Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

IsiKhumbuzo Sihlangana Njani Nobunye Bethu?

IsiKhumbuzo Sihlangana Njani Nobunye Bethu?

“Maye kuhle, kumnandi kangangani ukuhlalisana kwabafo ndawonye.”—RHU. 133:1.

IINGOMA: 18, 14

1, 2. Ngomnyaka ka-2018 lo, ngimuphi umgidi ozosenza sibumbane begodu kubayini? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

NGOMHLAKA 31 Matjhi 2018, aboFakazi bakaJehova nabanye abantu bazabe bahlangene bagidinga isiDlo seKosi saNtambama saqobe mnyaka. Kuzabe kuhlangene iingidigidi, zikhumbula ukufa kwakaKrestu. Qobe mnyaka nakugidingwa isiKhumbuzo kuhlangana abantu bakaZimu abanengi eendaweni ezihlukahlukeneko ephasini mazombe.

2 Akhucabange ukuthi uJehova noJesu bathaba kangangani njengombana babona iingidigidi zabantu ziya emgidini oqakatheke khulu lo. IBhayibheli latjho lathi, “isiqubuthu esikhulu ebesingekhe sabalwa ngobunengi. Besivela kizo zoke izizwe, iinkoro, abantu neenlimi,” sizokurhuwelela sithi: “Isindiso ingeyakaZimethu ohlezi esihlalweni sobukhosi neyeMvana!” (IsAm. 7:9, 10) Kuyathabisa ukwazi ukuthi nakugidingwa isiKhumbuzo inengi labantu lisuke lidumisa uJehova noJesu ngezinto ezihle khulu abasenzele zona.

3. Sizokuphendula miphi imibuzo esihlokwenesi?

3 Esihlokwenesi sizokuphendula imibuzo emine emalungana nesiKhumbuzo. (1) Ngingasilungiselela njani isiKhumbuzo begodu ngizokufundani ngokuya esiKhumbuzweni? (2) Isikhumbuzo sibenza njani abantu bakaZimu bona babumbane? (3) Ngiyiphi indima ngamunye wethu angayidlala ekuthuthukiseni ubunye? (4) Kuzakhe kube nesiKhumbuzo samaswaphela na? Nakhibe sizokuba khona, sizokuba khona nini?

UKUBA KHONA ESIKHUMBUZWENI KUZOKUSIZA NGANI, BEGODU UNGASILUNGISELELA NJANI?

4. Kubayini kuqakathekile ukuba khona esiKhumbuzweni?

4 Ukuya esifundweni kungenye yeendlela esikhulekela ngayo. Nasenza koke okusemandlenethu bona siye esifundweni qobe, uJehova noJesu bayakubona lokho. Yeke sifuna babone ukuthi esiKhumbuzweni sizokuya nanyana kwenze njani, ngaphandle kwalokha mhlamunye nasigulako namkha siqalene nobujamo obungaphezu kwamandlethu. Kuqakatheke khulu ukubakhona esiKhumbuzweni. Nasitjengisa nangezenzo bona ukuba khona emihlanganweni yokukhulekela kuqakathekile kithi, sizokunikela uJehova amabanga amanengi wokutlola amabizwethu ‘emtlolweni osongiweko wesikhumbuzo,’ okuyincwadi yokuphila. Incwadi le inamabizo wabantu abazokuphila unomphela ephasini.—Mal. 3:16; IsAm. 20:15.

5. Nasekutjhidele isiKhumbuzo ‘singazihlola njani bona sisaphila ekukholweni’?

5 Nase kutjhidele isiKhumbuzo, kungaba kuhle bona siziphe isikhathi sithandaze besihlole bona ubuhlobo bethu noJehova bunjani. (Funda 2 Korinte 13:5.) Singakwenza njani lokho? ‘Ngokuzihlola bona sisaphila ekukholweni na.’ Sizabe siyiphethe ngesibhukwini nange singazibuza imibuzo nasi: ‘Ngiyaqiniseka na bona ihlangano engikiyo le ngiyo kwaphela uZimu ayisebenzisako ekufezeni intandwakhe? Ngiwukhuthalele kangangani umsebenzi wokutjhumayela newokufundisa abantu iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu? Indlela engenza ngayo izinto iyatjengisa na ukuthi ngiyakholwa bona siphila emihleni yokuphela? Ngisabathemba na uJehova noJesu njengalokha nangisathoma ukwazi amaqiniso? (Mat. 24:14; 2 Thim. 3:1; Heb. 3:14) Ukucabangisisa ngemibuzo le kuzosisiza sibone ukuthi sibabantu abanjani.

6. (a) Yini okufuze siyenze nasizakufumana ukuphila okungapheliko? (b) Omunye umnakwethu ongumdala usilungiselela njani isiKhumbuzo, begodu ungamlingisa njani?

6 Funda bewuzindle ngemiTlolo eveza ukuqakatheka kwesiKhumbuzo. (Funda uJwanisi 3:16; 17:3.) Okukuphela kwendlela esingafumana ngayo ukuphila okungapheliko ‘kukwazi’ uJehova nokuba ‘nokukholwa’ kuJesu oyiNdodana kaZimu. Nawuzakulungiselela isiKhumbuzo, kungaba kuhle nawungafunda iincwadi namkha amavesi athileko azakusiza bona utjhidelane noJehova noJesu. Akhucabange nganakhu okwenziwe ngomunye umnakwethu esekuminyaka amdala webandla. Iminyaka yoke le bekasolo abuthelela iinhloko eziseenThaleni ezikhuluma ngesiKhumbuzo nangendlela uJehova noJesu abasithanda ngayo. Bese kuthi nase kusele iimvekana bona kube siKhumbuzo aziphe isikhathi sokufunda iinhlokwezi godu, abe azindle nangokuqakatheka kwesiKhumbuzo. Unande angezelela eenhlokwenezo. Umdala lo uthi njengombana asolo afunda iinhlokwezi, afunda abe azindla nangamavesi wangesikhathi sesiKhumbuzo, qobe mnyaka ufunda izinto ezitjha. Okuqakatheke khulu kukuthi qobe mnyaka indlela athanda ngayo uJehova noJesu iyakhula. Ukuzipha isikhathi sokufunda ngalokho esikhulume ngakho kungakwenza uthuthukise indlela othanda ngayo uJehova noJesu. Lokho-ke, kuzokwenza bona ufunde okunengi esiKhumbuzweni.

ISIKHUMBUZO SISIZA BONA SIBE NOBUNYE

7. (a) Yini uJesu ayithandazelako ngobusuku bokuthoma besiDlo seKosi saNtambama? (b) Ngibuphi ubufakazi bokuthi uJehova wawuphendula umthandazo kaJesu?

7 Ngobusuku besiDlo seKosi saNtambama sokuthoma uJesu wathandazela bona abalandeli bakhe babumbane njengaye noYise. (Funda uJwanisi 17:20, 21.) UJehova wawuphendula umthandazo weNdodanakhe ayithandako, sikhuluma nje iingidi zabantu ephasini ziyakholwa bona uJehova wayithumela ephasina. IsiKhumbuzo sihlukile keminye imihlangano abantu bakaZimu ababa nayo, sona sidzimelele ekunikeleni ubufakazi obuqinileko bokuthi mbala aboFakazi bakaJehova babumbene. Abantu beentjhaba ezinengi nemibala ehlukahlukeneko, bahlangana ndawonye eendaweni ezihlukahlukaneko ephasini loke. Kezinye iindawo akhenge khekwenzeke ukuthi imihlangano enjengale ibe khona, ngikho abanye bayiqalela phasi nje. UJehova noJesu bayabuthanda ubunye obunjalo!

8. Ngiwuphi umlayezo uJehova awunikela uHezekiyeli malungana nobunye?

8 Thina abusimangazi ubunye esinabo. UJehova wakhuluma ngabo bungakenzeki. Cabanga ngomlayezo awunikela umphorofidi uHezekiyeli ebewukhuluma ngokuhlanganiswa kwamalithi amabili, ilithi ‘lakaJuda’ ‘nelakaJosefa.’ (Funda uHezekiyeli 37:15-17.) IsiThala sakaJulayi 2016 esihlokweni esithi “Imibuzo Evela Ebafundini,” sathi: “UJehova watjela uHezekiyeli umlayezo onikela ithemba, umlayezo othembisa ukubumbana kwesitjhaba sakwa-Israyeli nasele sibuyela eNarheni esiThembiso. Umlayezo lo ubuye ubikezele ngokubumbana kwabantu bakaZimu okuthome phakathi namalanga wokuphela.”

9. Ukuzaliseka kwesiphorofido sakaHezekiya kubonakala njani qobe mnyaka?

9 Kusukela ngo-1919, uJehova wathoma ukuhlela kancanikancani wahlanganisa abazesiweko, bebafanekisela ilithi ‘lakaJuda.’ Ngokukhamba kwesikhathi labo abanethemba lokuphila ephasini abafanekisela ilithi ‘lakaJosefa’ bahlangana nabazesiweko, iinqema eembilezi ‘zaba mhlambi owodwa.’ (Jwa. 10:16; Zak. 8:23) UJehova wathembisa ukuhlanganisa amalithi amabili la abe lilithi linye ukuze babe munye esandleni sakhe. (Hez. 37:19) Sikhuluma nje, iinqema zombilezi zikhonza ngobunye iKosethu eyodwa, ephazinyulisiweko, uJesu Krestu, okwaphorofidwa ngayo ukuthi ‘inguDavida inceku’ kaZimu. (Hez. 37:24, 25) Ubunye obuligugu obuhlathululwe emTlolweni kaHezekiyeli sibubona kuhle qobe mnyaka njengoba abazesiweko ‘nezinye izimvu’ bahlangana bona babekhona esiKhumbuzweni sokufa kwakaKrestu. Yini-ke omunye nomunye angayenza bona afake isandla ebumbanweneli?

IINDLELA OMUNYE NOMUNYE WETHU ANGATHUTHUKISA UBUNYE

10. Singabuthuthukisa njani ubunye ebantwini bakaZimu?

10 Enye indlela esingafaka ngayo isandla ebumbanweni labantu bakaZimu kukobana sizifundise ukuthobeka. Ngesikhathi uJesu asephasini wathi abafundi bakhe kufuze bathobeke. (Mat. 23:12) Nasibabantu abathobekileko, angeze safana nabantu bephasina abazikhukhumezako. Nasithobileko sizokukghona ukulalela abarholako, umukghwa onjalo uqakatheke khulu ebumbanweni lebandla. Ngaphezu kwakho koke nasibabantu abathobekileko sizokuthabisa uZimu, ngombana yena “ujamelene nabazikhukhumezako. Kodwana ubehlisela umusa abazithobileko.”—1 Pit. 5:5.

11. Ukucabanga ngehlathululo yesikwa newayini elisetjenziswa ngesiKhumbuzo kufuze kusisize njani bona sibe nobunye?

11 Enye indlela esingathuthukisa ngayo ukuthula kukhumbula ukuthi isikwa newayini kutjho ukuthini njengombana kuzokusetjenziswa ngesiKhumbuzo. Ngaphambi kobusuku obukhethekilekobu nangalo ilangelo, cabangisisa ngokuqakatheka koburotho obenziwe ngeflowuru enganasibiliso nangewayini elibomvu. (1 Kor. 11:23-25) Uburotho bujamelela umzimba kaJesu onganasono owanikelwako, bese kuthi iwayini lijamelela iingazi zakhe ezathululwako. Kodwana sitlhoga okungaphezu kokumane sizwisise bona isikwa newayini kufanekisela ini. Ungakhohlwa ukuthi umhlabelo wesihlengo sakaJesu uhlathulula ithando uJehova alitjengisako nakanikela indodanakhe nethando uJesu alitjengisako nakavuma bona anikelwe. Ukucabanga ngethando labo kufuze kusenze sibathande. Indlela esithanda ngayo uJehova, injengentambo esibopha ndawonye neqinisa ibumbano lethu.

Nasilibalelako, sithuthukisa ubunye (Qala iingaba 12, 13)

12. Emfanekisweni awenzako wekosi, uJesu ukwenza njani kube semtarini bona uJehova ulindele bona silibalele?

12 Indlela yesithathu yokuthuthukisa ukuthula kukobana silibalelane ngokutjhaphulukileko. Lokha nasilibalela labo abasitjhapheleko, sisuke sitjengisa ukuthi siyasithabela isihlengo uJesu Krestu asenzela sona ngokulibalela izono zethu. Akhesihlole isibonelo uJesu Krestu asitjhiyela sona, esitlolwe encwadini kaMatewu 18:23-34. Njengombana uwufundile, akhuzibuze: ‘Inga-kghani ngiyakwenza lokho uJesu akufundisako? Kghani ngiyabazwisisa begodu ngiyababekezelela abanakwethu nabodadwethu? Ngizimisele na ukulibalela abangitjhaphelako?’ Iye siyavuma, indlela abantu abasitjhaphela ngayo iyahlukahluka. Ngezinye iinkhathi kubudisi khulu ukulibalela khulukhulu njengombana sibabantu abanesono. Nanyana kunjalo, indaba le isitjengisa lokho uJehova akulindele kithi. (Funda uMatewu 18:35.) UJesu uyenza ibe semtarini indaba le, ukuthi uJehova uzosilibalela kwaphela nasilibalela abanakwethu khulukhulu nakuneenzathu ezizwakalako zokulibalela. Awucabangi na bona le yindaba soke okufuze siyiphaphamele? Lokha nasilibalela abanye sisuke sivikela ubunye bethu njengombana uJesu asifundisa.

13. Ubunye buthuthuka njani nasilwela ukwenza ukuthula?

13 Nasilibalela abanye sisuke sitjengisa bona sibabantu abanokuthula. Khumbula godu iseluleko uPowula asikhiphako, nakathi: “Nenze koke okusemandlenenu bona nilonde ubunye bommoya nesibopho esibumbanisako sokuthula.” (Efe. 4:3) Njengombana kutjhidele isiKhumbuzo nje, khulukhulu ngobusuku baso khuziphe ithuba ucabangisise ngendlela ophatha ngayo abanye abantu. Zibuze: ‘Inga-kghani ngimumuntu ongalitjho lizale umlomo lokuthi nakumavunda wona awa anginawo? Kghani ngaziwa njengomuntu owenza nanyana yini bona athuthukise ukuthula nobunye?’ Le mibuzo eqakatheke tle, okufuze sicabangisise ngayo njengombana kutjhidele isiKhumbuzo.

14. ‘Singabekezelelana njani ngethando’?

14 Indlela yesine yokuthuthukisa ubunye kukobana silingise uZimu wethando uJehova. (1 Jwa. 4:8) Asifuni nakancani ukutjho naka amezwi malungana namaKrestu esikunye nawo, “Ngizase ngimane ngibathande ngombana banakwethu nabodadwethu, kodwana kuhlekuhle angibazwisisi”! Umkhumbulo onjalo awukhambisani nakancani nalokho uPowula akutjhoko nakaselulekako, athi ‘sibekezelelane ngethando.’ (Efe. 4:2) Tjheja bona evesineli akhenge amane athi ‘nibekezelelane.’ Kodwana wangezelela wathi lokho kufuze sikwenze “ngethando.” Kunomehluko. Emabandleni ngokuhlukahlukana kunabantu abahlukahlukeneko uJehova abadosileko. (Jwa. 6:44) Kuyakhanya-ke ukuthi njengombana kunguJehova obadosileko, lokho kungombana uyabathanda. Nje-ke thina singabahlulela njani abanakwethu sithi abafaneleki bona singabathanda? Kufuze sibatjengise loke ithando esinalo abanakwethu, khulukhulu njengombana loyo kumyalo kaJehova!—1 Jwa. 4:20, 21.

SIZOKUBAKHONA NINI ISIKHUMBUZO SAMASWAPHELA?

15. Sazi njani ukuthi kuzakuba nesiKhumbuzo samaswaphela?

15 Ngelinye ilanga kuzokuba khona isiKhumbuzo samaswaphela. Sazi njani? Encwadinakhe ephefumulelweko ayitlolela abanakwethu beKorinte, uPowula watlolela amaKrestu azesiweko ukuthi nawakhumbula ukufa kwakaJesu qobe mnyaka asuke ‘amemezela ukufa kweKosi beyifike.’ (1 Kor. 11:26) Ibizo elithi “beyifike” likhuluma ngomnyanya ofanako uJesu akhuluma ngawo esiphorofidweni sakhe malungana namalanga wokuphela. Malunga nesizi elikhulu elitjhidelako, wathi: “Msinyana ngemva kwesizi lamalanga lawo, ilanga lizokufiphazwa, inyezi ayizukukhanya, iinkwekwezi zizokuwa zivela ezulwini, namandla wezulwini azokusikinywa. Ngemva kwalokho isibonakaliso seNdodana yomuntu sizokuvela ezulwini, bese zoke iintjhaba zizokuba lisizi, begodu zizokubona iNdodana yomuntu iza iselifwini inamandla nephazimulo ekulu. Izokuthumela iingilozi zayo ngomdumo omkhulu webhorompita, zizokubuthelela abakhethiweko ndawonye bavela emagumbini amane wephasi, ukusukela komunye umkhawulo wezulu ukuya komunye.” (Mat. 24:29-31) ‘Ukubuthelelwa kwabakhethekileko’ kuqalisele esikhathini lokha woke amaKrestu azesiweko asesesephasina azokufumana khona umvuzo wokuya ezulwini. Lokho kuzokwenzeka nasele kudlule iinhlupheko zokuthoma zesizi elikhulu, kodwana kuzabe kungaphambi kokuthoma kwepi ye-Arimagedoni. Bese kuthi boke abayi-144 000 bazokuhlanganyela noJesu ekuqedeni woke amakhosi wephaseli. (IsAm. 17:12-14) IsiKhumbuzo esizokuba khona ngaphambi kokuthi abakhethiweko babuthelelwe bona baye ezulwini sizokuba ngesamaswaphela, ngombana uJesu uzabe ‘sele afikile.’

16. Kubayini kufuze wenze koke okusemandleni bona uye esiKhumbuzweni somnyaka lo?

16 Asizilungiseleleni sibe khona besizuze esiKhumbuzweni esizokuba ngomhlaka 31 Matjhi 2018. Sibawe noJehova bona asisize sithuthukise ubunye. (Funda iRhubo 133:1.) Ungalibali bona ngelinye ilanga sizokuba nesiKhumbuzo samaswaphela. Bekube sikhatheso, asenzeni koke okusemandlenethu bona sibe khona esiKhumbuzweni sithabele nobunye.