Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Kubayini Kufuze Uphe UMuntu Onakho Koke?

Kubayini Kufuze Uphe UMuntu Onakho Koke?

“Zimethu, siyakuthokoza, nebizo lakho elibabazekako siyalidumisa.”—1 KRON. 29:13.

IINGOMA: 80, 50

1, 2. UJehova ubasekela njani abantu ngezinto ezikhiqizwa liphasi?

UJEHOVA unguZimu ophanako, koke esinakho sikuphiwe nguye. Igolide, isiliva nazo zoke izinto ezikhiqizwa liphasi ngezakhe begodu uzenze bona zisekele ukuphila kwabantu. (Rhu. 104:13-15; Hag. 2:8) IBhayibheli likhuluma ngeembonelo ezihlukahlukeneko lapho uJehova enza khona iimangaliso nakazakusekela abantu bakhe.

2 Ngesikhathi ama-Israyeli asemmangweni iminyaka ema-40 uJehova wawanikela amanzi nemana. (Eks. 16:35) Yeke akhenge ‘baswele litho.’ (Nerh. 9:20, 21) UJehova wasebenzisa umphorofidakhe u-Elitjha wenza isimangaliso sokwandisa amafutha womhlolokazi othembekileko. Isiphwesi sasiza umhlolokazi lo wabhadela iinkolodo zakhe begodu wasala nemali eyaneleko yokuzitlhogomela yena namadodanakhe. (2 Kho. 4:1-7) UJesu wenza iimangaliso ngokunikela abantu ukudla ngitjho nemali nakutlhogekako, lokho wakwenza asizwa nguJehova.—Mat. 15:35-38; 17:27.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 UJehova unezinto ezinengi khulu, kangangokuthi azipheli, ngikho akghona ukusekela zoke izinto eziphilako. Nanyana kunjalo ubawa iinkhonzi zakhe bona zisekele umsebenzi ohlelwe yihlanganwakhe. (Eks. 36:3-7; funda izAga 3:9.) Kubayini uJehova alindele bona simuphe izinto esinazo? Kade iinkhonzi ezithembekileko zakaJehova bezibasekela njani abajameli bakhe ngokweemali? Ihlangano iyisebenzisa njani iminikelo namhlanjesi? Esihlokwenesi sizokucoca ngeempendulo zemibuzo le.

KUBAYINI SIPHA UJEHOVA?

4. Yini esisuke siyitjho kuJehova nasisekela umsebenzakhe?

4 Sipha uJehova ngombana siyamthanda. Siphelelwa mamezwi nasicabanga ngazo zoke izinto uJehova asenzele zona. Nayikhuluma ngezinto ebezizokutlhogeka ekwakhiweni kwethempeli, iKosi uDavida yavuma ukuthi koke esinakho sikufumene kuJehova.—Funda 1 IinKronike 29:11-14.

5. IBhayibheli likutjengisa njani ukuthi ukupha ngehliziyo evumako kusisenzo esiqakathekileko sokulotjha uZimu?

5 Ukupha kungenye yeendlela esilotjha ngazo uJehova. Embonweni, umpostoli uJwanisi wezwa ilizwi leenkhonzi zakaJehova livela ezulwini lithi: “Ufanele, Jehova Zimethu, ukwamukela iphazimulo, idumo namandla, ngombana wadala zoke izinto, begodu ngebanga lentando yakho zaba khona zadalwa.” (IsAm. 4:11) Asizazi nakancani ukuthi idumo nephazimulo kumfanele uJehova. Ngikho simnikela okungcono khulu esinakho. UJehova wasebenzisa uMosi wayala inarha yakwa-Israyeli ukuthi kufuze ivele phambi kwakhe emgidini emithathu eyenziwa qobe mnyaka. Ama-Israyeli nawazokulotjha emgidini le bekufuze ‘angaveli phambi kwakaSomnini amkhonoze.’ (Dut. 16:16) Nanamhlanjesi, ukunikela kungenye yendlela eziqakathekileko zokulotjha uZimu, yeke sinikela ngalokho esinakho bona sisekele umsebenzi owenziwa yihlangano kaJehova.

6. Kubayini kukuhle ukupha? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

6 Kuhle khulu ukuthi sibe babantu abaphanako, kunokobana samukele kwaphela. (Funda izAga 29:21.) Singakhe sicabange ngomntwana omncani opha ababelethi bakhe isipho asithenge ngemali ayiphiwe ngibo. Kwamambala ababelethi bazosithabela isiphweso! Indodana namkha indodakazi ehlala ekhaya khibe ngapha iyaphayona inganikela ababelethi bayo imali ezokusiza ekhaya. Nanyana ababelethi bebabona kunganatlhogeko, kodwana bayayamukela imali leyo ngombana lokho kuyindlela yomntwana yokuthokoza lokho ababelethi bakhe abamenzela khona. Ngokufanako, uJehova uyazi ukuthi ukunikela ngezinto esinazo kuqakathekile.

IINDLELA EBEKUNIKELWA NGAZO KADE

7, 8. Abantu bakaJehova bakade basibeka njani isibonelo sokunikela (a) emisebenzini ekhethekileko? (b) neminye imisebenzi?

7 Ukupha yinto ekukhulunywa ngayo neBhayibhelini. Ngezinye iinkhathi abantu bakaZimu bebanikela ngezinto zabo emisebenzini ekhethekileko. Ngokwesibonelo, uMosi wathi akwenziwe iminikelo yokwakha ithabarinekeli njengombana neKosi uDavida yenza okufanako ngokwakhiwa kwethempeli. (Eks. 35:5; 1 Kron. 29:5-9) Ngesikhathi sokubusa kweKosi uJowatjhi, abaphristi basebenzisa imali ebeyibuthelelweko bona balungise indlu kaJehova. (2 Kho. 12:4, 5) Ekuthomeni kwebandla lobuKrestu, abazalwana bayelela bona kunezinto ezizokutlhogeka ngebanga lendlala yeke “omunye nomunye ngokukghona kwakhe waqunta ukusiza abazalwana abahlala eJudiya.”—IzE. 11:27-30.

8 Ngezinye iinkhathi abantu bakaZimu banikela ngemali bona basekele abadosi phambili emsebenzini kaZimu. Ngokuya ngomthetho kaMosi, abantu abamaLevi bebangalifumani ilifa njengezinye iinkoro. Ngikho ama-Israyeli bewawanikela kwetjhumi, umnikelo loyo ngiwo ebewusiza amaLevi bona angatshwenywa ziindaba zeemali nawasebenza ethabarinekeli. (Num. 18:21) Kuyafana nokwenzeka kuJesu nabapostoli, nabo kazi bazuza emseni wabafazi ‘abasiza ngokusekela . . . ngeendleko zabo.’—Luk. 8:1-3.

9. Beyibuyaphi imali amaKrestu wangesikhathi sabapostoli ebewayinikela?

9 Kuliqiniso ukuthi iminikelo ebeyenziwa beyivela eendaweni ezihlukahlukeneko. Ngesikhathi ama-Israyeli anikelela ukwakhiwa kwethabarinakeli emangweni, kungenzeka ukuthi anikela ngezinto eza nazo eGibhide. (Eks. 3:21, 22; 35:22-24) Ngeenkhathi zabapostoli, amaKrestu ebewakghona ukuthengisa izinto zawo, bewazithengisa, lokho kufaka phakathi amasimabo namkha izindlu bese kuthi imali abayitholako, bayinikele abapostoli. Bese kuthi bona baphe abantu abayitlhogako imali leyo. (IzE. 4:34, 35) Abanye babekela imali eqadi bona banikele emsebenzini wokutjhumayela. (1 Kor. 16:2) Kungebangelo, abantu boke kuhlanganise abadla kusale nalabo abatlhagako banikela okuthileko.—Luk. 21:1-4.

IINDLELA ESINIKELA NGAZO NAMHLANJESI

10, 11. (a) Singabalingisa njani abantu bekadeni ebebalotjha uJehova endabeni yokunikela? (b) Wena uzizwa njani ngelungelo onalo lokusekela umsebenzi womBuso kaZimu?

10 Namhlanje nathi bangasibawa bona sinikele emisebenzini ethileko. Ngokwesibonelo, inga-kghani ebandleni okilo kuneWolo lomBuso okuhlelwe bona lakhiwe? Namkha kungenzeka iWolo ohlanganyela kilo kufuze lilungiswe. Kungenzeka sibikelwa ngokutlhogeka kwemali yokulungisa i-ofisi legatja, imali yokusekela emihlanganweni namkha yokusiza abazalwana abavelelwe yihlekelele yemvelo. Sibuye sinikelelele ukusiza ukutlhogonyelwa komzimkhulu namagatja ephasini loke. Iminikelwethu isekela iinthunywa zevangeli, amaphayona akhethekileko nabajikelezi. Nawe kungenzeka ibandla lakho liqunte ukukhupha imali ethileko. Imali leyo isekela ihlelo lomsebenzi wokwakha amaWolo wemihlangano emincani nemikhulu. AmaWolo la azuzisa abazalwana ephasini loke.

11 Soke singafaka isandla ekusekeleni umsebenzi uJehova awufezako emalangeni la. Iminikelo eminengi akutjhiwo bona ivelaphi. Eminye yayo siyifaka emabhoksini emaWolweni namkha siyifake ku-jw.org, kodwana nokho asibukisi ngalokho. Kungenzeka sizizwe ngasuthi iminikelwethu mincani khulu kangangokuthi ayenzi umehluko. Kodwana iminikelo eminengi, imincane injalo, yenza umehluko omkhulu kunaleyo emikhulu evela ebantwini abambalwa. Ngitjho nabazalwana ‘ebebachake khulu’ abanjengabazalwana beMasedoniya babawa ilungelo lokupha ngomusa.—2 Kor. 8:1-4.

12. Ihlangano iqinisekisa njani ukuthi isebenzisa iminikelo ngendlela efaneleko?

12 IsiHlopha esiBusako siyathandaza besicabangisise bona sithembeke besisebenzise iimali zehlangano ngokuhlakanipha. (Mat. 24:45) Iimali ezifunyanwako kuyahlelwa bona ziyokusetjenziswa njani. (Luk. 14:28) Kade iinkhonzi zakaJehova ebezitlhogomela iminikelo beziqiniseka ukuthi iminikelo isetjenziswa ngendlela efaneleko, zilandela indlela ehleliweko. Ngokwesibonelo, u-Ezra wabuyela eJerusalema neminikelo ebuya ekosini yePeresiya, iminikelo leyo ihlanganisa igolide, isiliva nezinye izinto ebezibiza amaranda ayi-1 296 620 000. Iminikelo le u-Ezra bekayiqala njengeminikelo kaJehova, kungebangelo ahlela bona amagugu la avikelwe kuhle njengombana bebakhamba endaweni eyingozi. (Ezr. 8:24-34) Umpostoli uPowula wabuthelela imali yokusiza abazalwana beJudiya ebebavelelwe yihlekelele. Waqinisekisa bona labo abatlhogomela iimalezi ‘kungabi khona umuntu obasolako ngesipho somusa abasisebenzakwesi ingasi phambi kwakaZimu kwaphela kodwana naphambi kwabantu.’ (Funda 2 Korinte 8:18-21.) Ihlangano ilandela isibonelo saka-Ezra noPowula nayisebenzisa iminikelo, iyaqinisekisa bona iyisebenzisa ngendlela efaneleko.

13. Kufuze sizizwe njani ngokuthi ihlangano yenze ezinye izinto zaba lula muva nje?

13 Umndeni ungaqalisisa indlela osebenzisa ngayo imali bese nakutlhogekako uphungule iindleko zawo ukwenzela bona unikele khudlwana. Ihlangano kaJehova nayo yenza okufanako. Muva nje ihlangano ithome ukwenza izinto ezinengi ezitja. Lokho kwenza bona kube nesikhathi lapho imali esetjenziswako iyinengi khulu ukudlula imali engenako. Ngikho ihlangano nje iqala iindlela engaphungula ngazo iindleko begodu yenze nomsebenzi ngeendlela ezilula. Lokho kwenza kube kunengi okwenziwako ngeminikelo esiyifumanako.

KWENZIWENI NGEMINIKELWAKHO?

Iminikelwakho isekela imisebenzi eyenziwa ephasini loke (Qala iingaba 14-16)

14-16. (a) Ngiziphi ezinye zezinto ezenziwe ngeminikelwakho? (b) Wena zikusize njani izinto ezenziwe yihlangano?

14 Inengi labantu esele kukade lilotjha uJehova lithi liyathoma ukuba nezinto ezinengi kangaka ezibatjhideza kuZimu. Ngokwesibonelo, muva nje sesine-jw.org ne-JW Broadcasting. I-New World Translation of the Holy Scriptures seyigadangiswe ngamalimi amanengi. Ngo-2014/2015 kwabanjelwa imihlangano yeentjhabatjhaba ematatawini amakhulu asemadorobheni ali-14 ephasini mazombe. Isihloko somhlangano wamalanga amathathu lo besithi: “Funani Qangi Umbuso KaZimu!” Maye uthi bebathabile na ebebalapho!

15 Inengi liyamthokoza uZimu nehlanganwakhe ngalokho ebenzele khona. Ngokwesibonelo, abanye abatjhadikazi abakhonza enarheni ye-Asia, batlola bathi nge-JW Broadcasting: “Ngebanga lokuthi sisebenzela edorobhaneni elincani, ngezinye iinkhathi sizizwa sikude nehlangano kaJehova, besikhohlwe nangalokho uJehova akwenzako ngehlanganwakhe. Kodwana sithi nasiqeda ukubukela amavidiyo ahlukahlukeneko, sikhumbule ukuthi sinabanakwethu nabodadwethu ephasini loke. Abanakwethu nabodadwethu bayithanda khulu i-JW Broadcasting. Khesibezwe kanengi ngemva kokubukela ihlelo laqobe nyanga bathi bazizwa batjhidelene nesiHlopha esiBusako. Sikhuluma nje bazikhakhazisa khulu ngokuba sehlanganweni kaZimu.”

16 Ephasini loke kunamaWolo womBuso azii-2 500 akhiwako nalungiswako. Ngokwesibonelo, abanakwethu nabodadwethu bebandleni leHonduras, kwathi ngemva kokusebenzisa iWolo labo elitjha, batlola bathi: “Sithabe khulu ngokuba mndeni kaJehova wephasi loke, begodu buyasithabisa ubunye esiba nabo nabanakwethu nabodadwethu bephasi loke. Abanye babo babe nesandla ekufezeni isifiso sethu sokuba neWolo lomBuso.” Nenengi labantu elifumene iBhayibheli nezinye iincwadi ngelimi elalimunyako litjho amezwi afanako wokuthokoza. Kuhlanganise nabahlangulwe eenhlekeleleni namkha ababone imiphumela yokutjhumayela emadorobheni amakhulu neendaweni eziphithizelako.

17. Yini etjengisa ukuthi nguJehova osekela ihlanganwakhe?

17 Abantu abangasiboFakazi bayazibuza ukuthi iminikelo iyenza njani imisebenzikazi engaka. Ngokwesibonelo, omunye umphathi wekhamphani ethileko ekulu wathi ngemva kokubona eminye yemitjhinethu yokugadangisa, wangakholwa ukuthi koke lokhu kwenziwa babantu abangabhadelwako, neminikelo. Akunabhizinisi eyenziwako bona sifumane imali. Wathi lokho angeze kwenzeka, angabe azikhothe nendololwana. Siyazwisisa, imisebenzi le yoke nje bengeze yenzeka ngaphandle kwakaJehova.—Job. 42:2.

IIMBUSISO EZILETHWA KUKUPHA UJEHOVA

18. (a) Ngiziphi iimbusiso esizifumanako nasisekela umBuso kaZimu? (b) Singabafundisa njani abantwana bethu nabantu abathoma ukuhlanganyela endabeni yokupha?

18 Jehova usenzele umusa ngokusipha ithuba lokusekela umsebenzakhe. Uthi nasisekela umBuswakhe uzosibusisa. (Mal. 3:10) Uthembisa nokuthi umuntu ophanako uzokuphumelela. (Funda izAga 11:24, 25.) Nathi nasiphako siyathaba, ngombana “ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela.” (IzE. 20:35) Yeke ababelethi kufuze bafundise abantwana babo ngamezwi nangokubabekela isibonelo, babafundise nokuthi bangasifaka njani isandla ekusekeleni umsebenzi kaZimu, babatjele nangeembusiso abazozifumana. Bese kuthi thina soke sisize abasand’ukuba boFakazi bona benze soneso.

19. Isihlokwesi sikukhuthaze bona wenzeni?

19 Koke esinakho sikuphiwe nguJehova. Yeke, nasimuphako simtjengisa ukuthi simthanda kangangani begodu simthokoza kangangani ngalokho asenzele khona. (1 Kron. 29:17) Ama-Israyeli ngesikhathi anikela bona kwakhiwe ithempeli ‘athokoza khulu ngokunikela kwawo. Iye, anikela ngokuvuma kwehliziyo kuSomnini uZimu.’ (1 Kron. 29:9) Yeke, kwanga nathi singapha uJehova lokho asibusise ngakho ngokuthaba nangokwaneliseka.