Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Babelethi Sizani Abantwana Benu Bakhe Ukukholwa Kwabo

Babelethi Sizani Abantwana Benu Bakhe Ukukholwa Kwabo

“Nina masokana neentombi . . . dumisani ibizo [lakaJehova].”—RHU. 148:12, 13.

IINGOMA: 88, 115

1, 2. (a) Ngibuphi ubudisi ababelethi abahlangabezana nabo? Bangaqalana njani nabo? (b) Ngiwaphi amaphuzu amane esizokucoca ngawo?

“SIYAKHOLELWA kuJehova, kodwana lokho akutjho ukuthi nabantwana bethu nabo bayakholwa,” lokho kwatjhiwo batjhadikazi beFrance. Nabangezelela kilokho bathi: “Ukukholwa akusiyinto esiyifumana ngefuzo. Abantwana bethu bafumana ukukholwa ngokuthi bakwakhe kancanikancani.” Umzalwana we-Australia watlola wathi: “Ukusiza umntwanakho bona abe nokukholwa kungenzeka yinto ebudisi ukuzidlula zoke. Kufuze usebenzise nanyana yini bona wenze njalo. Mhlamunye kungenzeka ucabange ukuthi umphendule bewaneliseka umntwanakho. Kodwana akubuze godu wona umbuzo ebewuthi uwuphendulile loya. Ipendulo okungenzeka beyimanelisile ngesikhathi omphendule ngaso kungenzeka ingasamanelisa k’sasa. Ngezinye iinkhathi kuzokufuze nicoce ngezinto ekhe nacoca ngazo.”

2 Nawungumbelethi, inga-kghani uwufumana ungaphezu kwamandlakho umthwalo wokufundisa nokubumba abantwana bakho? Ubabumbe babe madoda nabafazi abanokukholwa? Iqiniso kukuthi ngokuhlakanipha kwethu angeze sawenza umsebenzi lo. (Jor. 10:23) Kodwana singaphumelela nasingafuna isinqophiso kuZimu. Cabanga ngezinto ezine ezingakusiza wakhe ukukholwa kwabantwana bakho: (1) Bazi abantwabakho. (2)  Beka ihliziywakho kilokho okufundako. (3) Nawubafundisako sebenzisa imifanekiso. (4) Babekezelele bewuthandaze.

KUFUZE UBAZI KUHLE ABANTWABAKHO

3. Ababelethi bangayilingisa njani indlela kaJesu yokufundisa?

3 UJesu bekangasabi ukubuza abalandeli bakhe bona bakholelwani. (Mat. 16:13-15) Nawe lingisa isibonelo sakhe. Kungaba kuhle ukuthi nanihleli nizigedlile bese ubawa abantwana bakho bona baveze indlela abazizwa ngayo. Lokho kuzokutjho bona kufuze nikhulume nangezinto abangazizwisisi kuhle. Umzalwana we-Australia oneminyaka eli-15 watlola wathi: “Ubaba ukhuluma nami kanengi ngokukholwa kwami, begodu ungisiza bona ngikghone ukuzihlathulula. Vane angibuze athi, ‘Lithini iBhayibheli?’ ‘Wena ukuyakukholelwa na lokho elikutjhoko?’ ‘Kubayini ukukholelwa?’ Bekafuna ngiphendule ngamagamami, bekangafuni ngimane ngibuyelele amagama kaMma. Njengombana ngikhula ngafunda ukunabisa ihlathululo yami.”

4. Kuqakatheke ngani ukuthathela ehloko imibuzo umntwanakho anayo? Nikela isibonelo.

4 Nakwenzeka umntwana angaqiniseki ngefundiso ethileko, linga ukungagugwa mimizwa kube ngasuthi uyazivikela. Mbekezelele umsize azwisise. Omunye ubaba wathi, “Yithathele ehloko imibuzo ebuzwa mntwanakho. Ungaveli uyiphayele eqadi, begodu ungakhethi ukungakhulumi ngendaba ethileko ngebanga lokobana ungatjhaphuluki ukukhuluma ngayo.” Kunokobana wenze njalo, qala imibuzo enjalo ngokuthi umntwanakho ufuna ukuzwisisa. Ngesikhathi uJesu aneminyaka eli-12 bekanemibuzo eminengi tle! (Funda uLukasi 2:46.) Umuntu omutjha oneminyaka eli-15 ohlala eDenmark uthi, “Ngathi nangithi ebabelethini bami, ngiyazibuza ukuthi sisekolweni yeqiniso na. Ababelethi bami behlisa umoya, kungenzeka ukuthi bebatshwenyekile ngami. Baphendula yoke imibuzo ebenginayo, bakwenza lokho basebenzisa iBhayibheli.”

5. Ababelethi bangatjengisa njani ukuthi bakuthathela ehloko ukukholwa kwabantwababo?

5 Bazi kuhle abantwabakho, yazi indlela abacabanga ngayo, indlela abazizwa ngayo wazi nezinto ezibatshwenyako. Ungazikhohlisi uzitjele ukuthi ngombana naku bayaya esifundweni begodu nesimini bahlala bakhona lokho kutjho ukuthi banokukholwa. Naniziditjhele khulumani ngezinto zakaZimu. Thandaza nabo. Linga ukuthi ube nelwazi ngezinto okungenzeka zizizinya ukukholwa kwabo, bese uyabasiza balwisane nazo.

BEKA IHLIZIYWAKHO KILOKHO OKUFUNDAKO

6. Ababelethi nabathanda ukufunda iBhayibheli bangaba bafundisi abaphumelelako ngayiphi indlela?

6 Njengombana uJesu bekamfundisi nje, bekafikelela iinhliziyo zabantu ngombana bekalithanda iliZwi lakaJehova uZimu athanda nabantu. (Luk. 24:32; Jwa. 7:46) Ababelethi nabanethando elifanako, bazozifikelela iinhliziyo zabantwana babo. (Funda uDuteronomi 6:5-8; Lukasi 6:45.) Babelethi akhe nithande ukufunda iBhayibheli nifunde nezinye iincwadi ezisisiza ukufunda iBhayibheli. Kufuze uthande indalo, uthande nokufunda ngezinto okungenzeka abantwana bakho bayazithanda. (Mat. 6:26, 28) Ukwenza njalo kuzokwandisa ilwazi lakho, kunzinzise ithando lakho ngoJehova, bekukubeke ebujamweni obuhle bokufundisa abantwana bakho.—Luk. 6:40.

7, 8. Uzokuba yini umphumela lokha umbelethi awathanda amaqiniso weBhayibheli? Akhuhlathulule.

7 Nawuthanda amaqiniso weBhayibheli, uzokufuna ukukhuluma ngawo nomndenakho. Lokho akukafuzi ukwenze kwaphela nanilungiselela imihlangano namkha ukukhulekela komndeni. Imikhulumiswano enjalo akukafuzi ikatelelwe, kodwana kufuze kubemnandi ukuyenza, kufuze kube zizinto enikhuluma ngazo qobe langa. Abatjhadikazi be-United States bathokoza uJehova qobe nakwenzeka babone indalo ehle namkha ukudla okuthileko. Ababelethaba bathi: “Sikhumbuza abantwabethu bona uJehova uyasithanda nokuthi bekacabanga ngathi kikho koke asipha khona.” Abatjhadikazi abahlala eSewula Afrika, bathi nabasebenza engadini namadodakazabo amabili bawatjengisa indlela okumangalisa ngayo ukubona iintanga ziphenduka isithelo esithileko nendlela esikhula ngayo. Nabahlathululako bathi: “Silinga ukubenza bahloniphe ukuphila begodu bazwisise indlela ukuphila okurara ngayo.”

8 Ubaba we-Australia uthe indodanakhe nayineminyaka elitjhumi, ubaba lo wamusa emuseum ukwenzela bona aqinise ukukholwa kwakhe ngendalo kaZimu. Nakanabako uthi: “Sabona iimbandana zemanzini zakade ezibizwa ngokuthi ma-ammonoids namatrilobites kwasikara ukubona indlela iimbandanezi ebezizihle ngayo, kunengi esingakubona nanamhlanjesi. Nangabe kukukuthi ekadeni izinto bezibulula yeke kubayini iimbandanezi kungezakade nje kodwana ziyiphicabadala? Lokho kwangikara khulu, ngacocela umsanyanami ngakho.”

NAWUFUNDISAKO YENZA IIMBONELO

9. Kuzuzisa ngani ukusebenzisa imifanekiso nasifundisako, umma othileko wakwenza njani lokho?

9 Kanengi uJesu nakafundisako bekasebenzisa imifanekiso, lokho bekwenza abantu bacabange, begodu bekuba bulula ukukhumbula abakufundileko. (Mat. 13:34, 35) Abantwana bayakuthanda ukucabanga. Yeke babelethi nanibafundisako lingani ukusebenzisa imifanekiso. Kunomma weJapan owakwenzako lokho. Wathi abasanyana bakhe omunye aneminyaka ebunane omunye anelitjhumi wathoma ukubafundisa ngephasi nangebhoduluko, nokuthi uJehova wakwenza ngokuhlakanipha okungangani lokho. Wanikela abasanaba ibisi, itjhukela nekofi. Ngemva kwalokho wababawa bona bamenzele ikofi. Uyahlathulula uthi: “Bakwenza kuhle khulu lokho. Ngathi nangibabuzako bona kubayini bazimisele kangaka nabangenzela ikofi le, bathi bafuna bona ibe ngendlela engiyithanda ngayo. Bese ngabahlathululela ukuthi noZimu naye bekazimisele nakahlanganisa amarhasi ebhodulukweni, lokho ukwenzele thina.” Umfanekiso lo bakghona ukuthi bawuzwisise emnyakeni abakiwo, baba nesithombe sebebakufunda, kwaba ngasuthi azange ngisebenzise umfanekiso. Ngiyaqiniseka bona bakukhumbula isikhathi eside lokho.

Ungasebenzisa izinto ezilula bona usize abantwana bakho bakholelwe kuZimu nendalwenakhe (Qala isigaba 10)

10, 11. (a) Ungasebenzisa miphi imifanekiso ukusiza umntwanakho abe nokukholwa kuZimu? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Ngimiphi imifanekiso wena oyifumene izuzisa?

10 Okhunye ongakusebenzisa ukuthi uwakhe ukukholelwa komntwanakho kuZimu yi-recipe. Ungakwenza njani lokho? Ngemva kobana ubhage ikhekhe namkha amakuka, ungahlathululela umntwanakho bona ukwenze njani lokho. Bese unikela umntwanakho isithelo, mhlamunye i-abhula ngemvakwalokho umbuze uthi: “Bewazi na bona i-abhuleli nalo lenziwe ‘nge-recipe’?” Bese ulisika phakathi i-abhula umnikele intanga yalo. Ungamhlathululela ukuthi i-recipe yalo “kwatlolwa” ngayo entangeni omnikele yona leyo, kodwana akhenge itlolwe ngamagama. Bese-ke uyambuza uthi: “Nangabe kunomuntu otlole i-recipe yekhekhe, ngubani otlole ye-abhula?” Nakhibe umntwanakho sele akhulakhulile, ungamhlathululela i-recipe, ungaze umhlathululele ngesihlahla sama-abhula sisoke ukuthi siyingcenye ye-DNA. Qala naye ezinye iimbonelo ezisebhrotjheni ethi, The Origin of Life—Five Questions Worth Asking amakhasi 10-20.

11 Ababelethi abanengi bayakuthanda ukucoca ngeenhloko ezikuPhaphama! ezithi, “Ingabe Kwaklanywa?” basebenzisa iinhlokwezi njengesisekelo sabakufundisako ebantwaneni babo abancani. Ngokwesibonelo abatjhadikazi beDenmark bafanisa isiphaphamtjhini nenyoni. Bathi, “Isiphaphamtjhini sifana nenyoni.” Beseke babuza bathi: “Isiphaphamtjhini singabekela amaqanda, kuphume iimphaphamtjhini ezincani na? Inga-kghani iinyoni zitlhoga indawo ekhethekileko bona ziphaphele phasi na? Nasimadanisa umdumo wesiphaphamtjhini nendlela iinyoni ezivuma ngayo ngiyiphi evuma kamnandi? Yeke ngubani ohlakaniphe khulu? Mumuntu owenze isiphaphamtjhini namkha Mdali weenyoni?” Ukucoca nabantwana bakho bunjesi nokubuza imibuzo kuzobasiza babe “nekghono lokucabanga” bekubasize babe nokukholwa kuZimu.—IzA. 2:10-12NW.

12. Ukusebenzisa imifanekiso kungamsiza njani umntwanakho bona athembe iBhayibheli?

12 Imifanekiso ecatjangwe kuhle ingabuye isize umntwanakho akholelwe bona iBhayibheli inembile. Ngokwesibonelo, cabanga ngoJobho 26:7. (Mfunde.) Ungamtjengisa njani umntwanakho bona umtlolo lo uphefumulelwe? Ungamtjengisa amaphuzu asisekelo. Kodwana kungaba ngcono nawungamenza acabange. Mkhumbuze bona bekangekho ama-telescopes nemitjhini yokuya emkhathini ngesikhathi sokuphila kwakaJobho. Umntwanakho la kufuze kube nguye ohlathulula bona bekuzoba budisi kangangani bona uJobho ahlathululele abantu bona iphasi lihlezi phezu kwelize. Umntwanakho akathathe ibholo namkha ilitje bona atjengise ukuthi ngebanga lokuthi ephasini kunamandla adosela izinto phasi ibholo namkha ilitjelo kufuze lisekelwe ngokuthileko. Kuzomkara umntwanakho ukwazi bona ngaphambi kobana abantu babone iqiniso lendaba le, uJehova besele kukade ayihlathululile eBhayibhelini.—Nerh. 9:6.

FANISA ISIFUNDO ESIFUMANEKA EENKAMBISWENI ZEBHAYIBHELI

13, 14. Ababelethi bangabasiza njani abantwana babo bona bathathele ehloko iinkambiso zeBhayibheli?

13 Kuqakathekile ukuthi ufundise umntwanakho bona asebenzise iinkambiso zeBhayibheli. (Funda iRhubo 1:1-3.) Zinengi iindlela zokukwenza lokho. Ngokwesibonelo, ithi umntwanakho azicabange ayokuhlala endaweni esesihlengeleni, indawo ekude nabantu, bese-ke kufuze akhethe abantu ayokuhlala nabo lapho. Mbuze, “Abantwabo nanizakuhlalisana kamnandi nangokuthula nabo kufuze babe nabuphi ubuntu?” Ungamtjhengisa nesinqophiso esihlakaniphileko esikuGalatiya 5:19-23.

14 Ukwenza izinto esesikhulume ngazo kuzokufundisa umntwanakho iimfundo ezimbili. Kokuthoma uzokufunda ukuthi iinkambiso zakaZimu ziletha ukuthula nebumbano. Kwesibili, uJehova usifundisa nje asilungiselela ukuphila ephasini elitjha. (Isa. 54:13; Jwa. 17:3) Ungamsiza azwisise ngokuthi umtjele ngokwenzeke ebazalwaneni okutlolwe ngabo eencwadini zethu. Ungasebenzisa iinhloko ezithi “IBhayibheli Itjhugulula Amaphilo,” ezifumaneka esiThaleni. Namkha nakungenzeka bona ebandleni lenu kunomzalwana otjhugulule ukuphila kwakhe ukwenzela bona athabise bekakhonze uJehova, ungamema umzalwana loya nicoce naye. Iimbonelo ezinjalo zenza iinkambiso zeBhayibheli zibe ngezamambala!—Heb. 4:12.

15. Kubayini kufuze ube nomgomo nawufundisa abantwana bakho?

15 Nawufundisa abantwana bakho ungamane udlulise amehlo. Cabanga ngozobafundisa khona. Benze nabo bacabange, lokho ukwenze ngokuya ngeminyakabo. Benze bakuthabele ukufunda, begodu kuqinise ukukholwa kwabo. Omunye ubaba wathi, “Ungalisi ukufunda iindlela ezitja ongafundisa ngazo abantwabakho.”

THEMBEKA UBEKEZELE U NGAKHOHLWA UKUTHANDAZA

16. Kubayini kutlhogeka bona ube nesineke nawufundisa abantwana bakho? Fanekisa.

16 Nawuzakuba nokukholwa okuqinileko utlhoga ummoya kaZimu. (Gal. 5:22, 23) Njengesithelo ukukholwa kuyakhula. Ngikho kutlhogeka ubekezele nawufundisa abantwana bakho. Ubaba onabantwana ababili eJapan uthi, “Sinomkami sizipha isikhathi esinengi sabantwana bethu. Kusukela babancani bengifunda nabo qobe langa imizuzu eli-15, ngaphandle kwamalanga esiya ngawo esifundweni. Imizuzwana le beyingabakhandli begodu nathi beyingasikhandli.” Omunye umjikelezi wathi: “Nabengisese mumuntu omutjha benginemibuzo neensolo ezinengi khulu. Eminengi yemibuzo leyo yaphendulwa esifundweni eminye yaphenduleka nasenza ukukhulekela komndeni. Ngikho kuqakathekile bona ababelethi bangalisi ukufundisa abantwana babo.”

Nawuzakuba mfundisi onekghono, kufuze ulithande iliZwi lakaZimu (Qala isigaba 17)

17. Kubayini kufuze ube sibonelo esihle ebantwaneni bakho? Abanye abatjhadikazi bakwenza njani lokho emadodakazinabo?

17 Okhunye okuqakatheke khulu nawufundisa abantwana bakho, kukuthi wena ube sibonelo sabo. Abantwana bakho bazokuqala wena nezinto ozenzako begodu lokho kuzobathinta. Yeke nawungumbelethi ragela phambili wakhe ukukholwa kwakho. Abantwana bakho ababone ukuthi uJehova ungowamambala kuwe. Abatjhadikazi beBermuda bathi nakwenzeka baqalane nemiraro, bathandaza nabantwana babo, bathandazele bona uJehova abasize, bese bakhuthaze abantwanaba ukuthi nabo bathandaze babodwa. “Sitjela indodakazethu ekulu ukuthi ‘Kufuze uthembele kuJehova, usebenze ngamandla ekonzweni begodu ungazikhathazi khulu ngezinto eziseqadi.’ Nakabona umphumela walokho uyabona ukuthi sisizwe nguJehova. Lokho kwaqinisa ukukholwa kwakhe kuZimu nokuthemba iBhayibheli.”

18. Yini ababelethi okufuze bayikhumbule?

18 Ekugcineni abantwana kufuze bakhe kwabo ukukholwa. Nawungumbelethi kufuze utjale bewuthelelele. NguZimu kwaphela ongenza kukhule. (1 Kor. 3:6) Yeke thandaza kuZimu ubawe ummoyakhe, sebenza ngamandla ekufundiseni abantwana bakho. Nawenza njalo unikela uJehova unobangela wokukubusisa.—Efe. 6:4.