehova wathini ngalokho?

6 Kwathi sekuphele iminyaka uDavida aphila ipilo yombaleki, koke lokho kwatjhuguluka. Phela waba yikosi, yeke kwafuze ayokuhlala anethezeke. Kodwana into ebeyingamuphi ubuthongo kukuthi ‘bekunganandlu’ namkha ithempeli ebekufuze kulotjhwe uJehova kilo. Yeke wathi kuNathani: “Ngihlezi ngesigodlweni somsedari ukube umfaji wesivumelano [sakaJehova] wona usele ngetenjaneni.” UNathani wamphendula wathi: “Ikosami ayenze ngokubona kwayo ngombana uZimu unayo.” Kodwana uJehova wathi akwenziwe ngenye indlela. Wabe wathuma noNathani ukuthi afike athi kuDavida: “Akusuwe ozongakhela indlu kobana ngihlale kiyo.” Ngitjho nanyana uJehova athembisa uDavida ukuthi uzokuragela phambili ambusisa, kodwana naziza endabeni yokwakha le, uZimu wathi kuzokuba nguSolomoni indodanakhe ezakwakha ithembeli. Siyazibuza ukuthi wazizwa njani uDavida ngendaba le?—1 Kron. 17:1-4, 8, 11, 12; 29:1.

7. UDavida wenzani nakezwa ihlelo lakaJehova?

7 Kodwana uDavida khenge adubhule athi akasayingeni nokuyingena indaba le, mhlamunye acabange nokuthi abantu bazakudumisa uSolomoni. Begodu vele kwaba njalo, ithempeleli labizwa ngokuthi lithempeli lakaSolomoni kunokuthi kuthiwe ngelakaDavida. Yeke uDavida kunokuthi avele anghale, wawusekela ngazo zombili umsebenzi lo. Wanikela ngesimbi, ikoporo, isiliva, igolide neengodo zomsedari. Khenge aphelele lapho, kodwana waqinisa uSolomoni wathi: “Nje-ke ndodanami, inga [uJehova] angaba nawe ukuze uphumelele wakhe indlu [kaJehova] uZimakho njengokutjho kwakhe.”—1 Kron. 22:11, 14-16.

8. UDavida bekangaphetha athini ngendaba yokuthi uSolomoni akhe ethempeli, kodwana wenzani?

8 Funda zoku-1 IinKronike 22:5. UDavida bekangatjho athi uSolomoni bekangakakulungeli ukuba ngusosibebhe emsebenzini omkhulu kangaka. Begodu singakulibali ukuthi phela ithempeli bekufuze “libabazeke ngobukhulu” kukulapho uSolomoni ‘bekasakhula begodu asesengakabi nelwazi.’ Okuphela kwento uDavida ebekaqiniseka ngayo kukuthi uSolomoni uzowenza kuhle khulu umsebenzi uJehova amphathise wona lo. Walinga ukufumana ukuthi yini angasiza ngayo, lokho kwenza ukuthi anikele ngezinto ezinengi khulu.

ZIZWELE ITHABO LOKUBANDULA ABANYE

Akunanto eyanelisa njengokubona abantu abatjha bathatha imisebenzi engeziweko (Qala isigaba 9)

9. Abantu abadala banganeliseka njani lokha nabanikela abantu abatjha iintambo? Fanekisa.

9 Intanga edala ayikafuzi izibone ingakaqakatheki lokha nayitjhiyela intanga etja imisebenzi. Kunokuthi bazizwe njalo, kungaba kuhle khulu nange bangathaba nababona abantu abatjha bathatha iintambo. Abadala kufuze bathi nabaqala abazalwana abababandula bathatha iintambo esikhundleni sabo bathabe ngalokho. Akhesiyifanekise bunje indaba le, akhucabange ngobaba ofundisa indodanakhe ukutjhayela. Nayisese yincani, beyimqalisisa ubabayo nakatjhayelako. Bese kuthi nase ikhulakhulile, uyise ayihlathululele ukuthi kuhlekuhle vane enzani nakatjhayelako. Bese kuthi iminyakayo nayivumako bona itjhayele, ithome itjhayele njengombana uyise ayifundisa. Bathome batjhentjhisane ukutjhayela, kodwana indodana le sekuhlala kutjhayela yona kanengi ngombana nakunguyise yena ukuluphala sekuzipha amandla. Ubaba lo nakahlakaniphileko uzokuthaba abhembese nakabona indodanakhe sekungiyo etjhayelako kwanjesi. Angeze azizwa kabuhlungu athi phela kufuze kulawule yena ingasi indodanakhe le. Yindlela abantu abadala abazizwa ngayo lokha nababandule abantu abatjha bona bathathe iintambo emsebenzini kaZimu.

10. UMosi bekazizwa njani ngesikhundla nangokudunyiswa?

10 Into ekulu intanga edala okufuze iyiyelele mumona. Akhuqale ukuthi uMosi wazizwa njani lokha abanye ekampeni yama-Israyeli nabazakubonakala kwanga babaporofidi. (Funda uNumeri 11:24-29.) Umsizi kaMosi uJotjhuwa walinga ukubakhalima. Wabona ngasuthi banyaza isikhundla namandla kaMosi. UMosi yena wathi: “[Ningifela umona na?] mina bengingafisa ngathana boke abantu [bakaJehova] bekungaba baphorofidi, nokobana sengasuthi [uJehova] bekangathela ummoya ovela kuye phezu kwabo.” Okuphela kwento uMosi ayibonako endabeni le sisandla sakaJehova. Nakukudunyiswa khona wavele wakuphayela eqadi, bekafisa kwanga boke abantu nabo bangenza umsebenzi uZimu amphathise wona lo. Kghani nathi siyamlingisa na uMosi, ukuthi sibathabele abanye nabafumana imisebenzi ngitjho nekufuze ngathana inikelwa thina?

11. Wathini omunye umzalwana ngokutjhiyela umuntu osesemutjha iintambo?

11 Namhlanjesi abafowethu abanengi esekumatjhumi weminyaka bayibambile bebalungiselela nabantu abatjha ukuthi benze eminye imisebenzi. Isibonelo salokho ngesomfoweth’ uPeter osekaneminyaka ema-74 yoke asebenzela uZimu isikhathi esizeleko, ema-35 yayo bekasolo asebenza egatjeni le-Europe. Begodu bekangusosibebhe womNyango Wekonzo, kodwana muva nje kwamkosa ukuthi ahlike esikhundleneso. Nje seyibanjwe nguPaul, nokho usebenze noPeter iminyaka ethileko. Nakabuzwako ukuthi uzizwa njani ngamatjhuguluko la wathi, “Ngithaba khulu nangibona abazalwana ababanduliweko bathatha imisebenzi engeziweko begodu bathuthuka kuhle nemisebenzini leyo.”

ASIHLONIPHENI ABANTU ABAKHULU

12. Yini esiyifunda kuRerhobhowamu ekukhulunywa ngaye eBhayibhelini?

12 USolomoni nakahlongakalako indodanakhe uRerhobhowamu yaba yikosi. Kwathi nakatlhoga iseluleko ngeendaba ezithileko, kokuthoma wabuza amadoda amadala. Kodwana okudanisako kukuthi wasiphayela ngeqadi isiyeleliso samadoda amadala! Wabona kungcono ukuthi alalele iintanga zakhe akhula nazo ebezisebenza naye esigondlweni. Imiphumela yalokho yahlahlathelisa tle! (2 Kron. 10:6-11, 19) Sifundani-ke thina endabeni le? Sifunda ukuthi kufuze sicabangisise ngeenluleko zabantu abakhulu nabanelwazi. Lokhu akutjho ukuthi abantu abatjha sekufuze benze izinto patsi ngendlela abantu abakhulu ebebenza ngayo, kodwana kufuze bangarhabi ukuthi iinluleko zabantu abadala azisebenzi.

13. Abantu abatjha kufuze babambisane njani nabantu abadala?

13 Abanye abantu abatjha bangaba bososibebhe emsebenzini enabantu abadala phakathi. Ngitjho nanyana babososibebhe njalo, kungaba kuhle khulu nange bangabuza abantu abadala ngaphambi kokuthatha iinqunto. Ngombana ukuhlakanipha nokuba nelwazi kwabantu abadala kuzobasiza khulu. UPaul esikhulume ngaye loya, owathatha iintambo kuPeter waba ngusosibebhe womnyango othileko eBethel uthi, “Ngizipha isikhathi sokuyokubawa iinluleko kuPeter, begodu nabantu engisebenza nabo vane ngibakhuthaze ukuthi abenze soneso.”

14. Sifundani ekubambisaneni kwakaThimothi noPowula?

14 UThimothi kusukela asesemutjha, wasebenza nompostoli uPowula iminyaka eminengi. (Funda beFilipi 2:20-22.) UPowula watlolela ibandla leKorinte wathi: “Nginithumela indodanami uThimothi engimthandako nothembekileko eKosini. Uzonikhumbuza ikambo yokuphila kwami kuKrestu Jesu evumelana nalokho engikufundisako kizo zoke iindawo emabandleni woke.” (1 Kor. 4:17) Lokhu kuyasitjela ukuthi uPowula noThimothi bebabambisene tle. UPowula wazipha isikhathi sokutjengisa uThimothi wamfundisa ‘ngekambo yokuphila kwakhe kuKrestu.’ UThimothi wafundiseka, kungebangelo noPowula amthanda nje, begodu bekaqiniseka ukuthi nakangaya eKorinte uzokufika abaqinise ekukholweni. Akhuthi uyaqala ukuthi sibonelo esihle kangangani leso kubadala namhlanjesi njengombana bababandula abanye!

SOKE SINENDIMA ESINGAYIDLALA

15. Iseluleko uPowula asinikela amaKrestu weRoma singasisiza njani nasiqalene namatjhuguluko?

15 Kwamambala siphila esikhathini esikarisako akhuzi na. Phela ihlangano kaJehova ithuthuka ngeendlela ezinengi ezihlukahlukeneko, kodwana ukuthuthuko akukhambi kodwa ngombana kuza namatjhuguluko. Ngitjho nanyana amanye wamatjhuguluko angasithinta ngokukhethekileko, kungaba kuhle ukuthi sihlale sithobekile begodu silwele ukwenza izinto ezithandwa nguJehova ingasi ezithandwa ngithi. Lokho kuzokuletha ukuthula. UPowula nakatlolela amaKrestu weRoma wathi: “Ningaziphatheli phezulu ngaphezu kwalokho eningikho, kodwana ziphatheni ngokuzigoba ukuya ngokwesilinganiso sokukholwa enikuphiwe nguZimu. Njengombana emzimbeni munye sinamalungu amanengi, ngokunjalo amalungu lawo akenzi umsebenzi ofanako woke njalo. Nje-ke thina esibanengi emzimbeni munye kuKrestu, ngamunye ngamunye simalunga womunye nomunye.”—Rom. 12:3-5.

16. Abantu abakhulu, abantu abatjha nabomma, yini abangayenza ukuze babulunge ukuthula nebumbano ehlanganweni kaJehova?

16 Kungakhathaliseki ukuthi singaphasi kwabuphi ubujamo, soke asizimiseleni ekusekeleni umBuso kaJehova. Ntanga edala, sibawa niziphe isikhathi sokufundisa intanga etja imisebenzi eniyenzako. Ntanga etja, thathani imisebenzi engeziweko evela kuZimu, nithobeke begodu ningathomi nidelele abantu abakhulu abanibandulakwaba. Bomma nina-ke akhenilingiseni umka-Akhwila uPrisila, umma lo wawa avuka nendodakwakhe.—IzE. 18:2.

17. UJesu bekabathemba kangangani abafundi bakhe, begodu wababandulelani?

17 Naziza endabeni yokubandula abanye bona bathathe imisebenzi engeziweko le, akekho umuntu owaba sibonelo njengoJesu. Bekazi ukuthi umsebenzakhe wephasini kuzokufika isikhathi la uzokuphela khona, yeke bekufuze kube nabantu abazokuraga nawo. Ngitjho nanyana abafundi bakhe bebanesono, kodwana bekabathemba wabe wabatjela nokuthi bazokwenza imisebenzi edlula ngitjho neyenziwe nguye. (Jwa. 14:12) Ngebanga lokuthi wababandula kuhle, barhatjha iindaba ezimnandi.—Kol. 1:23.

18. Ngiziphi izinto esiziqale ngabovu, begodu yini ekufuze siyenze njenganje?

18 UJesu njengombana anikela ngomzimbakhe wafa, wavuselwa ezulwini. Begodu lapho-ke wafumana umsebenzi omnengi, waphathiswa amagunya ‘angaphezu kwakho koke ukubusa kanye negunya, amandla nobukhosi.’ (Efe. 1:19-21) Yeke nathi nasingafa ngaphambi kokuthi kufike i-Arimagedoni, sizokuvuselwa ephasini elitjha elinokulunga. Lapho-ke akunamsebenzi esizabe siwenza ongeze wasanelisa. Ngitjho nanamhlanjesi sisesenomsebenzi oqakatheke khulu okufuze siwenze, umsebenzi loyo ngewokutjhumayela iindaba ezimnandi nokwenza abafundi. Kwanga soke kungakhathaliseki ukuthi sibabantu abakhulu namkha abadala singazinikela “ngokupheleleko emsebenzini weKosi.”—1 Kor. 15:58.