Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Vumela Imithetho Neenkambisolawulo ZakaZimu Zibandule Unembazakho

Vumela Imithetho Neenkambisolawulo ZakaZimu Zibandule Unembazakho

“Maye, ngiyawuthanda umthethwakho! Ngizindla ngawo ilanga loke.”—RHU. 119:97.

IINGOMA: 127, 88

1. Ngiyiphi enye yezinto esenza sibe ngcono kuneenlwana?

ENYE yezinto esenza sibe ngcono kuneenlwana kukuthi sinonembeza. Bekunjalo soloko umuntu adalwako. Kwathi bona u-Adamu no-Eva beqe umthetho kaJehova, babhaqa. Lokhu kutjengisa bona unembezabo bese ubatshwenya.

2. Unembezethu ufana njani nekhamphasi? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

2 Abantu abanonembeza ongakabandulwa kuhle bafana nomkhumbi onqontjhiswa yikhamphasi engasebenzi kuhle. Ukuthatha ikhambo unekhamphasi engasebenzi kuhle kungaba yingozi. Imimmoya namagagasi welwandle kungawuphambukisa bulula umkhumbi. Kodwana ikhamphasi esebenza kuhle ingasiza ukapteni akghone ukuwulawula kuhle. Unembezethu ufana nekhamphasi yokuziphatha. Mumuzwa ositjelako ukuthi into ilungile namkha ayikalungi; ungasinqophisa ukuthi sithathe indlela efaneleko. Kodwana unembezethu angeze asinqophisa kuhle nange angakabandulwa ngendlela efaneleko.

3. Kungenzekani nange umuntu anonembeza ongakabandulwa kuhle?

3 Nange unembeza womuntu ungakabandulwa kuhle, awumvimbi nakafuna ukwenza into embi. (1 Thim. 4:1, 2) Unembeza onjalo ungasenza besikholwe nokuthi “ukonakala kulunga.” (Isa. 5:20) UJesu wayelelisa abalandeli bakhe, wathi: “Kuza isikhathi lapho woke umuntu onibulalako azokucabanga bona wenzela uZimu umsebenzi ocwengileko.” (Jwa. 16:2) Ngilokho okwenzeka kilabo ababulala umfundi uStefani. Nabanye abahlunguphaza abantu bakaZimu bebanombono ofanako. (IzE. 6:8, 12; 7:54-60) Abantwaba bebathi balotjha uZimu kodwana kuyarara ukuthi bebanesibindi sokwenza izinto ezimbi kangaka njengokubulala, abaziko ukuthi imithetho kaZimu ayivumelani nabo. (Eks. 20:13) Kusebaleni ukuthi abonembeza babo bebabanqophisi abaziimphofu.

4. Singenzani ukuthi abonembeza bethu babe banqophisi abahle?

4 Singenzani ukuthi abonembeza bethu babe banqophisi abahle? Imithetho neenkambisolawulo eziseliZwini lakaZimu ‘zinenzuzo yokufundisa, yokusola, yokunqophisa izinto, yokuyala ekulungeni.’ (2 Thim. 3:16) Yeke ngokukhuthalela ukufunda iBhayibheli, ukuzindla ngalokho elikutjhoko nokukusebenzisa ekuphileni kwethu, singabandula abonembeza bethu bona bakhambisane eduze nokucabanga kwakaZimu, ngokunjalo babe banqophisi abathembekileko. Nje-ke akhesidembe ukuthi imithetho neenkambisolawulo zakaJehova zingasisiza njani sibandule abonembeza bethu.

VUMELA IMITHETHO KAZIMU IKUBANDULE

5, 6. Sizuza njani nasilalela imithetho kaZimu?

5 Bona sizuze emithethweni kaZimu, asingagcini ngokuyifunda nokuyazi kwaphela. Kufuze siyithande begodu siyihloniphe. IliZwi lakaZimu lithi, “Zondani ubukhohlakali, nithande ukulunga.” (Amo. 5:15) Singakwenza njani lokho? Into eqakathekileko kufunda ukuqala izinto ngendlela uJehova aziqala ngayo. Ngokwesibonelo: Akhesithi bewunomraro wokuphilelwa. Nawuya kudorhodere akutjele izinto okufuze uzenze bona ulapheke, ezihlanganisa ukudla okufuze ukudle, ukubandula umzimba nezinye izinto okufuze uzitjhugulule epilwenakho. Ngemva kokulinga ukwenza lokho, uyabona ukuthi mbala udorhodere bekaqinisile. Ungamthokoza khulu ngokukusiza wenze ukuphila kwakho kube ngcono.

6 Kunjalo nakithi, uMdalethu usinikele imithetho engasivikela ezintweni ezingasilimaza ezibangelwa sisono, ngokunjalo siphile ipilo engcono. Cabanga bona sizuza kangangani ngokulalela imithetho yeBhayibheli emalungana nokuleya amala, ukulumba amano wokonakala, ukweba, ukwenza izenzo zomseme ezisisono, inturhu nobungoma. (Funda izAga 6:16-19; IsAm. 21:8) Nasivuna iimbusiso ezithabisako zokwenza izinto ngendlela kaJehova, iinhliziyo zethu zivele ziphuphume ukumthanda nokumthokoza ngebanga lemithetho asinikele yona.

7. Ukufunda nokuzindla ngeendaba ezitlolwe eBhayibhelini kungasisiza bona senzeni?

7 Akutlhogeki sifunde kabuhlungu ukuthi kunjani ukweqa imithetho kaZimu. IliZwi lakaZimu lineembonelo esingafunda kizo zabantu abeqa imithethwakhe. IzAga 1:5 zithi: “Ohlakaniphileko akalalele, azuze ingqondo.” Ukufunda nokuzindla ngeendaba ezitlolwe eBhayibhelini kungenye yeendlela ezitjengisa ukuthi uZimu usipha ifundo ephuma phambili. Ngokwesibonelo, akhucabange ngobuhlungu iKosi uDavida eyazibangela bona ngokweqa umthetho kaJehova nayizakufeba noBhathi-Tjheba. (2 Sam. 12:7-14) Nasifunda begodu sicabangisisa ngendaba le, singazibuza: ‘IKosi uDavida beyingabubalekela njani ubuhlungu eyaqalana nabo ngebanga lokufeba noBhathi-Tjheba? Ngathana bekungimi oqalene nesilingweso, bengizokukghona na ukusibalekela? Bengingabaleka njengoJosefa namkha bengingazinikela kiso njengoDavida?’ (Gen. 39:11-15) Ngokucabanga ngemiphumela ebuhlungu yesono, singabandula iinhliziyo zethu bona ‘zizonde ubukhohlakali.’

8, 9. (a) Unembezethu udlala yiphi indima? (b) Iinkambisolawulo zakaJehova nabonembeza bethu kusebenzisana njani?

8 Kungenzeka sikhambela kude nezinto uZimu azizondako. Kodwana kuthiwani ngezinto imiTlolo engabeki imithetho enqophileko kizo? Ezintweni ezinjalo, singaqunta njani ukuthi ngikuphi okuzokwamukeleka begodu kuthabise uZimu? Kulapho-ke unembeza obandulwe ngeBhayibheli usebenza khona.

9 Ngombana uJehova uyasithanda, usinikele iinkambisolawulo ezisebenzisana nonembezethu obandulwe ngeBhayibheli. UJehova uthi, “NginguZimakho okufundisako ukuze kukukhambele kuhle lokha nangikuhlahlako endleleni ekufanele uyikhambe.” (Isa. 48:17, 18) Ngokusebenzisa iingqondo neenhliziyo zethu bona sicabangisise ngeenkambisolawulo zeBhayibheli, silungisa, sinqophise begodu sibandule abonembeza bethu. Lokho-ke kusisiza senze iinqunto ezihlakaniphileko.

VUMELA IINKAMBISOLAWULO ZAKAZIMU ZIKUNQOPHISE

10. Ziyini iinkambisolawulo, begodu uJesu wazisebenzisa njani?

10 Iyini kuhlekuhle ikambisolawulo? Liqiniso namkha ifundiso esisekelo lapha umthetho usekelwe khona. Kuqatheke khulu ukuzwisisa ikambisolawulo ngombana lokho kuzosisiza sizwisise indlela uJehova acabanga ngayo nokuthi kubayini asibekele imithetho ethileko. Ngesikhathi uJesu asephasini, wafundisa abafundi bakhe ngeenkambisolawulo, ngokwenza njalo bekafuna babone ukuthi indlela umuntu acabanga nenza ngayo izinto inemiphumela. Ngokwesibonelo, wabafundisa ukuthi ukubamba amavunda kungenza umuntu abe nenturhu, wathi imicabango emimbi ingenza umuntu afebe. (Mat. 5:21, 22, 27, 28) Yeke nasifuna abonembeza bethu babanduleke kuhle, kufuze sivumele iinkambisolawulo zakaZimu zisinqophise, nasenza njalo sizomphazimulisa.—1 Kor. 10:31.

UmKrestu ovuthiweko uyabacabangela abonembeza babanye abantu (Qala iingaba 11, 12)

11. Abonembeza bethu bangahluka njani?

11 Kwezinye izinto, ngitjho namaKrestu abandule unembezawo ngeBhayibheli kungenzeka angaboni ngelihlo linye. Isibonelo salokho yindaba yokusela utjwala. IBhayibheli alali ukuthi umuntu asele, kodwana lithi alinganisele. Alikuvumi ukusela ngokudluleleko, nokudakwa. (IzA. 20:1; 1 Thim. 3:8) Alo kghani lokho kutjho ukuthi umKrestu akukafuzi acabange ngezinye izinto ikani yena nakasela alinganisele? Awa, akusinjalo nakancani. Ngitjho nanyana unembezakhe ungamtshwenyi, umKrestu kufuze acabangele nowabanye.

12. Umtlolo webeRoma 14:21 ungasikhuthaza njani bona sicabangele abonembeza babanye abantu?

12 UPowula wakhe wayiphatha indaba yokuthi umKrestu kufuze acabangele abonembeza babanye abantu, wathi: “Kungcono ukungayidli inyama namkha ukungaseli iwayini namkha ukwenza nanyana yini engakhuba umfowenu.” (Rom. 14:21) Ungazilisa na izinto onelungelo lokuzenza nakhibe zilimaza unembeza womfowenu? Asingabazi bona uzozilisa. Phela abanye abafowethu ngaphambi kokuthi babe boFakazi bebaziingqila zotjwala, kodwana nje bazimisele ukudlalela kude nabo. Yeke akekho kithapha ongafuna ukubangela abafowethu abanjalo bona babuyele endlelenabo yakade, nesaziko bona izobalimaza kabuhlungu! (1 Kor. 6:9, 10) Nange simeme umfowethu akukafuzi simkatelele bona asele utjwala nanyana alandula, ngombana nasimkatelelako sizabe asimthandi.

13. UThimothi wabacabangela njani abonembeza babanye abantu ukwenzela bona ayokutjhumayela iindaba ezimnandi?

13 Ngesikhathi uThimothi aneminyaka engaba ma-20 wavuma ukusokwa nanyana bekubuhlungu. Lokho wakwenziswa kukuthi bekangafuni ukukhuba amaJuda njengombana bekayowatjhumayeza. Indlela ebekacabanga ngayo beyifana neyakampostoli uPowula. (IzE. 16:3; 1 Kor. 9:19-23) Kghani nawe ungenza njengoThimothi na, udele izinto ozithandako ngebanga lokuthi ufuna kuzuze abanye abantu?

“ASIRAGELENI PHAMBILI NGETJISEKO EKUVUTHWENI”

14, 15. (a) Ukuthuthukela ekuvuthweni kuhlanganisani? (b) Ukuthanda abanye kuhlobene njani nokuba mKrestu ovuthiweko?

14 Woke amaKrestu kufuze alwele ‘ukudlula efundisweni esisekelo ngoKrestu’ begodu ‘aragele phambili ngetjiseko ekuvuthweni.’ (Heb. 6:1) Lokho akumane kuzenzakalele. Kungebangelo kufuze sibe ‘netjiseko’ begodu siragele phambili sisebenza ngamandla. Umuntu othuthukela ekuvuthweni, uthuthukisa ilwazi lakhe nelemuko. Ngikho sihlala sikhunjuzwa ukuthi kufuze sifunde iBhayibheli qobe langa. (Rhu. 1:1-3) Inga-kghani wena sele ukwenze umgomo ukufunda iBhayibheli qobe langa? Kazi ukulifunda kungakusiza uzwisise imithetho neenkambisolawulo zakaJehova khudlwana begodu ulizwisise ngcono iliZwi lakaZimu.

15 Umthetho oqakatheke kunayo yoke amaKrestu ekufuze awulalele ngewokuthandana. UJesu watjela abafundi bakhe wathi: “Boke bazokwazi ngalokhu ukuthi nibafundi bami—nanithandanako.” (Jwa. 13:35) UJakopo umfowabo lakaJesu wathi ithando “mthetho wobukhosi.” (Jak. 2:8) UPowula yena-ke wathi: “Ithando likuzaliswa komthetho.” (Rom. 13:10) Akusirari ukubona ukuthi ithando liqakatheke kangangani, phela iBhayibheli lithi: “UZimu ulithando.” (1 Jwa. 4:8) KuZimu ukuthanda umuntu akubandakanyi imizwa nje kwaphela kodwana nezenzo. UJwanisi watlola wathi: “Ithando lakaZimu lembuliwe endabenethu, ukuthi uZimu wathumela iNdodanakhe ebelethwe yodwa ephasini ukuze sifumane ukuphila ngayo.” (1 Jwa. 4:9) Indlela uZimu athanda ngayo abantu yabonakala ngezenzo. Nathi nasithanda uJehova, iNdodanakhe, abafowethu nabodadwethu kuhlanganise nabanye abantu sisuke sitjengisa ukuthi simaKrestu avuthiweko.—Mat. 22:37-39.

Nasisolo sicabanga ngeenkambisolawulo zakaZimu, abonembeza bethu bazosinqophisa ngcono (Qala isigaba 16)

16. Kubayini umuntu nakathuthukela ekuvuthweni kuba kulapho asebenzisa iinkambisolawulo khulu?

16 Njengombana uba mKrestu ovuthiweko uzokusebenzisa iinkambisolawulo khulu kunemithetho ekuphileni kwakho. Kungombana umthetho usebenza ebujamweni obuthileko kwaphela kodwana iinkambisolawulo ungazisebenzisa eendaweni ezinengi. Akhesenze isibonelo, umntwana nakamncani akazwisisi ukuthi kuyingozi kangangani ukuba nabangani abangakalungi, yeke umbelethi onelemuko uzokubekela umntwanakhe imithetho emvikelako. (1 Kor. 15:33) Kodwana njengombana umntwana akhula uzokuvuthwa, indlela acabanga ngayo izokuthuthuka bese lokho kumsize asebenzise iinkambisolawulo zeBhayibheli. Nase kunjalo uzokukghona ukuthatha iinqunto ezihlakaniphileko malungana nabangani. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 13:11; 14:20.) Kuyatjho-ke ukuthi nasisebenzisa iinkambisolawulo zakaZimu abonembeza bethu bazosinqophisa ngcono begodu bazokukhambisana nendlela uZimu acabanga ngayo.

17. Kubayini singathi sinazo zoke izinto ezingasisiza senze iinqunto ezihlakaniphileko?

17 Namhlanjesi sinazo zoke izinto ezingasisiza senze iinqunto ezithabisa uJehova. Nasingaba nekghono lokusebenzisa imithetho neenkambisolawulo eziseliZwini lakaZimu sizokulungela “ngokupheleleko ukwenza nanyana ngimuphi umsebenzi omuhle.” (2 Thim. 3:16, 17) Iinkambisolawulo zeBhayibheli zisisiza sizwisise indlela uJehova acabanga ngayo. Kodwana nasizazithola kufuze sisebenze ngamandla. (Efe. 5:17) Zisebenzise kuhle izinto esiziphiwa yihlangano kaZimu namhlanjesi nezisisiza nasifundako, njenge-Watch Tower Publications Index, iThulusi lokuRhubhulula laboFakazi bakaJehova, i-Watchtower Library, IBULUNGELO-THUNGELELWANO lesiThala ne-JW Library app. Zoke izintwezi zenzelwe bona sifumane okunengi ngendlela esingakghona ngayo nasizifundelako nalokha nasiraga ukukhulekela komndeni.

UNEMBEZA OBANDULWE NGEBHAYIBHELI ULETHA IIMBUSISO

18. Ngiziphi iimbusiso esizifumana nasilalela imithetho neenkambisolawulo zakaJehova?

18 Nasilalela imithetho neenkambisolawulo zakaJehova sizokubusiswa njengombana kutjho iRhubo 119:97-100 nalithi: “Maye, ngiyawuthanda umthethwakho! Ngizindla ngawo ilanga loke. Imiyalwakho ingenza ngihlakaniphe ngaphezu kwezitha zami ngombana ihlala ikimi. Nginelwazi ukudlula abafundisi bami ngombana ngizindla ngobufakazi bakho. Nginelemuko ukudlula abadala ngombana ngibulunga iimfundiso zakho.” Nasizipha isikhathi ‘sokuzindla’ ngemithetho neenkambisolawulo zakaZimu sizokuhlala sithuthuka, indlela esenza ngayo izinto izokutjengisa ukuthi sihlakaniphile, sinelemuko begodu siyazwisisa. Njengombana sisebenza ngamandla begodu sivumela imithetho neenkambisolawulo zakaZimu zibandule abonembeza bethu, singakghona ukufinyelela “ekubeni babantu abakhule ngokupheleleko, sikhulele ekuvuthweni njengoKrestu.”—Efe. 4:13.