Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Usakhumbula?

Usakhumbula?

Uzifundisise kuhle na iinThala zamva nje? Linga ukuphendula imibuzo nasi:

Nakunesinqophiso esivela ehlanganweni kaZimu, abadala nababonisi abakhambako kufuze benzeni?

Kufuze basithobele isinqophisweso. Bangazibuza: ‘Inga-kghani abantu engihlanu kwabo iyabathinta na indlela engicabanga ngayo? Ngikwenza msinyana na okutjhiwo yihlangano kaZimu?’—w16.11, k. 11.

IBhabhele lawathumba nini amaKrestu?

Lokho kwenzeka msinyana ngemva kokuhlongakala kwabapostoli. Kungesikhatheso nakuzakuvela isigaba sabefundisi. Amasondo naborhulumende bathuthukisa ukuhlubuka ebuKrestwini, balinga ngamandla ukuhlukumeza amaKrestu anjengekoroyi. Kodwana eminyakeni engaphambi kwaka-1914, amaKrestu azesiweko athoma ukutjhaphuluka.—w16.11, kk. 23-25.

Umsebenzi kaLefèvre d’Étaples bewuqakatheke ngani?

Hlangana neminyaka yabo-1520 uLefèvre watjhugululela iBhayibheli elimini lesiFrentjhi, bekafuna ukuthi nabantu abavamileko bakghone ukufunda iBhayibheli. Indlela atjhugulula bulula ngayo iBhayibheli yathinta uMartin Luther, uWilliam Tyndale noJohn Calvin.—wp16.6, kk. 10-12.

Uyini umahluko hlangana ‘nokubeka umkhumbulo kokwenyama . . .  .nokubeka umkhumbulo kokukammoya’? (Rom. 8:6)

Umuntu odzimelele khulu ezintweni esezidlulile utjheja khulu inyamakhe, athembele emntwini ongakapheleli okunguye, kanengi umuntu onjalo ukhuluma, be abuke izinto zenyama. Umuntu okhamba ngommoya wenza okuhlukileko, yena wenza izinto eziphathelene noZimu nemicabangwakhe, njengokuthi umKrestu ulawulwa mummoya ocwengileko. Umuntu okhamba ngenyama indlelakhe itjhingisa ekufeni, kuthi okhamba ngommoya indlelakhe itjhingise ekuphileni okunokuthula.—w16.12, kk. 15-17.

Ngiziphi ezinye iindlela esingaphungula ngazo ukugandeleleka?

Yenza ihlelo lezinto eziza qangi epilwenakho, qobe langa senzela isikhathi sokuthula, kwenze umkhubakho ukuthi ubukela indalo kaZimu, iba nesikhathi sokuthabela amahlaya, bandula umzimbakho bewube nesikhathi esaneleko sokulala.—w16.12, kk. 22-23.

“U-Inogo wenyuswa ukuze angaboni ukufa.” (Heb. 11:5) Kwenzeka njani lokho?

Kubonakala kwanga uZimu wenza bona u-Inogo nakafako angaziboni ukuthi uyafa.—wp17.1, kk. 12-13.

Kubayini kusaqakathekile bona abantu bazihloniphe?

Ukuzihlonipha kuhlanganisa ukuthi umuntu abe nombono ofaneleko ngaye begodu azi lapho kufuze agcine khona. Kufuze sazi ukuthi izinto esizenzako ziyabathinta abanye abantu nokuthi singacabangi ukuthi thina siqakatheke khulu ukudlula abanye.—w17.01, k. 18.

Ngibuphi ubufakazi esinabo obutjengisa ukuthi uZimu bekasekela isihlopha esibusako sangekhulu lokuthoma njengombana asekela isiHlopha esiBusako sanamhlanjesi?

Safumana iqiniso leBhayibheli ngesizo lommoya ocwengileko. Saraga nomsebenzi wokutjhumayela, nasinikela isinqophiso besithembele eliZwini lakaZimu bona lisinqophise. Lokho kusesenjalo nanamhlanjesi.—w17.02, kk. 26-28.

Ngiliphi iqiniso elenza sithi isihlengo siligugu?

Mane amaqiniso la, ngubani owanikela isihlengo, kubayini sanikelwa, kwadelwa ini nokuthi sazalisa siphi isitlhogo. Kufuze sizindle ngokuthi amaqiniso la thina asithinta njani.—wp17.2, kk. 4-6.

Ngemva kobana umKrestu sele enze isiqunto, angakghona na ukutjhugulula umkhumbulwakhe?

Kufuze senze ngokuvumelana namezwethu. Kodwana ngezinye iinkhathi kubizela bona sicabangisise ngesiqunto esele sisenzile. Ngemva kobana abantu beNinive batjhugulukile ezonweni zabo, uZimu watjhugulula umkhumbulwakhe wokubabhubhisa. Ngesinye isikhathi, ubujamo namkha ukufumana ilwazi elinabileko kungasenza bona nathi senze ngendlela efanako.—w17.03,kk. 16-17.

Kubayini ukuhleba kulimaza?

Kungenza ubujamo buphume elawulweni, kubhebhedlhise umraro. Kungakhathaliseki ukuthi sikhuluma iqiniso namkha amanga, ikulumo elimazako angeze yenza izinto zibe ngcono.—w17.04, k. 21.