Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Indoda ephethe ipotomende yokutlola leya, ifanekisela uJesu Krestu okunguye ozokutshwaya labo abazokusinda

Imibuzo Evela Ebafundini

Imibuzo Evela Ebafundini

Embonweni kaHezekiyeli indoda ephethe ipotomende yokutlola namadoda asithandathu aphethe iimbulawo afanekisela ini?

Afanekisa amabutho wezulwini egade akhona nakurhayilwa iJerusalema godu azobe akhona nakubhujiswa iphasi lakaSathana elonakelekweli nge-Arimagedoni. Le yindlela esele sizwisisa ngayo indaba le. Kubayini sitlhoga ihlathululo etja le?

Ngaphambi komnyaka ka-607, emihleni kaHezekiyeli, uJehova wamtjengisa umbono wezinto ebezizokwenzeka eJerusalema ngaphambi kobana libhujiswe. Eembonweni loyo uHezekiyeli wabona izinto ezinengi ezimbi zenzeka. Wabuye wabona amadoda asithandathu ngayinye yawo iphethe ‘isibulawo esandleni sayo.’ Bekunenye godu indoda ebeyikhamba namadoda la, yona ‘beyimbethe ilineni’ iphethe ‘nepotomende yokutlola.’ (Hezekiyeli 8:6-12; 9:2, 3) Indoda le yatjelwa ukuthi “ikhamba loke idorobho iJerusalema, ubeke iphawu esiphongweni sabantu ababubulako nabalilako ngebanga leenkghabhudlho zoke ezenziwa kilo.” Kwathi madoda asithandathu aphethe iimbulawo wona atjelwa ukuthi, bhubhisani woke umuntu osedorobhenelo onganalo itshwayo. (Hezekiyeli 9:4-7) Khuyini esiyifunda embonweni lo, begodu ingubani indoda ephethe ipotomende yokutlola le?

UHezekiyeli waba nombono ngomnyaka ka-612, bekusiphorofido esazaliseka eminyakeni emihlanu eyalandelako, uJehova nakavumela amajoni weBhabheli bona arhayile iJerusalema. Kilokhu uJehova wasebenzisa abantu beBhabheli ukuthi kube ngibo abajezisa abantu bakhe abamahlongandlebe. (Joromiya 25:9, 15-18) Kuthiwani-ke ngamaJuda angakhenge avumelane neziga ebezenziwa edorobhenelo? UJehova wenza umude bona amaJuda lawo ayaphepha.

Embonweni loyo uHezekiyeli akhenge atshwaye abantu kwamambala namkha ahlanganyele ekubhujisweni kwedorobhelo. Bekuziingelozi ezalawula ukubhujiswa kweJerusalema. Yeke isiphorofidwesi sisinikela ithuba lokubona okwenzeka ezulwini. UJehova watjela iingilozi zakhe bona zilungiselele imbubhiso beziqinisekise nokuthi kuphephe boke abalungileko. *

Isiphorofidwesi sisazokuzaliseka nangokuzako. Besithi indoda ephethe ipotomende yokutlola ijamele abakhethiweko abasaphila ephasinapha. Besivame nokuthi abantu bafumana itshwayo nabalalelako nalokha nabemukela ukutjhunyayelwa kweendaba ezimnandi. Mva nje bekwasikhanyela ukuthi kutlhogeka sitjhentjhe indlela ebesihlathulula ngayo isiphorofidwesi. Emtlolweni ka Matewu 25:31-33 sifunde ngokuthi uJesu nguye yedwa ohlulela abantu. Lokhu uzokwenza hlangana nesikhathi seenhlupheko ezimbi. Ngesikhatheso abazokwahlulelwa njengezimvu, bazokusinda, kuthi labo abazokwahlulelwa njengeembuzi babhujiswe.

Alo-ke khuyini esiyifunda embonweni kaHezekiyeli? Nanzi iimfundo ezihlanu:

  1. Ngaphambi kokuthi iJerusalema libhujiswe, uHezekiyeli, uJoromiya no-Isaya, bayelelisa abantu ngebekuzokwenzeka edorobhenelo. Bebanjengabalindi. Nanamhlanjesi kusese ngisweso, uJehova usebenzisa isiqhema sabantu abakhethiweko bona bafundise abantu bakhe bebabayelelise ngenhlupheko ezimbi ngaphambi kobana zenzeke. Abantu bakaZimu seba boke, okuziinsebenzi zakaKrestu zinendima eziyifezako ngomsebenzi oyelelisa abantu lo.—Matewu 24:45-47.

  2. UHezekiyeli akhenge ahlulele bona bobani abazokusinda. Nabantu bakaZimu namhlanjesi abakwenzi lokho, into abayenzako kutjhumayela nokuyelelisa abantu ngalokho okuzokwenzeka ingasikade. Umsebenzi wokutjhumayela esiwenza ephasini loke lo, sirhelejwa ziingelosi ukuze siwenze.—IsAmbulo 14:6.

  3. Abantu abasinda emihleni kaHezekiyeli, akhenge batshwaywe ngetshwayo lamambala eempandleni zabo. Nanamhlanjesi labo abazokusinda nabo angeze batshwaywe ngetshwayo lamambala. Abantu kufuze benze njani nabazokusinda eenhluphekweni ezizakwezi? Kufanele nabezwa ngesiyeleliswesi bafunde ukulingisa uKrestu, bazinikele kuZimu, bebasekele nabafowabo likaKrestu ngokutjhumayela iindaba ezimnandi. (Matewu 25:35-40) Kuzakuthi-ke phakathi nesikhathi sokwenzeka kweenhlupheko ezimbezi, abantwabo bazakutshwaywa, okutjho ukukhethwa kwalabo abazokusinda.

  4. Indoda embethe ilineni ekhesacoca ngayo leya, ifanekisela uJesu. Phakathi neenhlupheko ezimbi uJesu uzokutshwaya isiqubuthu esikhulu nakasahlulela njengezimvu. Abantwabo bazokufumana ithuba lokuphila ephasini unomphela.—Matewu 25:34, 46. *

  5. Namhlanjesi amadoda asithandathu lawa aphethe iimbulawo afanekisela amabutho wezulwini arholwa nguJesu, msinyana azokurhayila izizwe abuqede nya nobumbi oburhagele kangaka.—Hezekiyeli 10:2, 6, 7; IsAmbulo 19:11-21.

Iimfundo esizifunama emibonweni le ziyasiqinisa sibe nethemba lokuthi uJehova angeze abhubhisa abalungileko nabantu abambi. (2 Pitrosi 2:9; 3:9) Esinye isifundo esiqakathekileko ngesomsebenzi wokutjhumayela indlela oqakatheke ngayo esikhathini sethwesi. Yeke woke umuntu kufuze ezwe isiyeleliswesi ngaphambi kokuthi ukuphela kufike.—Matewu 24:14.

^ isig. 6 Abantu abasinda lapho bekunguBharurhu, (unobhala kaJoromiya), u-Ebede-Meleki umKutjhe nebesiqhema samaRekabi, kodwana bebanganalo itshwayo lamambala eempandleni zabo. (Joromiya 35:1-19; 39:15-18; 45:1-5) Itshwayo elingokomfanekisweli belitjho ukuthi bazokusinda.

^ isig. 12 Isiqhema sabathembekileko okungaba khethiweko, angeze kutlhogeke bona sitshwayelwe ukusinda. Bazokwemukela iphawu lamaswaphela, lokho kungenzeka ngaphambi kobana bahlongakale nofana ngaphambi kokuthoma kweenhlupheko ezimbi.—IsAmbulo 7:1, 3.