Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ungathomi Udinwe Ukulwela Ukubusiswa NguJehova

Ungathomi Udinwe Ukulwela Ukubusiswa NguJehova

“Ngombana uwunawunene nabozinyana nabantu.”—GEN. 32:28.

IINGOMA: 60, 38

1, 2. Ngikuphi ukukurakura iinceku zakaJehova eziqalene nakho?

KUSUKELA endulo emuntwini wokuthoma owathembekako u-Abela bekube kunamhlanjesi kithi, abakhulekeli bakaZimu bebasole badosa. Nakatlolela amaKrestu wamaHebheru uPowula wathi, “naqinisela ebunzimeni obukhulu beenhlupheko,” njengombana bewafuna ukubusiswa nguJehova. (Heb. 10:32-34) UPowula wafanisa ukukurakura kwamaKrestu la nezemidlalo ebeyenziwa maGirigi, imidlalo efana nokuphalisana ngokugijima, ukubindana nokubetha amaguduva. (Heb. 12:1, 4) Namhlanjesi-ke thina sisemgijimweni wepilo, ngapha siqalene nabaphikisi abafuna ukusithikazisa bebasidule phasi, basilahlekisele ithabo lethu nomtlomela wethu wengomuso.

2 Into yokuthoma esidosisa khulu ‘kubindana’ noSathana nephasi lakhe elikhohlakeleko. (Efe. 6:12) Kuqakathekile ukubalekela umthelela wephaseli, “okumumukghwa ongeneleleko,” uhlanganisa neemfundiso zakhona eziyingozi ezifana nokuziphatha okusilapheleko, ukubhema, ukusela khulu utjwala nokusebenzisa kumbi iindakamizwa. Godu kufuze sibalekele nomthelela wokufikelwa kudana nobuthakathaka besono.—2 Kor. 10:3-6, NW; Kol. 3:5-9.

3. UZimu usibandula njani ukwenzela ukuthi sikwazi ukulwa namanabethu?

3 Kuyakghonakala ukwehlula imikghwa enjalo na? Iye kuyakghonakala, kodwana angeze wakwenza ngaphandle kokusiphalaza. Ayisusela emdlalini wamaguduva wekadeni uPowula wathi: “Angilwi njengomuntu ofutha ummoya.” (1 Kor. 9:26) Into le ifana ntse nombethi maguduva nakalwa nenaba lakhe. Nathi kufuze senze soneso nasilwa nabaphikisi bethu. UJehova usibandula bekasisize nasilwako. Usipha iinqophiso ezilisizo eziseliZwini lakhe. Abuye asisize nangeencwadi zethu ezisekelwe eBhayibhelini, kube sifundo nemihlangano emincani nemikhulu. Uyakwenza na lokho okufundako? Phela nange ungakwenzi kungafana nokuthi ‘ufutha ummoya.’

4. Singakubalekela njani ukwehlulwa bubumbi?

4 Amanabethu asigada lokha nasingakatjheji nalokha nasivelelweko, yeke kufuze sihlale sivule amehlo. IBhayibheli isiyelelisa ngokuthi: “Ungabindwa bubumbi kodwana wena kumele ubinde ubumbi ngobuhle.” (Rom. 12:21) Isikhuthazwesi sitjho khona bona kuyakghonakala ukuhlula ubumbi. Kodwana lokho singakwenza kwaphela nange silwisana nabo. Kufana nalokha nasinyefisa ukuzilwela seqisele nezinto amehlo, uSathana nephasi lakhe elimbeli, kube sisono esinaswesi kuzozenzela phezukwethu. Yeke ungathomi uvumele uSathana akuthusele, bese unyefisa izandla!—1 Pit. 5:9.

5. (a) Khuyini engasisiza sikghone ukubamba siqinise kilelijima ukwenzela ukuthi sifumane isibusiso sakaZimu? (b) Ngibaphi abantu ekukhulunywa ngabo eBhayibhelini esingabalingisa?

5 Nawuzakuphumelela ejimeneli kufanele ungathomi uthikaziseke bese ulahlekelwa mnqopho wendaba le. Nasizakufumana isibusiso sakaZimu kufuze sidzimelele emezwini atlolwe encwadini yamaHebheru 11:6 nayithi: “Loyo otjhidela kuZimu kufanele akholwe bona ukhona nokobanyana uyabavuza labo abamfunako.” Ibizo elithi ‘ukufuna [ngehliziyo]’ elimini lesiGirigi litjho amandla nokuzimisela. (IzE. 15:17) ImiTlolo isitjela ngamadoda nabafazi ebebazikhandla ngamandlabo woke bafuna ukubusiswa nguJehova. UJakopo, uRarheli, uJosefa noPowula nabo bakhe baqalana nobujamo ebabatjhiya bezwile ngokwamazizo nangokomzimba, khonapho bakubeka ebaleni ukuthi ukukghodlhelela kuza neembusiso. Alo-ke thina singazilingisa njani iimbonelo ezine zabantwaba?

UKUKGHODLHELELA KULETHA IIMBUSISO

6. Khuyini eyasiza uJakopo wakghodlhelela, begodu wabusiswa njani? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

6 Ihloko yembeleko enguJakopo nanyana beyikurakura njalo kodwana beyisolo ithanda uJehova begodu beyithokoziswa nazizinto eziphathelene noZimu. Ihloko yembeleko le beyizethemba nezinto zakaJehova, lokho kwabangela ukuthi kubusiswe neenzukulwana zayo. (Gen. 28:3, 4) UJakopo nakaneminyaka pheze eli-100 ubudala wenza koke angakwenza bona afumane isibusiso sakaZimu, kangangokuthi wakhe wakikirizisana nengilozi ubusuku boke kwabe kwasa. (Funda uGenesisi 32:24-28.) Kghani Jakopo bekanamandla nokukghodlhelela okunjalo na ukuthi ajamelane nengelozi enamandla? Akusinjalo. Kodwana bekazimisela, begodu atjengisa nokuthi angeze amane waliselela lula njalo. Ekugqineli wabe watlonyeliswa ngokukghodlhelela kwakhe. Wabe yafumana nebizo elimfanelako, ibizo elithi Israyeli (ihlathululo yebizweli itjho “umuntu okghodlhelela noZimu.”) UJakopo wafumana okuphela kwento eqakathekileko, ukubusiswa nguJehova ngokunothileko.

7. (a) Ngibuphi ubujamo obubudisi uRarheli akhewaqalana nabo? (b) Walwisana nabo njani begodu wafumana siphi isibusiso?

7 Umfazi obekathandwa khulu uRarheli umkaJakopo, naye bekakulindele ngabovu ukubona isithembiso uJehova asithembisa indodakwakhe sizaliseka. Kodwana into leyo beyingasilula. Phela uRarheli bekanganabantwana. Emihleni yokuphila kwabo into enjalo beyiqalwa njengokugula okumbi khulu. Alo uRarheli bekawatholaphi amandla wokulwisana nobudisi obukhandla amazizobo? Akhenge alahle ithemba, wathandaza ngamandla. UJehova wakuzwa ukubawa kwakhe, wambusisa ngabantwana. Ithabelo lamenza wathi: “Ngibindene ngamandla amakhulu . . . Ngamhlula.”—Gen. 30:8, 20-24.

8. Ngibuphi ubudisi uJosefa aqalana nabo iminyaka, begodu indlela asabela ngayo isibonelo kithi ngayiphi indlela?

8 Isibonelo sakaJakopo noRarheli asisingabazi nakancani ukuthi sadlala indima ekulu endodanenabo uJosefa, saba nomthelela nendleleni ebekazokulingwa ngayo ekukholweni kwakhe. Nakaneminyaka eli-17 ubudala, ipilwakhe yakhese yahlangahlangana khulu. Ngebanga lomona abafowabo bamthengisa njengesigqila. Ngemva kwalokho kwafuze akghodlhelelele ukuba sibotjhwa esiphethwe makghwankghwa iminyaka eGibhide. (Gen. 37:23-28; 39:7-9, 20, 21) Koke lokho akhenge kumqede amandla uJosefa, mhlamunye kumenze abambe amavunda afune ukuzibuyiselela. Bekasolo adzimelelise ihliziywakhe kuJehova. (Lev. 19:18; Rom. 12:17-21) Isibonelwesi ngesokulingiswa. Akhesithi wakhula kabuhlungu ebuntwaneni nofana ubujamo okibo bukwenza ulahle itewu, yeke kufuze ururharurhe bewukghodlhelele. Sinethemba lokuthi nasenza njalo uJehova uzosibusisa.—Funda uGenesisi 39:21-23.

9. Nasithi silingisa uJakopo, uRarheli noJosefa kukuphi lapho kufanele siqinise khona ukuze sibusiswe nguJehova?

9 Akhucabange ngobujamo obukutjhijilako. Mhlamunye kungaba kuninwa ngokobuhlanga, ukungatjengiswa kobulungiswa namkha kwenziwe ngawe amahlaya. Kesinye isikhathi umuntu angakuthomelela ngamala ngebanga lomona. Kunokunyefisa izandla zakho, khumbula uJakopo, uRarheli, noJosefa, baragela phambili nokulotjha kwabo uJehova bathabile. UZimu bekasolo abaqinisa abe ababusise ngebanga lokuthanda kwabo izinto eziphathelene naye. Baraga nokuthandaza kwabo okusuka ehliziyweni. Nathi siphila emaphethelweni wephaselimbeli, yeke sineenzathu ezinengi khulu zokudzimelela ethembeni eliphambikwethu. Uzimisele na ukulwela ukuthandwa nguJehova?

HLALA UKULUNGELE UKULWELA UKUBUSISWA

10, 11. (a) Kufuze sizilwele njani iimbusiso zakaZimu? (b) Khuyini ezosisiza senze iinqunto ezivuthiweko nakuziwa endabeni yokuhlula, ukuphelelwa lithemba nokuthikaziseka?

10 Mhlobobani wobujamo ongabangela ukuthi silwele ukubusiswa nguZimu? Kanengi abantu vane bahlulwe buthakathaka besono esisebenza emizimbenethu. Abanye benze umzamo wokuthi bangafikelwa kudinwa nakuziwa endabeni yokutjhumayela. Kungenzeka mhlamunye kuwe kusafuze ukghodlhelele ngitjho nanyana unepilo ebogabogako. Godu angeze sayithathela phasi indaba yokulibalela umuntu okuphosiseleko. Nanyana kungaba sikhathi eside kangangani silotjha uJehova, kodwana soke nje kusafuze silwe budisi nezinto ezingacabhela ikonzo esiyenzela uZimu, okunguye obusisa abathembekileko.

Uyakulwela na ukubusiswa nguZimu? (Qala iingaba 10, 11)

11 Kuliqiniso ukuthi akusiyinto yokudlala ukulwela ukwenza iinqunto ezivuthiweko nokulandela ikambiso yobuKrestu. Into le iba budisi khulukhulu navane ihliziywethu isihlahlathisa. (Jor. 17:9) Akhesithi uyatjheja ukuthi amalanga la sewutjhigamele ekukhulumeni izinto ezingakhiko, thandaza ngamandla ubawe ummoya ocwengileko. Umthandazo nommoya ocwengileko ngizo ezingakupha amandla wokwenza okulungileko noJehova akwazi ukukubusisa. Bese-ke wenza ngokuvumelana nomthandazwakho. Uzame nokufunda indinyana ethileko yeBhayibheli qobe langa, wenze nesikhathi sokwenza ukuKhulekela koMndeni.—Funda iRhubo 119:32.

12, 13. AmaKrestu amabili la asizwe njani ekulawuleni iimfiso ezimbi?

12 Sineembonelo ezinengi khulu ngokuthi iliZwi lakaZimu, ummoyakhe neencwadi zethu ziwasize njani amaKrestu ahlula iimfiso ezimbi. Sinosesemutjha owafunda isihloko esavela ku-Phaphama! kaDecember 8, 2003, isihlokwesi besithi “Ungamelana Kanjani Nezifiso Ezimbi?” Omutjha lo wazizwa njani ngemva kokusifunda? Uthi, “Nje ngilwisana nemicabango engakalungi. Nangifunda isihlokwesi ngithole ukuthi ‘banengi khulu abantu abakurakurana neemfiso ezimbi,’ lokho-ke kungenze ngabona ukuthi nami angisingedwa kilelijima bengazizwa ngitjhidelene nabazalwana engilotjha kunye nabo uJehova.” Omutjha lo kunesinye godu isihloko esamzuzisa esavela emagazinini ka-October 8, 2003, esithi-Indlela Yokuphila EhlukileIngabe UNkulunkulu Uyayamukela? Ubuye athi watjheja incwadi le nayihlathululako ukuthi ezinye zezipi ezidosisa abantu ziba ‘liliva enyamenabo.’ (2 Kor. 12:7) Kodwana nabo abapheli amandla bayakulwela ukuziphatha okuhlwengileko, banethemba lengomuso. Nakanabako uthi, “Isizathu sabantwaba ngiso esangenza ukuthi qobe langa ngilwela ukuhlala ngithembekile. Ngimthokoza kanganani uJehova ngokusebenzisa ihlanganwakhe kube ngiyo esisiza sivikeleke ilanga nelanga ephasini elonakelekweli.”

13 Udade we-United States naye watlola wathi: “Ngibawa ukunithokoza ngokusondla ngokudla ebesikutlhoga nokufike ngesikhathi. Kanengi ngizizwa ngasuthi iinhlokwezi bezitlolelwe mina. Sekuminyaka ngikikirizisana nemicabango ehloywe nguJehova. Ngasikhathi khengifikelwe kulisa koke. Ngazi kuhle ukuthi uJehova unomusa begodu uyalibalela, kodwana ihliziywami yona ayisinyenyi isifisweso, lokho-ke ngikho okungenza ngibone ngathi angilitholi isizo lakhe. Into le ingonele ipilwami yoke. . . . Kuthe ngemva kobana ngifunde IsiThala sangomhlaka-15 Matjhi 2013, esinesihloko esithi Inga-Kghani Unayo ‘IHliziyo Yokwazi’ UJehova? Kula ngibone khona ukuthi uJehova ufuna ukungisiza.”

14. (a) UPowula bekazizwa njani ngokudosa okungakokhu? (b) Singalwisana njani nobuthakathaka besono?

14 Funda kwebeRoma 7:21-25. UPowula bekabazi kuhle ubudisi bokukikirizisana neemfiso ezimbi kuhlanganise nesono esisemizimbenethwesi. Nanyana bekunjalo, bekazibetha isifuba ngokuthi bekazi bona uzayithumba ipi ayilwako ngokuthandaza nothembela kuJehova akholwe nasihlengo sakaJesu. Kuthiwanike ngathi? Njengombana sidosiswa buthakathaka obulawula imizimbethu enesono, sazi kuhle bona sizokuphumelela. Sikwazi njani lokho? Ayikho into edlula ukuthi silingise uPowula besithembele kuJehova ingasi kewethu amandla, sikholelwe nesihlengweni sakaJesu.

15. Kubayini sithi umthandazo ngiwo oqinisa ukukholwa kwethu sikwazi nokujamelana neentjhijilo?

15 Kuba nesikhathi la uZimu avane asivumele sizwakalise amazizwethu. Akhesithi (ilunga lomndenakho) ligadangelwe kugula okukhulu, namkha nguwe ogulako, ngapha uqalene nokungahlulelwa kuhle. Singenza koke bona sithembele kuJehova ngokumbawa ngomthandazo asiphe amandla wokukghodlhelela. Simbawe nokuthi singaphelelwa lithabo leemfundiso zakhe. (Flp. 4:13) Iimbonelo zemihleni kaPowula nezangesikhathi sethu, zoke njalo zisifundisa ukuthi umthandazo ukuphela kwento esivuselela amandla nokuzethemba, sikwazi ukuhlabela phambili nokubekezela.

SILWELE ISIBUSISO SAKAJEHOVA

16, 17. Khuyini ozimisele ukuyenza kilelijima?

16 Akunanto engathabisa uDeveli njengokukubona unyefisa izandla zakho udele koke. Zimisele ‘ukubambelela kokulungileko.’ (1 Thes. 5:21) Uqiniseke nokuthi ungakghona ukuthumba ipi oyilwa noSathana le, kube liphasi lakhe nemizimba elawulwa sisono. Lokho ungakwenza ngokuthembela kuZimu ngehliziywakho yoke.—2 Kor. 4:7-9; Gal. 6:9.

17 Phikelela ekulweni ngamandla. Ukghodlhelele ngamandla. Uqiniseke nangokuthi uJehova ‘uzokuthululela iimbusiso ezizakuba mhlumba.’—Mal. 3:10.