Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bantu Abatjha​—Nikulungele Na Ukubhajadiswa?

Bantu Abatjha​—Nikulungele Na Ukubhajadiswa?

“Omunye wenu ufuna ukwakha umtlomogo. Akazokuhlala phasi ntange alinganise iindleko ukuze abone bonyana unemali eyaneleko yokuwakha bewuphele na?”—LUKASI 14:28.

IINGOMA: 120, 64

Begodu kuhlangana ngani nokubhajadiswa?

1, 2. (a) Khuyini eyenza abantu bakaZimu bathabe namhlanjesi? (b) Ababelethi abamaKrestu nabadala bangabasiza njani abantu abatjha bazwisise bona kutjho ukuthini ukubhajadiswa?

UMDALA webandla lomsana oneminyaka eyi-12 ibizo lakhe elinguChristopher wathi, “ukhulele phambi kwami, yeke kuyangithabisa ukwazi ukuthi ufuna ukubhajadiswa. Kodwana akhengibuze, ‘kubayini ufuna ukubhajadiswa?’” Umdala lo bekangakahlosi okumbi ngokubuza umbuzo loyo. Kuyasithabisa tle ukubona abantu abatjha babhajadiswa qobe mnyaka. (UMtjhumayeli 12:1) Kodwana abadala bebandla nababelethi abamaKrestu kufuze baqiniseke bona abantu abatjha ngibo abafuna ukubhajadiswa nokuthi bakuzwisisa kuhle bona kutjho ukuthini.

2 Nasifunda iBhayibheli sifumana bona ukuzinikela nokubhajadiswa kusithomo sepilo yobuKrestu. Ipilwetjha le iletha iimbusiso ezinengi ezivela kuJehova kodwana kuthi kusesenjalo ibuye ilethe ukutjhutjhiswa nguSathana. (IzAga 10:22; 1 Pitrosi 5:8) Ngikho-ke ababelethi abamaKrestu kufuze benze isikhathi sokufundisa abantwana babo bona kutjho ukuthini ukuba mlandeli kaKrestu. Nakwenzeka umuntu omutjha anababelethi abangahlanganyeliko, abadala ebandleni bazomrhelebha azi bona kutjho ukuthini ukuzinikela nokubhajadiswa. (Funda uLukasi 14:27-30.) Umuntu nakakha indlu kufuze alungiselele qangi, nabantu abatjha nabo kufuze balungiselele ukubhajadiswa ukwenzela bona bakghone ukukhonza uJehova “bekube sekupheleni.” (Matewu 24:13) Khuyini ezokusiza abantu abatjha bona bakhonze uJehova bekube phakade? Akhesibone.

3. (a) Amezwi kaJesu newakaPitrosi akufundisani ngokuqakatheka kokubhajadiswa? (Matewu 28:19, 20; 1 Pitrosi 3:21) (b) Sizokufunda ngani begodu kubayini?

3 Inga-kghani umumuntu omutjha ofuna ukubhajadiswa na? Nangabe kunjalo, leso siqunto esihle khulu! Phela kulilungelo elihle tle ukubhajadiswa ube nguFakazi kaJehova! Kanti godu kuyinto woke umKrestu ekufuze ayenze. Kuligadango elihle lalabo abazokusinda ngesikhathi seenhlupheko ezimbi. (Matewu 28:19, 20; 1 Pitrosi 3:21) Nawubhajadiswako usuke uthembisa bona uzokukhonza uJehova ipilwakho yoke. Begodu uyafuna ukwenza njengombana uthembisile, yeke imibuzo engehla izokusiza ubone ukuthi ukulungele ukubhajadiswa na: (1) Ngivuthwe ngokwaneleko na bona ngithathe amagadango? (2) Ngifuna kwamambala na ukubhajadiswa? (3) Ngiyazwisisa ukuthi kutjho ukuthini ukuzinikela kuJehova? Akhesicoce ngemibuzo le.

NASELE UVUTHWE NGOKWANELEKO

4, 5. (a) Kubayini ukubhajadiswa kungasi ngekwabantu abadala bodwa? (b) Kutjho ukuthini ukuvuthwa komKrestu?

4 IBhayibheli ayitjho umnyaka othileko bona umuntu sele avuthwe ngokwaneleko ukuthi angabhajadiswa. Kunalokho naku esikufumana nasifunda izAga 20:11, “Ngitjho nomntwana uziveza ngezenzo zakhe, kuyabonakala nazimsulwa begodu ziqotho.” Yeke ngitjho nomntwana angazwisisa bona kutjho ukuthini ukwenza okulungileko nokuzinikela kuMbumbakhe. Ngikho ukubhajadiswa kuligadango elihle umuntu omutjha osele avuthiwe nosele azinikele kuJehova angalithatha.—IzAga 20:7.

5 Kutjho ukuthini ukuvuthwa? Ukuvuthwa angeze sakukala ngeminyaka yomuntu. IBhayibheli lithi abantu abavuthiweko babandule “ukusebenzisa umkhumbulwabo” ukwenzela bona bahlukanise okulungileko nokungakalungi. (Hebheru 5:14) Umuntu ovuthiweko uyakwazi okulungileko begodu sele aqunte nehliziywenakhe bona uzokwenza. Ngikho kungeze kwaba lula bona enziswe babantu izinto ezingakalungi. Begodu akutlhogi ukuthi kube nomuntu ozokusolo amtjela bona enze okulungileko. Yeke akusikumbi ukulindela ukuthi umuntu omutjha osele abhajadisiwe alindelwe bona enze izinto ezivuthiweko, ngitjho nanyana ababelethi bakhe bangekho eduze naye.—Madanisa noFilipi 2:12.

6, 7. (a) Hlathulula izinto uDanyela aqalana nazo ngesikhathi aseBhabhele. (b) UDanyela wakuveza njani bona uvuthiwe?

6 Kungakghoneka na bona umuntu omutjha atjengise ukuvuthwa okunjalo? Akhucabange ngesibonelo sakaDanyela. Kungenzeka bekasese mumuntu omutjha ngesikhathi bazamhlukanisa nababelethi bakhe bamuse eBhabhele. Kungakabiphi uDanyela besele aphila nabantu abangahloniphi imithetho kaZimu. Akhesiqalisise izinto uDanyela ebekaqalene nazo. Bekaphathwa njengesitatanyiswa eBhabhele. Bekangomunye wabantu abambalwa khulu abakhethwa bona balotjhe ikosi. (Danyela 1:3-5, 13) Ngendlela izinto ebeziqaleka ngayo bekubonakala kwanga uDanyela bekanesikhundla esiphakeme ukudlula nanyana ngisiphi ebekangasifumana kwa-Israyeli.

7 Alo uDanyela wenza njani? Inga-kghani wavumela abantu beBhabhele bona babogabogise ukukholwa kwakhe? Awa akhenge enze njalo! IBhayibheli ithi ngesikhathi uDanyela aseBhabhele “waqeda nehliziywakhe bonyana akazokuzisilaphaza,” uzokukhambela kude nokukhulekela okumamala. (Danyela 1:8) Lokho kwaveza bona uvuthiwe!

Umuntu omutjha ovuthiweko akazenzi umngani kaZimu nakasesifundweni bese kuthi nakasesikolweni abe mngani wabantu abangamhloniphi uZimu (Qala isigaba 8)

8. Ufundani esibonelweni sakaDanyela?

8 Wena-ke ufundani esibonelweni sakaDanyela? Umuntu omutjha ovuthiweko uzokubambelela kakukholelwako ngitjho nanyana kungaba budisi kangangani. Angekhe afane nenwabu etjhentjha umbalalo kuye ngobujamo elikibo. Angekhe abe mngani kaZimu nakasesifundweni bese kuthi nakasesikolweni abe mngani wabantu abangamhloniphiko uJehova. Kunalokho uzokuthembeka ngitjho nanyana ukukholwa kwakhe kuzizinywa.—Funda be-Efesu 4:14, 15.

Umuntu omutjha ovuthiweko uzokubambelela kakholelwa kikho ngitjho nebujamweni obubudisi

9, 10. (a) Kungamsiza njani umuntu omutjha ukucabanga ngendlela enza ngayo ngesikhathi aqalene nokulingwa kokukholwa? (b) Kutjho ukuthini ukubhajadiswa?

9 Kuliqiniso ukuthi asikapheleli. Abantu abatjha kuhlanganise nabantu abadala khebenze imitjhapho ngezinye iinkhathi. (UMtjhumayeli 7:20) Kodwana nawufuna ukubhajadiswa kungaba kuhle ukufunisisa bona uzimisele kangangani ukulalela imithetho kaJehova. Akhuzibuze, ‘sekusikhathi esingangani ngilalela uJehova?’ Cabanga ngendlela owenza ngayo ngesikhathi ukukholwa kwakho kuzizinywa. Wakghona na ukubona ukuthi khuyini okuhle ongakwenza? NjengoDanyela ukhona na umuntu okhe wakukhuthaza bona uberegise ikghono lakho ephasini lakaSathana? Nakufika ubujamo obulingako uyakghona na ukulemuka bona intando kaJehova iyini?—Efesu 5:17.

10 Kuqakatheke ngani ukuthi ufumane iimpendulo zemibuzo le? Kuzokwenza ubone indlela ukubhajadiswa okuqakatheke ngayo. Ukubhajadiswa kutjengisa abantu bona wenze isithembiso esiqakathekileko kuJehova. Umthembise bona uzomthanda nokuthi uzomkhonza bekube phakade begodu uzomkhonza ngehliziywakho yoke. (Markosi 12:30) Woke umuntu obhajadiswako kufuze azimisele bona uzokuphetha isithembiso sakhe asenza noJehova.—Funda uMtjhumayeli 5:4, 5.

YINTO OYIFISAKO NA?

11, 12. (a) Yini umuntu ekufuze acabange ngayo nakafuna ukubhajadiswa? (b) Yini ezokusiza uqale ilungiselelo lakaJehova lokubhajadiswa ngendlela elungileko?

11 IBhayibheli ithi abantu bakaJehova boke, abantu abatjha kuhlanganise nabantu abadala bazomlotjha ‘bazimisele.’ (IRhubo 110:3) Yeke umuntu ofuna ukubhajadiswa kufuze aqiniseke bona lokho kuyinto yena ayifunako. Lokho kungatlhoga bona uhlolisise isifiso sakho, khulukhulu nangabe ubelethelwe eqinisweni.

12 Ngesikhathi ukhula kungenzeka ubone abantu abanengi babhajadiswa, kungenzeka abanye babo bangani nabantwana bekhenu. Kodwana kufuze utjheje khulu bona ungafuni ukubhajadiswa ngebanga lokobana sele unomnyaka othileko namkha ngombana ubona abantu babhajadiswa. Ungaqiniseka njani bona uqala ukubhajadiswa ngendlela uJehova akuqala ngayo? Cabangisisa bona kubayini ukubhajadiswa kuqakathekile. Esihlokwenesi nakesilandelako uzokufumana iinzathu ezihle zokubhajadiswa.

13. Ungabona njani ukuthi ufuna ukubhajadiswa?

13 Enye indlela ongabona ngayo ukuthi isiqunto sokubhajadiswa sisuka ehliziywenakho kukuthi uhlole imithandazwakho. Uthandaza kangakhi? Injani Imithandazwakho? Ukufumana iimpendulo zemibuzo le kuzokutjengisa bona utjhidelene kangangani noJehova. (IRhubo 25:4) Kanengi uJehova uphendula imithandazwethu ngeBhayibheli. Enye indlela esingabona ngayo ukuthi sitjhidelene kangangani noJehova kuqala indlela esifunda ngayo. (Jotjhuwa 1:8) Akhuzibuze: ‘Ngilifunda qobe langa na iBhayibheli? Ngiyazimisela na ukuhlanganyela ekukhulekeleni komndeni?’ Iimpendulo zemibuzo le zizokusiza ubone ukuthi ukubhajadiswa yinto oyifisako na.

KUTJHO UKUTHINI UKUZINIKELA?

14. Yini umahluko hlangana nokuzinikela nokubhajadiswa?

14 Abantu abatjha abanengi abahlukanisi phakathi kokuzinikela nokubhajadiswa. Abanye bangathi sele bazinikele kodwana ufumane bona abakakulungeli ukubhajadiswa. Kwenzeka njani lokho? Ukuzinikela, kumthandazo lapho uthembisa khona uJehova bona ufuna ukumlotjha bekube phakade. Nasele ubhajadiswa lapho-ke usuke utjengisa abanye bona sele uzinikele kuJehova. Yeke ngaphambi kobana ubhajadiswe kufuze uzwisise bona kutjho ukuthini ukuzinikela kuZimu.

15. Kutjho ukuthini ukuzinikela?

15 Nawunikela ipilwakho kuJehova usuke umtjela ukuthi ungewakhe. Usuke umthembisa ukuthi ukumlotjha yinto eqakatheke khulu kuwe. (Funda uMatewu 16:24.) Isithembisweso siqakatheke khulu! (Matewu 5:33) Alo ukutjengisa njani bona nje awusaziphileli wena kodwana sele uphilela uJehova?—Roma 14:8.

16, 17. (a) Yenza isibonelo ukuthi kutjho ukuthini ukuzidela. (b) Umuntu osuke azinikela kuJehova kuhlekuhle usuke athini?

16 Akhesiqalelele isibonelo nasi. Cabanga umnganakho akupha ikoloyi. Akunikele woke amaphepha wekoloyi leyo athi “Ikoloyi le sele ingeyakho.” Kodwana umnganakho lo athi, “nakuziinkhiya zona zizokuhlala kima. Begodu ngimi ozokutjhayela ikoloyi le, ingasi wena.” Uzozizwa njani ngesiphweso? Uzozizwa njani ngomngani okuphe ikoloyi leyo?

17 Ngesikhathi umuntu anikela ipilwakhe kuJehova usuke amtjela ukuthi, “ngikunikela ipilwami. Sengingewakho.” UJehova unelungelo lokuthi akulindele bona wenze ngendlela othembise ngayo. Kodwana ithiwani nange umuntu akhetha ukungasalaleli uJehova ngokuthi ngemsithelweni athandane nomuntu ongalotjhi uZimu? Namkha kungathiwani nangabe umuntu uthatha umsebenzi ozomenza angasaba nesikhathi sokuya esimini namkha sokuya esifundweni? Umuntu owenza njalo akasizalisi isithembiso asenze kuJehova. Kunjengokuthatha iinkhiya zekoloyi oyiphe umuntu. Nasinikela ipilwethu kuJehova sisuke sithi kuye, “Ipilwami ingeyakho.” Lokho kutjho ukuthi sizokuhlala senza lokho uJehova akufunako ngitjho nanyana kungasi ngilokho thina esikufunako. Asilingiseni okwenziwa nguJesu. Nakathi, “Ngivela ezulwini, ingasi bona ngenze intando yami kodwana kobana ngenze intando yaloyo ongithumileko.”—Jwanisi 6:38.

Ukubhajadiswa kusiqunto esiqakatheke khulu begodu kulilungelo

18, 19. (a) Amezwi kaRose newakaChristopher akutjengisa njani ukuthi ukubhajadiswa kuletha iimbusiso? (b) Uzizwa njani ngeembusiso zokubhajadiswa?

18 Kuyakhanya ukuthi ukubhajadiswa siqunto esiqakathekileko. Kulilungelo ukuzinikela kuJehova nokubhajadiswa. Yeke abantu abatjha abazwisisako ukuthi kutjho ukuthini ukuzinikela abasabi ukunikela iimpilo zabo kuZimu babhajadiswe. Begodu abazisoli ngesiqunto abasenzako. Umuntu omutjha obhajadisiweko ibizo lakhe elingu-Rose uthi, “Ngiyamthanda uJehova begodu ayikho into ebhedere ebengingayenza ngaphandle kokumlotjha. Begodu ngiyaqiniseka bona ukubhajadiswa bekusiqunto esihle khulu engisithetheko.”

19 Kuthiwani-ke ngoChristopher ekhesacoca ngaye phambilini? Uzizwa njani ngesiqunto asenza ana-12? Uthi isiquntwesi simthabisa khulu. Wathoma ukuphayona isikhathi esizeleko nakana-17, nakana-18 waba yinceku ekhonzako sikhuluma nje ukhonza eBethel. Uthi, “Ukubhajadiswa bekusiqunto esihle khulu engakhe ngasenza. Ngithabela ukusebenzela uJehova ehlanganwenakhe.” Nawe nawufuna ukubhajadiswa kufuze wenzeni? Isihloko esilandelako sizowuphendula umbuzo lo.