Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyakhumbula?

Uyakhumbula?

Uzifunde kuhle iinThala zamva nje? Akhuzihlole ukuthi ungayiphendula na imibuzo elandelako:

Ngiziphi izinto ezine esingazenza bona sithuthukise indlela esibhina ngayo?

Kufuze sijame kuhle, sibambele iculo phezulu. Kufuze siphefumule kuhle. Nasiwuvula khulu umlomwethu sizokukghona ukubhinela phezulu.—w17.11, k. 5.

Khuyini ehle ngeendawo ebekwakhiwe kizo amadorobho wobuphephelo kwa-Israyeli neendlela ezitjhinga kiwo?

Bekunamadorobho wobuphephelo asithandathu kwa-Israyeli begodu iindlela ezitjhinga kiwo bezihlala zisebujamweni obuhle. Ngalokho-ke umbaleki bekangakghona ukufika edorobheni msinya begodu bulula, afumane ubuphephelo.—w17.11, k. 14.

Kubayini isihlengo sakaJesu sisisipho esikhulu kunazo zoke esisiphiwe nguZimu?

Sanelisa isifiso sethu sokuphila mlibe nesidingo sethu sokutjhatjhululwa esonweni nekufeni. Ngebanga lokuthi bekathanda iinzukulwana zaka-Adamu, uZimu wanikela ngoJesu ngitjho nanyana sizizoni.—wp17.6, kk. 6-7.

IRhubo 118:22 litjengisa njani ukuthi uJesu bekazokufa bekavuswe?

UJesu waphikwa ukuthi unguMesiya bewabulawa. Bona ‘abe lilitje eliqakathekileko,’ bekufuze avuswe kwabafileko.—w17.12, kk. 9-10.

Inga-kghani ukuvela kwakaMesiya bekukhambisana nelungelo lobuzibulo?

Ngezinye iinkhathi iinzukulwana ezidosela kuJesu bezikhamba ngendodana elizibulo; kodwana bekungenzeki njalo ngaso soke isikhathi. UDavida bekangasilizibulo lakaJese kodwana uMesiya waba mzukulwana kaDavida.—w17.12, kk. 14-15.

Ngiziphi ezinye iinkambisolawulo zezamaphilo ezifumaneka eBhayibhelini?

Ngaphasi komThetho kaMosi, abantu abanamagulo athileko bekufuze bahlaliswe bodwa. Abantu bekufuze bahlambe ngemva kokuthinta isidumbu. UmThetho bewuthi ubuthuvi kufuze benjelwe kude nabantu. Ukusokwa bekufuze kwenziwe ngelanga lobunane umntwana abelethiwe, lokho bekukuhle nakuziwa endabeni yokutjhuja kweengazi.—wp18.1, k. 7.

Kubayini amaKrestu kufuze azithande ngezinga elithileko?

Kufuze sithande abomakhelwana bethu njengombana sizithanda thina. (Mar. 12:31) Amadoda “kufuze athande abafazi bawo njengemizimbawo.” (Efe. 5:28) Nanyana kunjalo, ukuzithanda kungaba ngokudluleleko.—w18.01, k. 23.

Ngimaphi amanye amagadango esingawathatha bona sithuthuke ebuhlotjeni bethu noZimu?

Kufuze sifundisise iliZwi lakaZimu, sizindle ngalo bese siyakusebenzisa esikufundileko. Kufuze sivule imikhumbulo neenhliziyo zethu, silandele isinqophiso sommoya ocwengileko besamukele nesizo labanye.—w18.02, k. 26.

Kubayini ukuthukula ngeenkwekwezi nokubikezela ikusasa kungekhe kwasisiza bona sazi ingomuso lethu?

Kuneenzathu ezinengi kodwana esiqakatheke khulu ngesokuthi iBhayibheli liyakwalela ukuzibandakanya ezintwenezi.—wp18.2, kk. 4-5.

Kufuze sikuqale njani ukwamukela isimemo sesidlo?

Nawamukele isimemo, kufuze ulinge ukuphetha enivumelene ngakho. (Rhu. 15:4) Akukafaneli sitjhugulule esivumelene ngakho ngaphandle kwamabanga azwakalako. Kungenzeka okumemileko utinazele watinazela alungiselela wena kodwana wena awusezi.—w18.03, k. 18.

Abadala neenceku ezisizako bangafundani kuThimothi?

UThimothi bekabathanda kwamambala abantu begodu ukulotjha uZimu bekuza qangi ekuphileni kwakhe. Bekasebenza budisi emsebenzini kaZimu begodu azisebenzisa neemfundo azifundileko. Wahlala azibandula begodu athembela emmoyeni kaJehova. Abadala nabanye bangafunda esibonelweni sakhe.—w18.04, kk. 13-14.