Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Akhulinge ukuthola ukuthi ungabarhelebha njani abazalwana nabodade ngokwamazizo ubakhuthaze ngemiTlolo

Ungakghona Na Ukufaka Isandla Ebandleni Lakho?

Ungakghona Na Ukufaka Isandla Ebandleni Lakho?

NGAPHAMBI kobana uJesu abuyele ezulwini, watjela abafundi bakhe ukuthi: “Nizakuba bofakazi bami eJerusalema, kiyo yoke iJudiya neSamariya kufikela emaphethelweni wephasi.” (IzEnzo 1:8) Bebazokukghona njani ukutjhumayela iphasi loke?

UMartin Goodman, onguphrofesa weYunivesithi ye-Oxford, wathi “umsebenzi wobuthunywa bevangeli wahlukanisa amaKrestu kezinye iinkolo, kuhlanganise namaJuda emihleni yokubusa kwamaRoma.” UJesu wakhamba iindawo ngeendawo atjhumayela. AmaKrestu wamambala nawo alingisa isibonelo sakaJesu atjhumayela, “iindaba ezimnandi ngombuso kaZimu,” kizo zoke iindawo. Bekufuze afune abantu abathanda ukwazi ngeendaba ezimnandi. (Lukasi 4:43) Ngikho ekhulwini lokuthoma, ‘bekunabapostoli’ okulibizo elitjho abantu abathunyelwe ukuyokwenza into ethileko. (Markosi 3:14) UJesu walayela abalandeli bakhe wathi: “Ngalokho khambani niye ebantwini boke nanyana kukuphi nibenze abafundi.”—Matewu 28:18-20.

Abapostoli bakaJesu abayi-12 abasekho ephasini, kodwana iinkhonzi zakaJehova ezinengi zilingisa isibonelo sabo emsebenzini wokutjhumayela. Bathi nabalayelwa ukuyokutjhumayela lapho umsebenzi usesemkhulu khona bathi: “Mina ngikhona, thuma mina!” (Isaya 6:8) Inengi labantwaba livela eenarheni ezikude khulu. Kuneenkulungwana eziphothule eSikolweni seGiliyadi. Abanye bafudukele kwamanye amazwe akude. Abanye bafunda ilimi elitjha ukwenzela bona basize ebandleni. Nokho bekungasi yinto elula ebazalwaneni nakibodadaba, kodwana bebazimisele ukutjengisa ukuthi bamthanda kanganani uJehova nabantu. Yeke bayidlele amathambo wengqondo indaba le, basebenzisa nesikhathi sabo, imalabo bazikhandla basiza lapho umsebenzi umkhulu khona. (Lukasi 14:28-30) Umsebenzi owenziwa bazalwanaba nabodade uqakatheke kwamambala.

Akusuye woke umuntu ongafudukela lapho umsebenzi lo wande khona, nofana afunde ilimi elitjha. Kodwana soke singakghona ukusebenza njengeenthunywa zevangeli emabandlenethu.

YIBA SITHUNYWA SEVANGELI EBANDLENI LAKHO

Sebenzisa ubujamo okibo nje . . . 

Endulo, amaKrestu bekawutjhisekela umsebenzi wokutjhumayela ngitjho nanyana inengi lawo belizihlalela emadorobheni wemakhabo begodu basiza iinthunywa zevangeli. UPowula wathi kuThimothi: “Wenze umsebenzi womvangeli, uphelelisele ukusebenza kwakho.” (2 Thimothi 4:5) Amezwi la atjelwa amaKrestu wekadeni, kodwana asasebenza nakithi namhlanjesi. AmaKrestu woke kufanele alalele umyalo wokutjhumayela umlayezo womBuso enze nabafundi. Nemabandlenethu, minengi imisebenzi esivumela sisebenze njengabavangeli.

Ngokwesibonelo, iinthunywa zevangeli nazifudukela kezinye iinarha, zihlangabezana namatjhentjho amanengi khulu, khonapho kusafuze zithole iindlela ezizokwenza bona zikhambisane nobujamo balapho. Ngitjho nanyana singeze safudukela lapho umsebenzi umkhulu khona, kodwana zikhona iindlela ezitjha esingazisebenzisa sitjhumayeze abantu. Sinesibonelo nasi, ngo-1940, abazalwana bebakhuthazwa bona kanye ngeveke batjhumayele eentradeni. Wakhe wayizama indlela yokutjhumayela esitradeni? Namkha wakhe wayizama na indlela yokutjhumayela ngomkhangiso wamakarada? Yeke, uzimisele na ukuzama iindlela zokutjhumayela iindaba ezimnandi ezitjha?

ngokusekela abanye “wenze umsebenzi womvangeli”

Nangabe umumuntu ozimiseleko, uzokutjhisekela ikonzwakho. Kanengi abantu evane bafudukele lapho umsebenzi umkhulu khona namkha evane bafunde ilimi elitjha kuba batjhumayeli abawazi kuhle umsebenzabo, begodu baba lisizo khulu ebandleni. Badosa phambili emsebenzini wokutjhumayela. Iinthunywa zevangeli nazo kuba ngizo ezidosa phambili ebandleni bekube kulapho abazalwana sebabandulwe kuhle ukuthi badose phambili. Nangabe ubhajadisiwe, unaso na isifiso ‘sokuba mbonisi,’ ukhonze abazalwana nabodade njengenceku ekhonzako ebandleni nofana njengomdala?—1 Thimothi 3:1.

“YIBA YINDUDUZO”

ngokusekela ngezinto esiphila ngazo

Zinengi iindlela esingasiza ngazo ibandla. Woke umuntu kungaba ngomdala, omncani, abazalwana nabodade, bangaba ‘yinduduzo’ emakholweni akunye nawo.—Kolose 4:11.

Nasifuna ukurhelebha abazalwana nabodade, kufuze sibazi ngcono. IBhayibheli isikhuthaza bona ‘sitjhejeni,’ nofana sicabangele iindingo zabazalwana nabodade nasihlangene ndawonye. (Hebheru 10:24) Lokho-ke akutjho ukuthi kufuze silandelele iindaba zabo, sifunisise ngokwenzeka emaphilwenabo. Kunalokho, kufanele sibazwisise abazalwana nabodade nalokho abakutlhogako. Ngasikhathi batlhoga irhelebho ngezinto zokuphila, ngokwamazizo namkha isikhuthazo ngemiTlolo. Siyavuma khona kesinye isikhathi kutlhogeka kube ziinceku ezikhonzako nofana abadala. (Galatiya 6:1) Kodwana soke singakghona ukusiza abazalwana nabodade abalupheleko, namkha imindeni esemirarweni.

ngokusekela amazizo wabavelelwe miraro

USalvatore naye wakhe warhelejwa ebujamweni obunjalo. Imiraro yezeemali yambangela ukuthi athengise indlwakhe nebhizinisakhe nezinye izinto zomndenakhe. Into ebeyimtshwenya khulu mndenakhe. Omunye umndeni ebandleni wabona indlela ebebalitlhoga ngayo irhelebho. Banikela uSalvatore imadlana bebabasiza banomkhakhe bona bafumane umsebenzi. Kanengi bebaditjha nomndenakhe ngantambama babalalele bebabakhuthaze. Benza isingani esihle khulu. Sikhuluma nje imindeni emibili le, inezinto ezimnandi eziyikhumbulako ezenzeka eenkhathini ezibudisi.

AmaKrestu wamambala vane angangabazi ngokwabelana nabanye ngeenkolelo zabo. Kufanele silingise uJesu, sitjele nabantu ngeemangaliso esizithenjiswe nguZimu. Abanye nabavulekelwa mathuba wokufudukela lapho umsebenzi umkhulu khona, kabanye akukghonakali. Kodwana soke singenza koke esingakwenza ekusizeni emabandleni esikiwo. (Galatiya 6:10) Nasiphako, kuzosithabisa lokho, ‘sithele iinthelo kiwo woke umsebenzi omuhle.’—Kolose 1:10; IzEnzo 20:35.