Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UMLANDO

Ngaduduzwa Kibo Boke Ubuhlungu Engaqalana Nabo

Ngaduduzwa Kibo Boke Ubuhlungu Engaqalana Nabo

Ngetjhingalanga yoMlambo i-Indus, enarheni namhlanjesi eyaziwa ngokuthi yiPakistan, kunedorobho lakade elibizwa ngokuthi yiSukkur. Ngabelethelwa lapho ngoNovemba 9, 1929. Ngesikhatheso ababelethi bami bafumana iincwadi ezinemibalabala esithunyweni sevangeli esiliNgisi. Iincwadezo zangisiza ekwakheni ubuntu bami njengombana nginguFakazi kaJehova.

IINCWADEZA bezibizwa ngokuthi yi-rainbow set. Nangizifundako ngathola imifanekiso eyatjhukumisa ingqondwami. Yeke, kusukela ngisesemncani ngafuna ngehliziywami yoke ukwazi iBhayibheli ngendlela elihlathululwa ngayo eencwadinezo.

Kwathi nakubonakala ngasuthi iPi yePhasi yesiBili seyifuna ukutjhabalalisa i-India, ngazizwa kwanga ngifike lapho iphasi liphelela khona. Ababelethi bami bahlala ngokuhlukana ngemva kwalokho batlhalana. Kwaba budisi kimi ukuzwisisa ukuthi kubayini abantu ababili engibathanda kangaka bahlukana. Ngaphelelwa mamandla, ngazizwa ngilahliwe. Njengombana ngangimunye kwethu, akhenge ngifumane induduzo nesekelo ebengilitlhoga.

Sinomma besihlala eKarachi, ihlokodorobho yesifunda. Ngelinye ilanga uFred Hardaker, obekangudorhodere obesele akhulile godu anguFakazi kaJehova weza ekhaya. Yena nesithunywa sevangeli esasipha iincwadeza, bebaboFakazi bakaJehova. Watjela umma ngesifundo seBhayibheli. Umma akhenge avume ukufundelwa kodwana wamtjela ukuthi mina kungenzeka ngivume. Iveke elandelako ngathoma ukufunda noMfoweth’ uHardaker.

Ngemva kweemveke ezimbalwa, ngathoma ukuya esifundweni ebesibanjelwa etlinigi kaMfoweth’ uHardaker. Lapho besiba naboFakazi abakhulileko abangaba li-12. Bangiduduza bebangitlhogomela njengendodanabo. Ngiyathaba nangikhumbula indlela ebebangitjheja ngayo; bebahlala nami phasi, sicoce njengabangani, okuyinto ebengiyitlhoga khulu ngesikhatheso.

Kungasikade uMfoweth’ uHardaker wathi ngikhambe naye esimini. Yeke wangifundisa ukusebenzisa i-phonograph bona ngikghone ukudlalisa amarekhodi weenkulumo zeBhayibheli. Ezinye iinkulumezo bezingabaphathi kuhle abanye abantu ebesitjhumayela kibo, ngombana bebangawuthandi umlayezo ebezikhuluma ngawo. Kodwana bengikuthabela ukutjhumayela. Belingithabisa khulu iqiniso leBhayibheli begodu bengifuna ukulabela nabanye.

Njengombana amasotja weJapan aba namandla phezu kwe-India, iimphathimandla zeBrithani zathoma ukugandelela aboFakazi bakaJehova. NgoJulayi 1943, bagandelela mina-ke nje. Uprinspala obekumfundisi we-Anglican wangiqotjha esikolweni ngebanga lokuthi athi ngilihlongandlebe. Watjela umma ukuthi isikhozi sami naboFakazi bakaJehova sisibonelo esimbi kwabanye abantwana. Kwamthusa khulu lokho umma kangangokuthi wathi akasafuni ukungibona naboFakazi. Ngokukhamba kwesikhathi wangifudusela kubaba ePeshawar, idorobho elimakhilomitha angaba yi-1 370 ukusuka ekhaya nawutjhinga ngetlhagwini. Ngebanga lokuthi bengingasafundi ngoZimu begodu ngikude naboFakazi, ithando lami ngoZimu labogaboga.

UBUNGANI BAMI NOJEHOVA BUYAVUSELELEKA

Ngo-1947 ngabuyela eKarachi, ngiyokufuna umsebenzi. Njengombana bengilapho ngayokuvakatjhela uDorhodere Hardaker etlinigakhe. Wangamukela kamnandi khulu.

Bekacabanga bona ngize ngeendaba zokwelatjhwa, yeke wangibuza wathi, “Uphethwe yini?”

Ngamphendula ngathi, “Dorhodere angiguli emzimbeni. Ubuhlobo bami noZimu bulimele. Ngitlhoga ukufundelwa iBhayibheli.”

Wangibuza wathi, “Ufuna ukuthoma nini?”

Ngamphendula ngathi, “Khona nje nakukghonakalako.”

Intambama yamhlokho yaba mnandi ngombana safunda iBhayibheli. Ngazizwa ngiduduzeka begodu ngitjhaphulukile ngombana bengihlangene nabantu bakaJehova godu. Umma walinga koke bona avimbe isikhozi sami naboFakazi kodwana nje, besele ngizimisele ukujamela iqiniso. Kwathi ngo-Arhostesi 31, 1947 ngabhajadiswa. Kungasikade, nabengineminyaka eli-17 ngathoma ukuphayona.

UKUPHAYONA OKUTHABISAKO

Isabelo sami sokuthoma sokuphayona saba seQuetta, indawo ebeyisetjenziswa mabutho weBrithani. Ngo-1947 inarha ebesihlala kiyo yahlukaniswa yaba yi-India nePakistan. * Lokho kwaphehla inturhu ekulu kwezekolo, okwabangela bona abantu abanengi bafuduke. Isenzakalweso siphakathi kokufuduka okukhulu ekhekwenzeka ephasini. Abantu abangaba ziingidi ezili-14 baba babaleki. Ama-Muslim ase-India afudukela ePakistan, kwathi ama-Hindu nama-Sikh asePakistan afudukela e-India. Phakathi nehlangahlangano leyo, ngakhwela isitimela ebesizele siphuphuma eKarachi begodu nanyana bekuyingozi, ngabambelela esimbini engaphandle pheze indlela yoke bengayokufika eQuetta.

Ngaya emhlanganweni wesigodi e-India ngo-1948

EQuetta, ngahlangana noGeorge Singh, iphayona elikhethekileko elineminyaka engaba ma-25. UGeorge wangipha itsikiri yakade ebeyingisiza nanyana bekutlhogeka ngiyitjhove ngezinye iinkhathi ngombana indawo le beyinemibundu. Kanengi bengitjhumayela ngedwa. Zingakapheli iinyanga ezisithandathu, besekunabantu abali-17 engibafundela iBhayibheli, abanye babo boFakazi. Omunye wabo, osikhulu samabutho okuthiwa nguSadiq Masih, wasisiza sinoGeorge bona sitjhugulule ezinye iincwadi zeBhayibheli ngesi-Urdu, ilimi lePakistan. Ngokukhamba kwesikhathi, uSadiq waba mtjhumayeli otjhisekako weendaba ezimnandi.

Sitjhinga esikolweni seGiliyadi ngesikepe i-Queen Elizabeth

Kamuva ngabuyela eKarachi ngaphayona noHenry Finch kunye noHarry Forrest, iinthunywa zevangeli ezitjha ezibuya esiKolweni seGiliyadi. Bangibandula kwamambala abafowethwaba! Khengakhamba noMfoweth’ uFinch sayokutjhumayela etlhagwini yePakistan. Magega neentaba ezide zalapho, safumana abantu abanengi abakhuluma isi-Urdu ebebanetjisakalo yokwazi iqiniso leBhayibheli. Ngemva kweminyaka emibili, nami ngaya esiKolweni seGiliyadi, ngemva kwalokho ngabuyela ePakistan, ngezinye iinkhathi bengiba mbonisi wesigodi. Bengihlala ekhaya leenthunywa zevangeli eLahore nabanye abafowethu abathathu abaziinthunywa zevangeli.

UKULULAMA NGEMVA KWEBANGAMATLHUWO

Ngo-1954 iinthunywa zevangeli ebeziseLahore zathoma ukurhitjhana, okwabangela bona i-ofisi legatja litjhugulule izabelo zezinye zazo. Ngebanga lokuthi ngathatha ihlangothi epikiswaneni leyo, ngakhalinyelwa kabuhlungu. Ngaqobeka amathambo, ngazizwa ngisihluleki. Ngabuyela eKarachi, ngemva kwalokho ngatjhinga eLondon, e-England ngethemba lokulungisa ubuhlobo bami noZimu.

Ebandleni ebengihlanganyela kilo eLondon, bekunamalunga womndeni weBethel amanengi. UPryce Hughes inceku yegatja enomusa, wangibandula ngethando. Ngelinye ilanga wangitjela ngento eyamenzakalekako nakakhalinywa kabuhlungu nguJoseph F. Rutherford obekatlhogomela umsebenzi wokutjhumayela ephasini loke. Umfoweth’ uHughes nakalinga ukuzivikela, uMfoweth’ uRutherford wawaqinisa khudlwana amagama. Kwangirara ukubona ukuthi uMfoweth’ uHughes uyamomotheka nakacoca indaba le. Wathi iye khona ekuthomeni kwamzwisa ubuhlungu okwenzekileko. Kodwana ngokukhamba kwesikhathi, walemuka ukuthi bekasitlhoga iseluleko esiqinilekweso begodu besiyindlela uJehova amtjengisa ngayo ukuthi uyamthanda. (Heb. 12:6) Akutjhoko kwayithinta ihliziywami bekwangisiza ngavuselela itjhebiswano lami noZimu.

Pheze ngesikhatheso, umma wafudukela eLondon begodu wafundelwa nguJohn E. Barr, owagcina sele alilunga lesiHlopha esiBusako. Wathuthuka bewabhajadiswa ngo-1957. Ngokukhamba kwesikhathi ngezwa ukuthi ngaphambi kobana ubaba ahlongakale, naye wafunda naboFakazi bakaJehova.

Ngo-1958 ngatjhada noLene udade weDenmark obesekahlala eLondon. Ngonyaka olandelako, sabusiswa ngomntazinyana uJane, izibulo labantwabethu abahlanu. Ngathoma nokufumana amalungelo eBandleni leFulham. Kodwana ngokukhamba kwesikhathi, ukubogaboga kwepilo kaLene kwenza kwatlhogeka bonyana sifudukele endaweni engasimakhaza khulu. Yeke ngo-1967 safudukela e-Adelaide e-Australia.

INTO EYASIZWISA UBUHLUNGU KHULU

Ibandla ebesikilo e-Adelaide belinamaKrestu akhululileko nazesiweko ali-12. Bewamajadu emsebenzini wokutjhumayela. Akhenge kusithathe isikhathi eside nokho ukubuyela emikghwenethu emihle yokulotjha uJehova.

Ngo-1979, uLene wangibelethela umntwanethu wesihlanu, uDaniel. Wabelethwa anobulwelwe okuthiwa yi-Down syndrome, * yeke bekungakalindeleki bona aphile isikhathi eside. Bekube nje kubudisi ukuhlathulula ubuhlungu esabuzwako. Sangena ngehloko ekumtlhogomeleni, ngapha silinga nokutlhogomela abanye abantwabethu abane. UDaniel bekaba nemiraro yokuphefumula ngebanga lokuthi bekaneembobo ezimbili ehliziywenakhe, lokho bekumbangela bona atjhuguluke umbala abe hlaza kwesibhakabhaka, yeke bephele simgijimisele esibhedlela. Ngitjho naphezu kwakho koke lokho, bekamntwana ohlakaniphileko begodu athanda abantu. Bekathanda uJehova ngehlizwakhe yoke. Bekuthi nasithandazako ngaphambi kokudla, ahlanganise izandlanyana zakhe, avume ngehloko, ngemva kwalokho athi “Amen!” ngokusuka ehliziyweni. Bengeze adla singakathandazi.

UDaniel nakaneminyaka emine waphathwa yikankere esahlela umongo wamathambo neengazi. Lokho kwasigandelela khulu sinoLene. Ngezwa ngasuthi sengithoma ukulahlekelwa yingqondo. Kwathi ngelinye ilanga siphelelwe mamandla khulu, umjikelezethu, uNeville Bromwich, wasivakatjhela. Mhlokho, atshega iminyembezi, wavele wasisingatha. Salila soke. Amezwakhe anomusa nethando asiduduza kwamambala. Wakhamba ngesimbi yokuthoma ekuseni ngelanga elilandelako. Msinyana ngemva kwalokho uDaniel wahlongakala. Ukuhlongakala kwakhe kwaba sisenzakalo esibuhlungu khulu ekuphileni kwethu. Nanyana kunjalo, sabubekezelela ubuhlungobo, sinethemba lokuthi ayikho into engahlukanisa uDaniel nethando lakaJehova; ngitjho nokufa angekhe! (Rom. 8:38, 39) Sikuqale ngabovu ukumbona godu uZimu nakamvusako ephasini elitjha!—Jwa. 5:28, 29.

UKUSIZA ABANYE KUYANGITHABISA

Ngisesemdala webandla ngitjho nanyana ngabetjhwa strowugu kabili nje. Izinto ezangenzakalelako zingenza ngizwisise bengizwelane nabanye abantu, khulukhulu abaqalene nemiraro. Ngilinga ukungabahluleli. Kunalokho, ngiyazibuza ukuthi: ‘Okwenzeka emaphilwenabo kudlale yiphi indima endleleni abacabanga nabazizwa ngayo? Ngingabenza njani babone ukuthi nginendaba nabo? Ngingabakhuthaza njani bona balandele iindlela zakaJehova?’ Ngikuthanda khulu kwamambala ukwenza umsebenzi wokwelusa ebandleni! Nangiduduza bengiqabule abanye, ngivuselele ithando labo ngoZimu, nami ngiyaduduzeka bengiqabuleke.

Ngisakuthabela ukwelusa amalunga webandla

Ngizizwa njengomrhubi owathi: “Lokha imikhumbulwami nayihlubayezeka khulu, induduzwakho [Jehova] ivuselela umphefumulwami.” (Rhu. 94:19) Wangisekela nangiqalene nobudisi emndeninami, nangiphikiswa ngebanga lalokho engikukholelwako, nangiqalene nokudana nokugandeleleka. UJehova ube nguBaba wamambala kimi!

^ isig. 19 Ekuthomeni iPakistan beyihlukaniseke kabili. BekuneWest Pakistan (nje okuyiPakistan) ne-East Pakistan (nje okuyiBangladesh).

^ isig. 29 Qala isihloko esithi, Ukukhulisa Ingane Ene-Down Syndrome—Kuyinselele Kodwa Kunomvuzoku-Phaphama! kaJuni 2011, efumaneka ngesiZulu.