Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bantu Abatjha Qinisani Ukukholwa Kwenu

Bantu Abatjha Qinisani Ukukholwa Kwenu

“Ukukholwa . . . kukuqiniseka ngezinto esinethemba ngazo ngalokho esingakuboniko.”—HEB. 11: 1.

IINGOMA: 41, 69

1, 2. Ngikuphi ukugandeleleka abantu abatjha abangaqalana nakho namhlanjesi, begodu ngimaphi amagadango abangawathatha ukuze baqalane nalokho?

OMUNYE umntazana ofunda nodade osesemutjha we-Britain wathi kudade lo, “Ngicabanga ukuthi uhlakaniphe khulu bona ungakholelwa kuZimu.” Omunye umzalwana weJarimani yena wathi: “Utitjherami uthatha iBhayibheli njengencwadi ezele ngeenolwana. Abakuthatheli ehloko ukuthi abafundi bakholelwa ekutheni zoke izinto zazivelela.” Bese omunye udade weFrance wathi: “Kubarara khulu abanye abotitjhere besikolweni nababona abafundi abakholelwa eBhayibhelini.”

2 Nawumumuntu omutjha olotjha uJehova namkha osafunda Ngaye, inga-kghani uzizwa ugandelelekile bona ulandele iinkolelo zabanye zokuzitjhugulukela kwemvelo kunokobana ukholelwe kuMdali? Nangabe uzizwa njalo, kunamagadango ongawathatha azokusiza uqinise ukukholwa kwakho. Kokuthoma nje kukuthi usebenzise isipho sokucabangela osiphiwe nguZimu, ‘sizokulonda.’ Godu sizokuvikela nemaleni arhatjhekileko angabulala ukukholwa kwakho.—Funda izAga 2:10-12.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Ukukholwa okuqinileko kusekelwe elwazini leqiniso ngoZimu. (1 Thim. 2:4) Yeke nawufunda iincwadi zobuKrestu neliZwi lakaZimu, ungamane ukhe phezulu. Kunalokho sebenzisa ingqondwakho ukuze uthole ‘umqondo’ walokho okufundako. (Mat. 13:23) Akhesibone ukuthi lokho kungakusiza njani ukuthi uqinise ukukholwa kuZimu okuphela koMbumbi okukhulunywa ngaye eBhayibhelini okukulapho ozokufumana khona ‘iqiniso.’—Heb. 11:1.

UNGAKUQINISA NJANI UKUKHOLWA KWAKHO?

4. Kubayini sithi kungakhathaliseki ukuthi ukholelwa kuZimu namkha ekuziphendukeleni kwemvelo kokubili kufuna ukukholwa, thina-ke kufuze siqalane njani nendaba le?

4 Abantu abanengi abakholelwa ekuziphendukeleni kwemvelo bathi isayensi ngiyo ebenza bakholelwe kikho, bese abakholelwa kuZimu bathi kungombana banokukholwa kuye. Kodwana iqiniso okungakafuzi silikhohlwe ngileli: Kungakhathaliseki ukuthi umumuntu okholelwa kuZimu namkha ekuziphendukeleni kwemvelo, kodwana ukukholwa kusabandakanyekile. Kwenzeka njani lokho? Akakho kithi okhewabona uZimu namkha wambona adala okuthileko. (Jwa. 1:18) Begodu akekho namunye umuntu ngitjho nabososayensi okhe wabona into ethileko ephilako itjhentjha iba ngenye into ephilako. Isibonelo salokho, akekho okhe wabona isilwana esirhurhubako sitjhentjha sikhambe ngeenyawo ezimbili kwaphela. (Job. 38:1, 4) Kungebangelo soke kufuze sihlolisise ubufakazi ngezintwezi bese sisebenzisa ikghono lethu lokucabanga bona sikhetha kuhle. Wathi nakakhuluma ngendalo umpostoli uPowula wathi: “Soloko kwangesikhathi sokudalwa kwephasi, amandlakhe angapheliko kanye nemvelo yakhe yobuZimu, nanyana ingabonakali ngokwayo, phezu kobana ikhona, beyiseze izwisiswa begodu ibonwa ezintweni azidalileko. Ngalokho-ke abantu abanabo ubusithelo.”—Rom. 1:20.

Njengombana ucoca nabantu, asebenzise kuhle amathuluzi afumaneka ngelimi lakho (Qala isigaba 5)

5. UZimu usihlomise ngani ukuze sibe nengqondo begodu sikhethe kuhle?

5 ‘Ukuzwisisa’ kutjho ukuthi ukghona ukubona into msinyana isesekude. (Heb. 11:3) Abantu abazwisizako basebenzisa ingqondwabo ingasi amehlo neendlebe zabo kwaphela. Ihlangano kaJehova isiphe izinto ezinengi zokuthi sirhubhulule. Lokho kungasenza ‘sibone’ uMdalethu ngamehlo wokukholwa. (Heb. 11:27) Enye yezinto uZimu asiphe zona yividiyo ethi, The Wonders of Creation Reveal God’s Glory neencwajana ezithi, Ukuphila Kwabunjwa Na? The Origin of Life—Five Questions Worth Asking, nethi, Is There a Creator Who Cares About You? Sibuye sifumane okhunye godu okusifundisako ebomagazinini bethu. IPhaphama! yona-ke kheyibe nemikhulumiswano nabososayensi nabanye abantu ebebangakholelwa kuZimu kodwana batjhentjha, yeke bayatjho ukuthi kubayini batjhentjhile. Kiyo sibuye sifunde neenhloko ezithi, “Ingabe Kwaklanywa?” iinhlokwezi zisitjengisa ukuthi uZimu uzidale ngokuhlakanipha kangangani izinto azidalileko. Begodu abososayensi nabatlama izinto balingisa lokho abakubona endalweni kaZimu ekarisako le.

6. Ukusebenzisa amathulusi uJehova asiphe wona kusiza ngani, wena akusize njani?

6 Omunye umzalwana oneminyaka eli-19 we-United States wakhuluma ngeencwajanezi wathi: “Akunanto engingayimadanisa nazo. Ngicabanga ukuthi sengizifunde kanengi khulu.” Bese kuthi omunye udade weFrance yena watlola wathi: “Ngathi nangifunda iinhloko ezithi, ‘Ingabe Kwaklanywa?’ zangitjhiya ngibambe wangenzasi! Zangenza ngabona ukuthi ngitjho nanyana abososayensi bangalinga kangangani ukulingisa indalo kaJehova, lokho angeze kwafika kiyo.” Abanye ababelethi beSewula Afrika abanomntazanyana oneminyaka eli-15 bona bathi: “Into yokuthoma umntazanethu ayifundako nakathola iPhaphama! sihloko esithi, ‘Ingxoxo nothile.’” Kuthiwani-ke ngawe? Kghani uyazisebenzisa na iintwezi? Phela zingakusiza uqinise ukukholwa kwakho, ugcine sele ufana nomuthi onemirabhu ebambeleleko. Bese ukukholwa okunjalo kona kukusiza ujamelane neewuruwuru, okuziimfundiso zamala.—Jor. 17:5-8.

UKUKHOLELWA KWAKHO EBHAYIBHELINI

7. Kubayini uZimu afuna ukuthi sisebenzise iingqondo zethu?

7 Kumbi na ukuba nemibuzo ngeBhayibheli? Awa, akusikumbi nakancani! Phela uJehova ufuna usebenzise “ingqondwakho” ukuze uqiniseke ukuthi ulifumene iqiniso na. Akafuni usutjhinge ngahlanye njengamanzi, ulandele inengi. Yeke sebenzisa ingqodwakho ukuze ufumane ilwazi leqiniso. Nase unelwazi elinjalo, uzokuba nesisekelo sokwazi ukuthi ulifumene iqiniso. (Funda beRoma 12:1, 2, NW; 1 Thimothi 2:4.) Enye yendlela zokuthola ilwazi elinjalo kukuthi ukhethe bona uzokufunda ini.

8, 9. (a) Ngiziphi ezinye zezinto abantu abangakuthabela ukufunda ngazo? (b) Abanye bafundeni ngokuzindla ngabafunda ngakho?

8 Abanye abantu bakhethe ukufunda ngeemphorofido zeBhayibheli, abanye umlando weBhayibheli, abanye bakhetha ukufunda ngokuthi isayensi yakade beyineqiso kangangani. Esinye isiphorofido okuthabisako ukufunda ngaso ngilesi esikuGenesisi 3:15. Iveseli likhuluma ngomlayezo oyihloko weBhayibheli otjho ukuhlonitjhwa kwebizo lakaZimu lokho kwenziwa mBuswakhe. Lihlathulula ngokusebenzisa ikulumo emfanekiso, litjengisa bona uJehova uzokusombulula njani koke ukutlhaga kwabantu okwathoma e-Edeni. Ngiyiphi indlela esingafunda besizwisise ngayo uGenesisi 3:15? Enye yazo kukuthi sifunde sitjheje iinkhathi. Lokho kuzokusiza ubone imitlolo etjengisa ukuthi kancanikancani uZimu wambulela abantu ukukhanya, iveseli libuye litjengise nokuthi uZimu wabaqinisekisa nangokuthi iimphorofido zizokuzaliseka. Njengombana ubona ukuvumelana kwemitlolo, uzokuqiniseka ukuthi abaphorofidi beBhayibheli ngitjho nabantu uZimu abasebenzisa bona balitlole ‘bebasunduzwa mumoya ocwengileko.’—2 Pit. 1:21.

9 Omunye umzalwana weJarimani watlola wathi: “UmBuso lo kukhulunywa ngawo eBhayibhelini loke. Ngitjho nanyana latlolwa madoda ama-40 ahlala eendaweni ezihlukeneko, aphila ngeenkathi ezingafaniko begodu angazani amanye wawo, kodwana likhuluma ngento eyodwa.” Omunye udade we-Australia wakarwa IsiThala sangomhlaka-15 Disemba 2013 ebesifundwa ebandleni ebesikhuluma ngokutjhiwo yiPhasika. Umnyanya oqakathekileko lo uhlobene khulu nalokho okutjhiwo nguGenesisi 3:15 nokuza kwakaMesiya. Watlola wathi, “Isifundwesi sangivula amehlo ngabona ukuthi uJehova muhle kangangani.” Unaba uthi, “Ukuze umuntu acabange ngehlelweli bona lifunyanwe ma-Israyeli godu nokuthi lizaliswe nguJesu kungikara kwamambala. Kwatlhogeka bona ngijame kancani ngicabangisise ngesiphorofido sePhasikesi!” Kubayini udade lo azizwa ngendlela le? Wacabangisisa kuhle ngalokho akufunda begodu ‘wawuthola umqondo wakho.’ Lokho kwamsiza waqinisa ukukholwa kwakhe kuJehova begodu watjhidelana naye.—Mat. 13:23.

10. Ukuthembeka kwabatloli beBhayibheli kukukhulisa njani ukuthembela kwethu kilokho abakutlolako?

10 Enye yezinto eziqinisa ukukholwa kwethu esingazifunda sibindi nokuthembeka kwamadoda atlola iBhayibheli. Inengi labatloli bekadeni bebahlonipha abarholi babo badumisa nemibuswabo. Kodwana nakubaphorofidi bakaJehova bona bebahlala bakhuluma iqiniso. Bebangafihli imitjhaphwabo neyabantu bemakhabo, ngitjho neyamakhosabo. (2 Kron. 16:9, 10; 24:18-22) Akhenge bafihle ukubhalelwa kwabo nokwezinye iinkhonzi zakaZimu. (2 Sam. 12:1-14; Mar. 14:50) Omunye umzalwana osesemutjha weBrithani wathi, “Ukuthembeka okunjalo kuyindlala.” “Lokho kusenza singangabazi nakancani ukuthi mbala iBhayibheli livela kuJehova.”

11. Abantu abatjha bangalakha njani ithando leenkambiso zeBhayibheli?

11 Ngebanga leenkambiso zalo, inengi labantu liyakholelwa ukuthi iBhayibheli lilizwi lakaZimu. (Funda iRhubo 19:7-11.) Omunye udade osesemutjha weJapan watlola wathi: “Ngesikhathi umndenami usebenzisa iBhayibheli, besithabile tle! Besinokuthula, sibumbene begodu sithandana.” Iinkambiso zeBhayibheli zisisiza ekutheni singazibandakanyi nokukhulekela kwamala nemaleni adurhisa abantu abanengi. (Rhu. 115:3-8) Abantu bayawakholelwa na amafilosofi athi uZimu akekho? Iimfundiso ezifana nokuzitjhugulukela kwemvelo, zenza abantu bacabange ukuthi indalo inguzimu. Begodu akukafaneli kubenjalo, phela nguJehova kwaphela okufuze adunyiswe ngaleyo ndlela. Abantu abakholelwa ekuzitjhugulukeleni kwemvelo, bathi ikusasa lomuntu lisezandleni zakhe. Nanyana batjho njalo abanalo ithemba lokuthi, izinto zizakhe zibe ngcono.—Rhu. 146:3, 4.

UKUBONISANA NABANYE ABANTU

12, 13. Ngiyiphi indlela engcono yokukhulumisana nabantu ofunda nabo esikolweni, abotitjhere nabanye abantu ngendalo namkha ngeBhayibheli?

12 Ungabonisana njani nabantu ngendalo nangeBhayibheli? Kokuthoma ungarhabi uthi uyazi ukuthi abantu bakholelwani. Kazi kunabantu abakholelwa ekuzitjhugulukeleni kwemvelo, kodwana abavumako nokuthi uZimu ukhona. Bona-ke bakholelwa ukuthi uZimu usebenzise ukuziphendukela kwemvelo ukuze adale izinto zoke. Kube khona nabakholelwa ekuziphendukeleni kwemvelo ngoba batjho kube beyingasiliqiniso ifundiso le bengeze yafundiswa esikolweni. Abanye-ke bona balise ukukholelwa kuZimu ngoba badaniswa kabahlungu masondo. Kungakho kuqakathekile ukuthi nawukhuluma nomuntu ngendalo, uthome umbuze imibuzo. Ukuze ubone ukuthi kuhlekuhle umuntu loyo ukholelwa ini. Nawungasebenzisa umkhumbulwakho begodu umlalelisise, kungenzeka afise ukukulalela.—Tit. 3:2.

13 Akhesithi nakho-ke umuntu afune ukukwazi ukuthi kubayini ukholelwa ukuthi zoke izinto zadalwa, ngokuhlakanipha ungamvumela kube nguye ohlathululako. Umbuze ukuthi ipilo beyingathoma njani ngaphandle koMbumbi. Phela ukuze ipilo iye phambili bekufanele kube nesidalwa sokuthoma esizokubeletha nezinye iindalwa. Omunye uPhrofesa wezesayensi wathi ukuze into ibelethe kufuze kube nananzi izinto (1) i-membrane esebenzako, (2) kufuze kube namandla wokwenza njalo, (3) kufuze kube nama-genes,  (4) nekghono lokubeletha. Wathi: “Indlela okungayo nepilo ngokwayo iyarara, ngitjho nezintweni ezincani.”

14. Yini ongayenza nangabe uzizwa ngasuthi awukakulungeli ukukhuluma nomuntu ngokuzitjhugulukela kwemvelo namkha indalo?

14 Nakhibe uzizwa ngasuthi angeze wakghona ukukhuluma nomuntu ngokuziphendukela kwemvelo, ungasebenzisa iqiniso elisisekelo nanti elasetjenziswa nguPowula. Wathi: “Ngileyo naleyo indlu yakhiwe mumakhi wayo, kodwana uZimu umumakhi wakho koke okukhona.” (Heb. 3:4) Ukucabanga njalo kunengqondo tle begodu kuyasebenza. Iqiniso kukuthi izinto ezikulu ezitlanyiweko zitjengisa ukuhlakanipha komkhumbulo womuntu. Ungakhetha nencwadi efaneleko. Omunye udade wasebenzisa iincwajana ezimbileza esikhulume ngazo bona asize owathi akakholwa ukuthi uZimu ukhona begodu yena ukholelwa ekuziphendukeleni kwemvelo. Kwathi sekudlule pheze iveke, umsana lo wathi: “Kwanjesi ngiyavuma uZimu ukhona.” Lokho kwenza bona avume ukufundelwa iBhayibheli begodu sikhuluma nje sekamzalwana.

15, 16. Ungayithuthukisa njani indlela ococa ngayo nabantu ngeBhayibheli, begodu kufuze ube nawuphi umgomo?

15 Ungasebenzisa iimfundiso ezisisekelo ezifanako lokha nawukhuluma nomuntu ozaza iBhayibheli. Thola bona yini kuhlekuhle ayikholelwako begodu ayithandako. (IzA. 18:13) Nakhibe uthanda izinto zesayensi, angayithabela ingcoco nawungakhuluma ngezinto eziveza ukunqopha kweBhayibheli malungana nesayensi. Abanye abantu bangathinteka nabathola iimbonelo eziseBhayibhelini ezitjengisa ukunqopha kwalo ngokomlando. Namkha ungabe ukhulume ngeenkambiso zeBhayibheli, ezinjengeTjumayelo yeNtabeni.

16 Khumbula bona umnqophwakho kufinyelela ihliziyo, ingasi ukuthumba ipikiswano. Yiba silaleli esihle. Buza imibuzo enengqondo, veza imibonwakho ngokuthobeka nangehlonipho, khulukhulu nawukhuluma nabantu abadala. Nawenza njalo, bazoyihlonipha imibonwakho. Bazokulemuka nabo ukuthi uzicabangele kuhle iimfundiso ozikholelwako. Ekhabo lakhona ngikho lokho inengi labantu abatjha elingakulemuki nakuziwa kilokho abakukholelwako. Iye, khona kuhle ukukhumbula ukuthi awukateleleki bona ungaphendula nanyana ngubani, ngitjho nalabo abafuna ukuhlekisa ngeenkolelo zakho.—IzA. 26:4.

YENZA IQINISO LIBE NGELAKHO

17, 18. (a) Yini enganisiza bona nenze iqiniso lisuke ngaphakathi kini? (b) Ngiwuphi umbuzo esizokucoca ngawo esihlokweni esilandelako?

17 Ukuba nokukholwa okuqinileko, kulele ekutheni ungabi nelwazi elisisekelo nje kwaphela leBhayibheli. Yeke akhewembe eliZwini lakaZimu, wenze ngasuthi ufuna into efihliweko eligugu. (IzA. 2:3-6) Usebenzise namanye amathulusi afumaneka ngelimi lakho, njenge-Watchtower Library ekuDVD, i-Watchtower ONLINE LIBRARY, i-Watch Tower Publications Index namkha i-Research Guide for Jehovah’s Witnesses. Begodu zibekele umgomo wokufunda iBhayibheli uyiqede yoke ngomnyaka. IliZwi lakaZimu ngilo elakha ukukholwa kwethu ukudlula nanyana yini. Omunye umjikelezi nakazikhumbula lokha asesemuntjha wathi: “Enye yezinto ezangenza ngathanda ukufunda iBhayibheli kukuthi ngilifundisise. Nangifunda iindaba eziseBhayibhelini ngazizwisisa khulu. Lokho kwakuthuthukisa khulu ukukholwa kwami.”

18 Babelethi—nidlala indima ekulu ekuthuthukeni kwelwazi elingokomtlolo labentwana benu. Ningabasiza njani bakhe okukholwa okuqinileko? Isihloko esilandelako sizokudemba indaba le.