Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yini Engakusiza Ujayele Msinya Ebandleni Lakho Elitjha?

Yini Engakusiza Ujayele Msinya Ebandleni Lakho Elitjha?

U-ALLEN * uthi “Bengingenwa mamanzi emadolweni nangicabanga ngokufudukela ebandleneli. Bengizibuza ukuthi ngizokghona na ukwenza abangani nokuthi bazongamukela na.” U-Allen uyanokujayela ebandleni lakhe elitjha elimakhilomitha angaphezu kwayi-1 400 ukusuka ekhabo.

Nangabe nawe wakhe wafudukela ebandleni elitjha kungenzeka nawe bewuthukiwe. Yini engakusiza ujayele? Yini ongayenza nangabe ukujayela kubudisana ukudlula indlela ebewulindele ngayo? Ngakwelinye ihlangothi ungenza njani bona usize abafudukele ebandleni okilo?

YINI ENGAKUSIZA BONA UJAYELE BEWUPHUMELELE?

Akhucabange nganasi isibonelo: Nakhe wemba umuthi wawutjala kenye indawo uzokhumbula ukuthi uyatjhwaba, ngebanga lokuthi imirabhawo iyaquntulwa ukwenzela bona kube bulula ukuwutjala kwenye indawo. Umuthi lo uthi nasele utjalwe ngobutjha bese umila imirabhu emitjha. Kuyafana-ke nangokufudukela ebandleni elitjha, kungenza umuntu agandeleleke. Ebandleni obuya kilo besele umile “imirabhu” wenza abangani begodu wabathanda, wajayela nesikhathi abayangaso esimini nesifundweni. Njenganje kufuze umile imirabhu emitjha ukwenzela bona uthuthuke ebendleni elitjha. Alo yini ezokusiza bona wenze njalo? Kulandela iinkambiso zeBhayibheli. Akhesicoce ngezinye.

Umuntu ofunda iliZwi lakaZimu qobe “Unjengomuthi otjalwe emiseleni: Uthela ngesikhathi esifaneleko namakarawo akatjhwabi. Umuntu onjalo uyaphumelela kikho koke akwenzako.”Rhu. 1:1-3.

Umuthi kufuze ufumane amanzi qobe bona ukhule, kuyafana-ke umKrestu kufuze ondliwe liliZwi lakaZimu bona abulunge ukukholwa kwakhe. Yeke kufuze uragele phambili ufunda iliZwi lakaZimu qobe langa, uye qobe nesifundweni. Kufuze uhlale ukhuthalele ukukhulekela komndeni nesifundo somuntu mathupha. Loke ilwazi ngoZimu ebewulitlhoga ebandleni lakho langaphambilini usazolitlhoga nanje.

“Umuntu ophanako uyaphumelela nokholisa abanye naye uyakholiswa.”IzA. 11:25.

Nawuhlanganyela ngokuzeleko esimini uzokukhuthazeka bewujayele msinya. UKevin ongumdala ebandleni uthi,“Okwasisiza khulu sinomkami kukuthi sibe maphayona asizako msinyana ngemva kobana sifudukele ebandleni elitjha, msinyana besele sazi abazalwana namaphayona ngitjho nesimu imbala.” URoger owafudukela endaweni engaphezu kwamakhilomitha ayi-1 600 ukusuka lapha ahlala khona, uthi: “Indlela elula yokujayela ibandla elitjha kukuthi uhlanganyele esimini khulu ngendlela ongakhona ngayo. Okhunye kukuthi utjele abadala ukuthi uyafumaneka nanyana kunini nabakutlhogako mhlamunye ngokuhlwengisa iWolo lomBuso, ukwenza ikulumo yomuntu ongekho namkha ukunikela othileko ilefte yokuya esifundweni. Abazalwana nababona uzalwana namkha udade ozidelako kuba bulula nakibo ukumamukela.”

“Vulani iinhliziyo zenu ngokupheleleko.” 2 Kor. 6:13.

Thanda abafowenu nabodadwenu. Ngemva kobana uMelissa nomndenakhe bafudukele ebandleni elitjha, bawenza umgomwabo bona benze abangani abatjha. Uthi: “Ngaphambi nangemva kwesifundo besihlangana nabazalwana nabodade sicoce nabo. Lokho bekusivumela ukuthi sicocacoce, singase sibuzane amavuko nje kwaphela.” Ukwenza njalo kwasiza umndeni lo bona wazi amabizo wabazalwana msinya. Ukungezelela kilokho baba nomusa bamukela abayeni, okwaqinisa isingani sabo nebandla. Ungezelala ngokuthi “Sanikelana iinomboro zemitato ukwenzela bona sikghone ukuthintana.”

Nangaba kuyakuthusa ukuhlangana nabantu ongakhange uhlangane nabo ngaphambilini, kunalapho ungathoma khona. Ngokwesibonelo, momotheka, ngitjho nanyana kungenzeka ungarhaleli ekuthomeni. Nawumomothekako abantu bazokufuna ukuza kuwe. “Ubuso obuthokozileko buthabisa ihliziyo.” (IzA. 15:30) URachel owafudukela kude nalapho akhulele khona uthi, “Mina ngimumuntu oneenhloni ngokwemvelo. Ngezinye iinkhathi kufuze ngizikatelele ngikhulume nabazalwana nabodade ebandleni lami elitjha. Ngiyaqalaqala bona ngubani ohlezi yedwa esifundweni ngikhambe ngiye kuye ngiyokucoca naye. Kungenzeka umuntu onjalo uneenhloni njengami.” Ungazenzela umgomo wokuthi ukhulume nomuntu omutjha ngaphambi nangemva kwesifundo.

Ngakelinye ihlangathi kungenzeka ukuthabele ukuhlangana nabantu abatjha, lokho kungathatha iimveke ezimbalwa. Kodwana ngokukhamba kwesikhathi lokho kungatjhuguluka. Lapho-ke kutlhogeka bona wena uzikhandle uragela phambili wenza abangani.

Imithi iyenjwako iyokuhlanyelwa kenye indawo iyagandeleleka, kodwana kuthi nasele itjhalwe ngobutjha bese ihluma imirabhu emitjha

UNGAZIPHELELI IHLIZIYO

Eminye imithi ithatha isikhathi eside ukudlula eminye, khulukhulu nakufuze imirabhwayo ikhule ngokwaneleko beyizinze endaweni etjha etjalwe kiyo. Kuyafana nangabantu, abathathi isikhathi esifanako ukuthi bajayele ibandla elitjha. Nakungenzeka ukuthi sekukade waba sebandleni elithileko kodwana bekube nje awukabi ukujayela, linga nazi iinkambiso zeBhayibheli:

“Asingadinwa ukwenza okulungileko ngombana ngesikhathi esifaneleko sizakuvuna nakube asipheli amandla.”Gal. 6:9.

Zinikele isikhathi esingeziweko sokuthi ujayele. Ngokwesibonelo, amamitjhinari amanengi abandulwe eGiliyadi ahlala eenarheni ezingasi ngezemakhabo iminyaka eminengi, bese ayakhamba ayokuvakatjha eenarhani zemakhabo. Lokho kuwasiza ukuthi ajayele indawo etjha namasiko wakhona nokuthi azane ngcono nabazalwana balapho.

U-Alejandro osele kuziinkhathi ezibalwako asolo akufuduka uyazi ukuthi ukujayela angeze wakurhaba. Nakahlathululako uthi: “Ngemva kobana sifuduke kwamaswaphela umkami wathi ‘Boke abangani bami basebandleni esifuduke kilo!’” Wamkhumbuza ukuthi neminyakeni emibili edlulileko watjho amezwi afanako. Kodwana eminyakeni emibili leyo waba nomusa wenza abantu ebekangabazi baba bangani atjhidelene nabo.

“Ungabuzi uthi, “Kubayini amalanga waphambilini angcono kunawanjesi?” ngombana akusikho ukuhlakanipha ukubuza lokho.”UMtj. 7:10.

Ungamadanisi ibandla okilo naleli obuya kilo. Ngokwesibonelo, kungenzeka abazalwana bebandla lakho elitjha ase abakuthandi ukukhuluma khulu namkha kungenza bazithandela ukukhuluma, abafani nebebandleni obuya kilo. Qala izinto ezihle abazenzako, angithi ngilokho ozokuthaba nabakwenza ngawe. Abanye abazalwana abafudukele ebandleni elitjha lokho kubakatelele ukuthi bazibuze ukuthi, ‘Ngibathanda boke abazalwana na’?—1 Pit. 2:17.

“Khombelani nizakuphiwa.”Luk. 11:9.

Kufuze uhlale uthandaza ukuthi uJehova akusize. UDavid ongumdala uthi, “Ungazenzi umuntu okghona zoke izinto, nasizakukghona ezinye izinto sitlhoga isizo lakaJehova. Yeke kufuze sithandaze silibawe.” URachel ekhesakhuluma ngaye yena ungezelela ngokuthi, “Nakwenzeka sinendodakwami sizizwe kwanga asisiyingcenye yebandla, sithandaza kuJehova sithi, ‘Sibawa usisize nangabe kunento esiyenzako enza kube budisi bona abantu bafune ukuba bangani bethu.’ Bese silinga ngamandla bona sibe nesikhathi esinengi nabazalwana nabodade.”

Babelethi, nangabe abantwana benu banomraro wokujayela ebandleni elitjha, thandazani nabo ngendaba leyo. Basizeni benze abangani abatjha, ngokuthi nibasize bahlele umnyanya bameme abanakwethu.

SIZA ABANTU ABASANDA UKUFIKA EBANDLENI BAZIZWE BAMUKELEKILE

Yini ongayenza ukusiza abantu abafudukele ebandleni lakho? Iba mngani omuhle kusukela ekuthomeni. Linga ukucabanga ukuthi wena yini ebewungathanda abantu bayenze nabewufika ebandleni elitjha. (Mat. 7:12) Ungabamema na bona bakhambe nawe esimini namkha ubukele nabo ihlelo le-JW Broadcasting? Nawungabamema nidle ndawonye bazokuhlala bawukhumbula umsakho. Ungabasiza njani abantu abasandakufika ebandleni?

UCarlos uthi, “Nasifika ebandleni lethu elitjha udade othileko wasinikela irhelo leentolo ezitjhiphileko. Lokho kwasisiza kwamambala.” Abantu okungenzeka babuya endaweni ubujamo bezulu obuhlukile kebethu, bangatlhoga bona sibafundise ukuthi kufuze bambathe njani endaweni okungenzeka itjhisa khulu, imakhaza namkha ihlala ina izulu. Ungabasiza nokuthi baphumelele esimini ngokuthi ubatjele umlandu womphakathenu mhlamunye ubahlathululele ngeenkolelo zabantu balapho.

KUFUZE ULINGE UKUPHILA NGOKUVUMELANA NABANTU BALAPHO

U-Allen ekhesakhuluma ngaye ekuthomeni sekuphele umnyaka asebandleni lakhe elitjha. Uthi: “Ekuthomeni bekufuze ngisebenze ngamandla bona ngazi abazalwana nabodade bebandleni. Sikhuluma nje sebanjengomndenami begodu kuyangithabisa lokho.” U-Allen uyalemuka ukuthi ukufudukela kelinye ibandla akutjho ukuthi ulahlekelwe bangani kodwana kutjho ukuthi uzifumanele abangani abangeziweko.

^ isig. 2 Amanye amabizo atjhugululiwe.